Valik on tehtud

Esmaspäev, märts 07, 2011

Mina ei uskunud kuni eilseni ütlust, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Valimisseadus ju selline, et eesti rahval polnudki kunagi tegelikku valikut.

See, et nüüd, kui alternatiiv oli olemas, valiti ikka samasid stagneerunud, korrumpeerunud ja Eesti huvide peale vilistavaid tegelasi, kes Eesti tänasesse, äärmiselt halba olukorda on viinud, näitab, et ma eksisin. Sügavalt.

Kui Kremli mõjuagent Savisaar valitakse ikkagi Eesti populaarseimaks meheks ja valitsust juhtima Riigikogu poolt kuritegelikuks kuulutatud organisatsiooni liige, ehk endine kommunist, kes nüüd Kremli asemel Brüsselit kummardab, siis rahvas vääribki oma valitsejaid. Täielikult. Palju õnne!

Tänan kõiki neid inimesi, kellel isamaalisust, kainet mõistust ja arusaamist olukorrast jätkus ning kes ennast massiivsest suurparteide propagandast ja ajupesust mõjutada ei lasknud.

Hoiame enda Eestit südames!

terv. Henn Põlluaas

You Might Also Like

2 kommentaari

  1. Saviisaart valisid siiski okupandid oma järglastele, sellest patust on eesti rahvas prii.
    Üldiselt ongi eestlastele taasiseseisvumise ajast demonstreeritud must-valget maailma, kus valikuid ei ole. Venemaa oht on küll reaalne, kuid sellega hirmutamine on rahvast teinud kergesti manipuleeritava lambakarja. Sellega sai meid ELi ja tea kuhu veel. Mis aga on reaalsius? Viisavabadus Venega tulemas. Meie juhid aga aina koogutavad itta-läände.

    Aga mis teha? Kõige targem on tunnistada tegelikku olukorda, reaalsust, ja hakata tasapisi rahvast valgustama. Uut ja tõsiseltvõetavat, ausat ja rahvuslikku jõudu on vaja.

    Praegune võimukartell tuleb purustada. Kuid selleks peab olema olemas arvestatav alternatiivne poliitiline jõud. Vastasel juhul mängitakse lõppkokkuvõttes kaardid kätte (võimalik, et veel hullemale) opositsioonile. Meenutame kasvõi Kerenskit, kes suures puhastus- ja uutmistuhinas mängis lõppkokkuvõttes bolševikud võimule. Kindlasti tegutses ta kõige paremate kavatsustega, kuid ta toetuspind oli liiga ahtake.

    Laias laastus on Eestis valida kas halva või veel halvema vahel, sest rahvuslik jõud on veel liiga väike. Neile tuleb aega atra seada. Kui valiseb demokraatlikum "halb", mitte "kõige halvem", siis on tõenäosus temale vastu hakkamiseks ja lõpuks ka võitmiseks suurem, kui siis, kui võimul on despootlik ja autoritaarne "kõige halvem".

    Samas Eesti puhul on selge, et see "kõige halvem" riigi tasandil valitsema niikuinii ei saa, ja seda julgemalt võime tegutseda "halva" vastu. Vähemalt loodan nii. Aga ega võitlus nendetagi kerge pole. Laias-laastus tuleb tõdeda, et "halb" ja "kõige halvem" ei erinegi väga suurelt teineteisest.

    Minu lootused olid ERKL-i peal, et see suudab koondada rahvuslasi ja muutuda arvestavaks parteiks. Siis oleks ju valimistel osalemine ja Riigikogus tegutsemine palju lihtsam. Kahjuks on ERKL märkamatuks jäänud, tema reklaamimiseks pole artiklitki kirjutatud?!

    Aga loodan väga, et tõsiseltvõetavad (Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogu on siinkohal küsitavad) rahvuslased koonduvad edaspidi kas ERKL-i või siis mõne muu rahvusliku (uue) partei taha, sest Eesti vajab väga oma "Perussuomelaiseid".

    Ma ei taha kritiseerida - teadagi millegi tegemine pole kerge - lihtsalt ratsionaalselt asju veidike analüüsida.

    Aga üksikandidaadi Mart Helme valisin minagi, olgugi, et ta sissesaamine oli kaunis küsitav. Seadus ju selline.

    VastaKustuta
  2. Sul on õigus, kuid nii triviaalne kui see ka pole, on tegelikult kõik kinni rahas. Palja entusiasmiga ei ole võimalik parteide kümnetele miljonitele, mis pealekauba meie endi taskust maksudena võetakse, vastu saada.

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...