neljapäev, 29. september 2016

Henn Põlluaas: Toomas Hendrik Ilvese sekkumine presidendivalimistesse on lubamatu


Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul on Toomas Hendrik Ilvese sekkumine presidendikampaaniasse räige demokraatia rikkumine.

„Peeter Ernitsa sõhul sekkus istuv president Toomas Hendrik Ilves presidendivalimistesse helistades fraktsioonide esimeestele ja survestades neid valima Jüri Luike. Presidendikantselei esindaja Toomas Sildam kommenteeris toimunut meediale, et Ilves kõikide fraktsioonide esimeestele ei helistanud. Ei helistanud tõepoolest kõikidele. Kuid see ei õigusta tehtut – sekkumine on skandaalne ja absoluutselt lubamatu,“ ütles Põlluaas.
„Eestis kehtib võimude lahusus ja riigikogu liikmed on oma otsustustes vabad. Mitte kellelgi, mitte ühelgi institutsioonil, kaasa arvatud presidendil, ei ole õigust Riigikogu fraktsioone ja liikmeid survestada, ammugi teha seda nõukogudelikku telefoniõigust kasutades. See on räige demokraatia printsiipide rikkumine. Presidendil pole õigust anda fraktsioonidele juhiseid, kuidas ja kelle poolt hääletada.“
Põlluaasa sõnul on huvitav teada, miks ja mis kaalutlustel püüab Ilves vähendada Kersti Kaljulaiu võimalusi saada valitud. “Ka president Lennart Meri tekitas omal ajal skandaali, püüdes järgmiseks presidendiks suruda enda lemmikut. Toona süüdistati Merit kavatsuses teha Putinit. Äärmiselt kahetsusväärne, et Ilves astub sama reha otsa,“ ütles Põlluaas.

Uued Uudised 29/09/2016
http://uueduudised.ee/henn-polluaas-toomas-hendrik-ilvese-sekkumine-presidendivalimistesse-on-lubamatu/

kolmapäev, 14. september 2016

Euroarmee versus NATO – vesi Kremli veskile

Euroopa Liidus on hakatud taas aktiivselt rääkima Euroopa Liidu armee loomisest. Üks, kes on end avalikult selle vankri ette rakendanud on Euroopa Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker, kes tahab lähiajal asja viia Euroopa Parlamenti.

Plaan ei ole tegelikult uus, Juncker on rääkinud sellest juba ammu, kuid paljud asjatundjad ei ole selle realiseerumist reaalseks pidanud. Nüüd, mil idee suurim vastustaja, Suur-Britannia, on Euroopa Liidust lahkumas, on teema taas laual. Junckeri väitel pakuks Euroopa armee vastukaalu Venemaa agressiivsele käitumisele.

Lisaks olemasolevatele NATO standarditele tahetakse luua mingid Brüsseli standardid, ühine armeejuhatus, peastaap, ühine taristu jne. Kõik see tähendab senisele sõjalise koostööle täiesti erineva sisu ja vormi andmist. Asja ümber käib teatud hämamine ja keerutamine, sest paljud EL liikmesriigid ideed ei toeta. Komisjonis kardetakse, et kavas nähakse järjekordset sammu Euroopa Liidu föderaliseerumise poole, millega siin kahtlemata on ka tegemist - ühisarmee loomine nõuab täiendavat otsustusõiguste ja suveräänsuse loovutamist Euroopa Liidule.

Seni on olnud Eesti igati põhjendatult nende riikide seas, kes EL armee loomist ei toeta. Kuigi ka meil on neid, kes selle toetuseks on sõna võtnud (Tarand, Bahhovski jne), on kaitseanalüütikud, professionaalsed kaitseväelased ja enamus poliitikutest Junckeri kava vastu. See on selgelt meie rahvuslikke huve riivav. Kui seni on kaitseteemaliste otsuste tegemine rahvusparlamentide käes, siis ühisarmeele annab käsu lahingusse minna või mitte minna Brüssel. See tähendaks meie sõdurite elude ohtu panemist poliitikate nimel, mida me ei pruugi toetada ning halvimal juhul ka võimalikku mitte vastu hakkamist meie suunal algatatud agressioonile. Ei pruugi olla kindel, et kõik euroliidu riigid nõustuksid Venemaa vastu sõdima. Täna ei ole kasutatud ka juba olemasolevaid Euroopa lahingugruppe. NATO kollektiivkaitse aga toimib, kuigi meie õnneks pole seda veel vaja olnud sõjaliselt praktikas järgi proovida.

Võitlusvõimet ei tõsta

NATO riikide kaitse- ja võitlusvõimet juba olemasolevate vahendite ümberjagamine kahe struktuuri vahel ei tõsta, see tähendab olemasoleva panuse efektiivsuse langust või hoopis kasvavaid rahalisi kulutusi. Kuigi NATO-väliste riikide, nagu näiteks Soomele, ootused on kõrged, ei paku see neile NATO liikmelisusega kaasnevaid ja sarnaseid julgeolekugarantiisid. EL armee loomine muudab kogu tänase Euroopa kaitse üldpildi, vastutuse, juhtimis ja otsustusprotsessi ning lahustab, jagab ja kulutab ressurssi ehk teisisõnu vähendab NATO võimekust ja kaalu Euroopa julgeolekusüsteemis. NATO operatiivsus ja toimimine kahjustuvad, kuna senised ühe organisatsiooni liikmed peavad kõiki protsesse hakkama dubleerima ning kooskõlastama kahe struktuuri vahel. See muudab mõlemad aeglaseks ja kohmakaks.

Ning viimasena, kuid sugugi mitte väheolulisena on see, et EL armee vähendab kindlasti USA, Kanada, aga ka Suur-Britannia pühendumist Euroopa kaitsmisele. Transatlantilisel liidul on oma unikaalne väärtus ning see pole lihtsalt tähtis, vaid selle tähtsus on hoopiski tõusnud. Süsteemi lõhkumine, mis on hoidnud ja kaitsnud Euroopat viimase 70 aasta jooksul, või isegi rõhuasetuse kõrvalekandumine, on kõike muud kui mõistlik. Meil on vaja suuremat efektiivsust, suuremat sõjalist suutlikkust, suuremat pühendumust, ehk paremat kaitset ja julgeolekugarantiid. Palju lihtsam ja operatiivsem on tegutseda ennast juba igati õigustanud ja toimiva NATO raamistikus.
Euroopa julgeolekustruktuuri alus ja garant on NATO ning kõigi selle liikmesriikide koostöö. Kaitsevõime ja suveräänsuse seisukohast, eriti tänase geopoliitilises olukorras (massiimmigrtsioon, islamiterrorism, Venemaa arrogantsus ja agressiivsus jne), kus Euroopas on nii sise- kui välisjulgeoleku riskid dramaatiliselt kasvanud, on NATO kõrvale paralleelstruktuuri loomine väga halb kava, millega ei saa mingil juhul nõustuda ega kaasa minna.

Koostöö peab siiski süvenema

Hoopis teine teema on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide, mis suuremas osas omavahel kattuvad, koostöö ja sõjaliste võimete arendamine. See on vältimatu, nagu ka vajadus kõikide riikide kaitsekulutuste tõstmine kahele protsendile. Koostöö tähendab ühisõppuste ja hangete korraldamist, omavahelist koordineerimist ja ühilduvust, ühtseid standardeid, arusaamu, koostööd kaitsetööstuses, teadus- ja arendustegevuses jne. Seda ei asenda miski ja selleks ei ole vaja Euroopa armeed. See viib vaid tähelepanu kõrvale.

Kohati tundub, et tegemist on mingi sotsiaaldemokraatliku kavaga, sest Junckerile lisaks on Euroopa armee ideed toetanud näiteks ka Prantsuse ja Saksamaa sotsidest välisministrid. Nüüd aga peamine ja kõige olulisem küsimus - kellele kõik see kasulik on? Kes võidab sellest, kui NATO roll väheneb? Kes saab oma geopoliitilisi fantaasiaid veelgi julgemalt ja arrogantsemalt ellu viia, kui vastasjõud on nõrgestatud? Ma arvan, et sellele küsimusele ei ole keeruline vastata. Vastust teavad kõik - Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on üksnes Venemaa huvides.
Avaldatud: 14.09.2016 EPL/Delfi http://epl.delfi.ee/news/arvamus/euroarmee-versus-nato-vesi-kremli-veskile?id=75616281

laupäev, 3. september 2016

Kahetooli seadus on põhiseadusevastane

Henn Põlluaas
Kõne Riigikogus 18.05.2016
 
Head kolleegid! See ei ole esimene kord, kui koalitsioon üritab anda Riigikogu liikmetele õigust kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Vaatamata eelnõu näiliselt kenadele eesmärkidele on selle tegelik eesmärk suurendada erakondade mõjuvõimu kohtadel, määrata omavalitsustesse enda esindajaid, sekkuda kohaliku elu korraldamisse ehk rikkuda omavalitsuste autonoomiat ja tugevdada Toompealt kohalikesse omavalitsustesse ulatuvat võimuvertikaali. See võimaldab valijameeste kogu kaudu orkestreerida tulevikus ka presidendivalimisi. 

2005. aastal jättis president Rüütel samasisulise seaduse välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu arutas vaidlustatud seadust ning võttis selle muutmata kujul uuesti vastu. President pöördus Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. President ütles Riigikohtule saadetud taotluses, et seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühitamatuse põhimõtetega. 

Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid.
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte on vältida võimu kontsentreerumist. Võimude lahususe põhimõtet on rikutud, kui üks ja sama isik täidab ühel ajal kahe võimuharu funktsioone. Volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige asub teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega vastuolus. Kui üks isik täidab samal ajal eri võimude funktsioone, siis ei ole see kooskõlas ka põhiseaduse §-s 63 sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega, mille üks eesmärke on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda tööle Riigikogus. Kahel pingil istumine segab seda. 
Riigikohus rahuldas presidendi taotluse, osutades vastuolule põhiseadusega. Seadus jäi vastu võtmata. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus. Omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel osalevad parlamendiliikmed, väheneb omavalitsuste iseseisvus, sest võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema volikogu liige. Üheaegne kuulumine nii volikogusse kui ka Riigikogusse mõjutab esindusorganite tegevuse stabiilsust. Ametite ühitamatuse põhimõte seisneb ühele isikule samal ajal kahe erineva võimuvolituse andmise keelus, mille eesmärk on vältida huvide konflikti. Teine ametite ühitamise keelu eesmärk on tagada, et Riigikogu liikmed pühenduvad parlamenditööle. 
Õiguskantsler lisas, et kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus isik täidab ühel ajal vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikt. Näiteks võib omavalitsuse volikogusse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel tuua kaasa omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise. 
Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaat on ühitamatu. Riigikogu ja volikogu liikme mandaadi ühitamine on vastuolus põhiseadusest tulenevate huvide konflikti vältimise ning vertikaalse ja personaalse võimude lahususe põhimõtetega. Ühelt poolt võib mandaatide ühitamine kallutada Riigikogu liiget käsitlema riiklikke küsimusi kohalikust vaatenurgast, teiselt poolt võib väheneda omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, kui volikogudes on otsustajateks riigivõimu esindajad, kes võivad jätta kohalikud vajadused tagaplaanile. Riigikogu liikmena peab isik seisma riigi huvide, volikogu liikmena aga kohalike huvide eest. Need huvid võivad teineteisele vastanduda. 
Kõik see on valitsusele suurepäraselt teada, ometi tullakse jälle välja samasisulise seaduseelnõuga. 


Arvestades eespool toodut, on kummastav, kuidas võimul olev Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon üritab oma mõjuvõimu suurendamiseks kohalikul tasandil teadlikult rikkuda Eesti Vabariigi põhiseadust ning eirata Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohta. Säärane teadlik ja tahtlik demokraatliku riigikorra toimimise normide ja põhiseaduse rikkumine tähendab ainult üht: valitsus lahutab ennast Eesti õigussüsteemist ja seab sellega enda legitiimsuse kahtluse alla. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Haldusreformist, kõne Riigikogus 07.06.2016

Henn Põlluaas 
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loodud selleks, et hoida ja kaitsta Eesti riiki ja rahvast, ning selleks, et elu oleks võimalik kõikjal üle Eesti. Haldusreformi seaduse eelnõu, mida täna loodetavasti seadusena vastu ei võeta, ei taga elu kõikjal Eestis. Vastupidi, see kiirendab ääremaastumist, maapiirkondade tühjenemist ning töökohtade ja koolide ehk kogu normaalse elukeskkonna väljasuremist. Ainus eesmärk, mida sellest eelnõust võib välja lugeda, on võimuerakondade püüe tugevdada võimuvertikaali ülevalt Toompealt alla omavalitsustesse, mida omakorda tugevdab ka eelmine eelnõu, mis siin sai seadusena vastu võetud ja millega anti Riigikogu liikmetele põhiseadusvastane õigus olla kohaliku omavalitsuse volikogu liige. 

Eelnevates sõnavõttudes tunnistasid isegi koalitsiooniliikmed, et see eelnõu ei ole piisav ja tuleb vastu võtta veel terve hulk muid seadusi, mida hakataksegi tulevikus tegema. Kulla inimesed, miks te ei hakka pihta õigest otsast? Miks te ei alusta haldusreformi sisulistest asjadest? Miks te ei kaota kõiki neid kitsaskohti, mis kohalike omavalitsuste toimimises praegu on? Miks te ei lahenda kohalike omavalitsuste rahastamisküsimust? Miks te ei määra kindlaks riigi ja omavalitsuste vahelist ülesannete jaotust? Miks te ei vähenda üle jõu käivat ja üha suurenevat bürokraatiat? Miks te ei tegele sisuliste asjadega? 


Kellel on vaja sellist haldusreformi, mis tegelikult ei kujuta endast mitte midagi muud kui vägivaldset piiride muutmist ja millel ei ole kohaliku elu vaatevinklist mitte mingisugust positiivset tulemust? Väide, et omavalitsuste finantseerimisvõimekus kasvab, on ju, andke andeks, naiivne. Pange kaks vaest kokku, pange kas või viis või kümme vaest kokku, aga nad ei saa sellest mitte üks gramm rikkamaks. Öeldakse, et teenuste pakkumine paraneb. Kuidas saab see paraneda, kui omavalitsuste tulubaasi ei suurendata? Kuidas saab see paraneda, kui omavalitsuste võimukeskused ehk vallamajad liiguvad inimestest kümnete kilomeetrite kaugusele? Vastupidi, teenuste pakkumine halveneb, kuna teenused ei ole enam kättesaadavad suurele osale inimestest. 


Kogu see haldusreform on pea peale pööratud. Jutud, et võib-olla hakatakse kunagi teiste seadustega olukorda parandama, ei ole lihtsalt tõsiselt võetavad ega usutavad. Vaatame tulubaasi. 2009. aastal seda vähendati ja tänaseni ei ole omavalitsustele mitte sentigi tagasi antud. Tänaseni ei ole uute ülesannete lahendamiseks mitte sentigi juurde antud. Samal ajal on raha väärtus langenud.  

Raha väärtus on langenud, ülesandeid on juurde tulnud ja kõik hinnad on tõusnud. Need on põhjused, miks mõned ülesanded on omavalitsustel täitmata jäänud või halvasti täidetud. 
Lugupeetud koalitsioonierakondade liikmed, te käitute, just kui te oleksite igavesed ja just kui selle koalitsiooni võim püsiks igavesti. Täna on meie erakonna toetus suurem kui kahel koalitsioonierakonnal, Keskerakonna toetus on suurem kui kõikidel koalitsioonierakondadel, aga te kujutate ikka ette, et omavalitsuste politiseerimise ja võimuvertikaali tugevdamisega suudate te valitseda ka kohalikku elu ja selle kaudu ehk valijameeste kaudu orkestreerida ka presidendivalimisi. 

Aga ma ennustan, et pärast järgmisi valimisi on olukord juba teine, valitsuse moodustame meie. Kas siis on teil hea olla opositsioonis, teades, et te olete ise lõiganud ära kõik enda võimalused Eesti elus kaasa rääkida? Olge riigimehed! Tundke, et te esindate Eesti riiki ja Eesti rahvast, mitte oma parteid, mitte oma partei juhtkonda ja, andke andeks, neid poisikesi, kes teid juhivad! Näidake üks kordki, et te hoolite Eesti riigist ja Eesti rahvast, ning hääletage selle kohaselt! Ärge sellist pool... vastu võtke! Aitäh!