Panen siia oma protesti Riigikohtule, milles taotlen Vabariikliku
Valimiskomisjoni otsuse ja e-hääletuse tulemuste tühistamist. Kaalusin ka seda sammu pikalt, sest nii mõnigi meediakanal on näidanud mind kui tola, kes ei jaga arvutist ega selle kasutamisest tuhkagi ja protsessib nüüd vaid hetkekuulsuse nimel. Olgu pealegi, arvan, et tolategu oleks tegelikult just selle tõttu suu vett täisvõtmine.

Nagu olen öelnud, küsimus ei ole mitte minu häältes. Küsimus on printsiibis ja põhimõtetes. Leppides täna valimistel tehtava näiliselt väikese vea ja rikkumisega, võidakse homme samamoodi suhtuda juba ka suurtesse rikkumistesse. Tegelik küsimus on, kas Eesti on õigusriik või mitte. Selline see taotlus siis on:

Eesti Vabariigi Riigikohus

Henn Põlluaas
16.03.2011

EDASIKAEBUS

Vaidlustasin Vabariigi Valimiskomisjonis Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 - 2.03.2011 seetõttu, et kasutatav valimisrakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt. Nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ei olnud nähtavad ja seetõttu polnud valijatel võimalik neile hääli anda (vt. Lisa 1).

Valimiskomisjon ei käsitlenud minu kaebust kaebusena, tuues ettekäändeks, et kuna elektrooniline hääletamine lõppes 2. märtsil 2011.a, siis algas kaebuse esitamise tähtaeg 3. märtsil 2011. a ja lõppes 5. märtsil 2011.a. Seega olevat minu pöördumine esitatud hilinenult (Lisa 3).

Selle väitega ei saa nõus olla. Valimised on terviklik tegevus - eel- ja põhivalimised ei ole kaks erinevat ja eraldiseisvat valimist. Tegemist on Riigikogu valimistega 2011, mitte eraldieksisteerivate elektroonilise ja päris Riigikogu valimistega. Kuna valimised lõppesid 06.03 ja mõlemad valimistulemused avaldati lõplikult 07.03, siis algas kolme päevane kaebuse esitamise tähtaeg just sellel kuupäeval. Mina esitasin kaebuse elektrooniliselt 09.03 ja igaks juhuks ka paberil 10.03 – järelikult mahtus see seaduses sätestatud 3 päeva sisse.

Valimiskomisjoni vastuses antakse mõista, justkui oleks viga olnud valijatepoolne, kes ei osanud arvutit kasutada. See ei vasta tõele. Aivar Silma, kes probleemi avastas ja Valimiskomisjoniga ühendust võttis on IT üliõpilane, kellel on sellel alal suurepärased teadmised. Et viga oli just nimelt valimisrakenduses, seda kinnitas ka A. Silma õppejõud IT Collage-s Antti Andreimann, kes tõdes, et selline olukord ei ole normaalne ja on „paras pähkel“ ka osavale arvutikasutajale (Lisa 2). Mis siis veel tavakasutajatest rääkida.

Pole kahtlustki, et programm peab olema 100% toimiv kõikide fontide ja resolutsioonidega ning igati läbi testitud. Antud juhul see nii ei olnud, „ärakadunud“ kandidaatide nimesid ei olnud võimalik ekraanil ülespoole keerata. Küsimus ei olnud arvutikasutajas. Et valimisrakenduse loonud firma programmid ei funktsioneerinud normaalselt, näitas ka valimistulemuste kokkuarvestamisel toimunu.

Kuigi Valimiskomisjon tunnistas e-valimiste käigus, et nende kasutatav valimisrakendus ei tööta Windows 7-ga tõrgeteta - nende spetsialisti sõnul olevat Windows „loll“ (Lisa 2), ei võetud midagi ette, et olukorda parandada. Tegemist on ränga õigustatud ootuste, kodanike valimisõiguse ja kandidaatide võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Kas siis, kui arvutiekraanidel oleks kandidaatide nimekirjast puudunud Henn Põlluaasa asemel nimed nagu Ansip, Laar, Savisaar jt., oleks samuti öeldud, et pole midagi teha, nagu öeldi, kui Valimiskomisjoniga ühendust võtsin?

Lähtuvalt eelpoolöeldust ja enda Vabariiklikule Valimiskomisjonile esitatud kaebusest, esitan Riigikohtule taotluse vaadata läbi Valimiskomisjoni otsus Riigikogu valimiste tulemuste kohta ja tühistada e-hääletuse tulemused ja e-hääled.

Kuna sain Valimiskomisjoni vastuse e-maili teel 14.03, kl. 16.16, siis on mul seadusest tulenevalt õigus kaevata otsus kolme päeva jooksul edasi Riigikohtusse. Kolmepäevane tähtaeg lõppeb 17.03, kl. 16.16. Seega on ka käesolev taotlus esitatud õigeaegselt.

Lugupidamisega,
Henn Põlluaas
üksikkandidaat nr. 887

LISA 1. Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile
LISA 2. Kirjavahetus Vabariigi valimiskomisjoni, valija ja kandidaadi vahel.
LISA 3. Vabariikliku Valimiskomisjoni vastus
Avalduse lõpp.

P.S. Andres Raid küsis seoses minu protesti tagasilükkamisega Urmas Sutropilt, Eesti Keele Instituudi direktorilt ning Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professorilt, kuidas suhtuda keelelisest aspektist Valimiskomisjoni väitesse, justkui e-valimised oleks valimistest midagi eraldiseisvat. Sutropi vastus kõlas: "Eelvalimised, e-valimised sh, moodustavad piduliku valimispäeva valimistega ühe terviku." MOTT


Vaata ka:
Üksikkandidaat kaebab valimistulemuse riigikohtusse 16.03.2011
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uksikkandidaat-kaebab-valimistulemuse-riigikohtusse.d?id=42206857
Üksikkandidaat Põlluaas kaebas VVK otsuse Riigikohtusse, 16.03.2011 BNS
http://poliitika.postimees.ee/?id=403912

Panen siia veel ühe Postimehe lugeja asjaliku kommentaari:
Asi pole antud juhul ei Põlluaasa isikus ega selles, kui palju ta hääli sai või oleks saanud vms. asi on põhimõttes, et valimisrakendus peab olema kirjutatud vastavalt standarditele. Põlluaas on siin ainult sõnumitooja ja vastutustundlik kodanik. arendaja oleks saanud valimisrakendust planeerides palju paremini eesmärke seada ja on näha, et rakenduse nõuete sõnastajad ei võtnud asja piisavalt tõsiselt, mõtlesid, et tegemist on mingi suvalise veebijubinaga ja ei tajunud oma vastutust.

Dünaamiline kujundus on juba vähemalt pool tosinat aastat veebirakenduste standardiks. flash jms on seda veidi kihva keeranud, aga keegi ei kavatsegi ju kirjutada valijarakendust flashis. ometi tehti valijarakendus fiksresolutsiooniga, keelati kerimisriba ja ei jälgitud dünaamilisuse põhimõtet. selgelt vale tehnoloogiavalik. jah, seda võiks veebitreial lubada mingi suvalise ettevõtte veebi puhul või mingi meelelahutussaidi puhul vms, aga valimiste veebirakendus ei tohiks olla iganenud võtteid kasutades tehtud. kui juba valimisrakendusega tehakse nii karjuvalt valesid tehnoloogiavalikuid, siis mida ma peaks arvama häältelugemis- jms tarkvarast. nagu näha, oli isegi andmebaasiga probleeme.

Et kahtlusi hajutada ei tuleks probleeme eitada, vaid tunnistada ja selgitada seda, mida kavatsetakse asjade parandamiseks teha.