kolmapäev, 24. august 2016

Parvlaevade riigihanke korraldamisel rikuti seadust

PRESSITEADE
10.06.2016

Karilaid ja Põlluaas andsid Tallinna Sadama uurimiskomisjoni materjalide põhjal avalduse politseisse
Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindavaid isikuid. Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal võib väita, et  parvlaevahankesse (suursaarte ja mandri vahel) mindi teadlikult hanget rikkudes. Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul.
Kuriteokaebus esitati kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 300 tunnustel seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks läbiviidud hankemenetlusega.
Karistusseadus näeb antud paragrahvis ette rahatrahvi või aastase reaalse vanglakaristuse.
Lugupidamisega,
Jaanus Karilaid
Henn Põlluaas

Karilaid ja Põlluaas peavad parvlaevahanget poliitiliseks ja tahavad kriminaaluurimist

10.06.2016 12:41

Rubriik: Majandus
Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmed Jaanus Karilaid (KE) ja Henn Põlluaas (EKRE) tegid komisjoni materjalide alusel Põhja prefektuurile kuriteokaebuse, kuna leiavad, et Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja leidmise hankes rikuti riigihanke menetluse nõudeid.
"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda esindavaid isikuid," leidsid Karilaid ja Põlluaas.
Nende sõnul saab Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal väita, et parvlaevahankesse suursaarte ja mandri vahel mindi teadlikult hanget rikkudes.
"Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul," kinnitavad Karilaid ja Põlluaas.
Kuriteoteate kohaselt loodi hankes eelis AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad, millega sisuliselt välistati efektiivne konkurents turul ning võimaldati Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid altkäemaksu.
"Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud, kellega formaalselt hankeleping sõlmiti," märkisid Karilaid ja Põlluaas.
Kuriteokaebus esitati kriminaaluurimise käivitamiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangetel ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomist.
Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Toimetas
Marek Kuul

http://uudised.err.ee/v/majandus/d850c3c0-432c-4b62-bd97-8638fbb3235a/karilaid-ja-polluaas-peavad-parvlaevahanget-poliitiliseks-ja-tahavad-kriminaaluurimist






Põhja Prefektuur                                                                                        09. juuni 2016
Politsei- ja Piirivalveamet



Kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 300 tunnustel seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks läbiviidud hankemenetlusega.

Pöördume Politsei- ja Piirivalveameti poole seoses põhjendatud kahtlusega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM/hankija) poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmise hankemenetluse läbiviimisel on rikutud riigihanke menetluse nõudeid, mille raames on kuritarvitatud avalikke vahendeid ja toime pandud süütegu. Süüteo toimepanija karistamine on vajalik mitte üksnes eripreventiivsel eesmärgil, vaid ka õiguskorra kaitsmise huvi eesmärgil, et vältida sarnaseid rikkumisi ja karistamatuse tunnet avalike vahendite kasutamisel ka tulevikus. 

KarS § 300 lg 1 sätestab karistatava süüteona riigihanke menetluse nõuete rikkumise menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Riigihanke menetluse nõuete rikkumine ühe osaleja eelistamiseks kahjustab vaba ja õiglast konkurentsi[1]. MKM-i läbiviidud mandri ja suursaarte vahelise parvlaevade opereerimisteenuse hankes on rikutud riigihangete teostamise nõudeid ning antud menetluses osalejale (AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad) eelis. Selle tulemusena on sisuliselt välistatud efektiivne konkurents turul ning võimaldatud Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid altkäemaksu. Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud, kellega formaalselt hankeleping sõlmiti.

1.               Läbiviidud riigihankemenetluse asjaolud

1.1.          MKM viis hankemenetluse läbi 2014. aastal põhjusel, et senise teenuse pakkujaga oli leping lõppemas. Majandus- ja taristuminister Urve Palo avaldas meedias korduvalt, et on huvitatud, et just riigiettevõte AS Tallinna Sadam (TS) esitaks hankele oma pakkumuse ja et TS-iga peaks lepingu sõlmima. 2014. aasta juunis avaldatud artiklist[2] nähtub, et U. Palo plaan ja soov oli selline, et hanke võidaks TS: “Ka Tallinna Sadama nõukogu otsustas eile omaniku ootust arvestades, et kuulutab välja laevade ostuks hanke. Kui kõik läheb plaani järgi, siis on tal ka võimalus see hange võita ning seejärel ka operaator leida.“ Enne hanke väljakuulutamist avaldas MKM-i esindaja meedias[3], et AS-iga Tallinna Sadam on kokkulepe, et nad osalevad hankes: „Tallinna Sadamaga oleme kokku leppinud, et nad osalevad hankel“. Seega oli
TS-ile eelise loomine hankijal juba algusest peale ettekavatsetud.

1.2.          MKM soovis riigihangete seadust rikkudes sõlmida hankelepingut TS-iga, jättes üksnes näiliselt mulje avatud konkurentsist. Kuna TS-iga otselepingu sõlmimine oli välistatud seoses asjaoluga, et tegemist oleks olnud keelatud riigiabiga (mida MKM-i esindaja korduvalt meedia vahendusel ka rõhutas[4]), siis osalesid hankemenetluses TS-i asemel formaalselt TS-i tütarettevõtjad, et ebaseaduslike eeliste loomine ei oleks liialt läbinähtav.

1.3.          TS-i nõukogu (kuhu kuulusid nii hankija esindajad kui ka tulevase pakkuja esindajad) on hankemenetlusega seonduvat arutanud 2013. aasta lõpust alates. TS-i nõukogus on muu hulgas korduvalt arutatud seda, et TS peab hankes osalema hankija nõudmisel, samuti seda, milline peab olema pakkumuse sisu. TS-i nõukogu 21. jaanuaril 2014 toimunud koosolekul selgitas hankija esindaja: „[…] riik on otsustanud igal juhul ümber korraldada parvlaevateenuse osutamise mudeli alates 2016. aasta oktoobrist […] paremat partnerit praamlaevaliikluse ümberkorraldamiseks kui AS Tallinna Sadam MKM-i hinnangul ei ole“. (lisa 1) TS-i nõukogu 16. juuni 2014 protokollist nähtub, et ainuaktsionär (s.t hankija) on 7. märtsil 2014 võtnud vastu otsuse „Omaniku ootused aktsiaseltsile Tallinna Sadam“, millega hankija on seadnud TS-ile ülesandeks omada ja hallata pikemas perspektiivis riigile kuuluvat tsiviillaevastikku. Samuti nähtub, et Vabariigi Valitsuse kabinetis 12. juunil 2014 on TS-ile antud ülesandeks osaleda konkurentsi tagamise eesmärgil MKM-i korraldataval hankel (lisa 2). 30. septembri 2014 koosoleku päevakorrapunktis nr 1 on otsesõnu märgitud: „[…] TSi investeerimissuutlikkust arvestades on MKM ministri isikus teinud TSile ülesandeks esitada pakkumus MKMi poolt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatavale riigihankele „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu – Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (lisa 3).

1.4.          Täiesti põhjendatud on kahtlus selle kohta, et MKM-i esindaja andis TS-ile edasi konfidentsiaalset informatsiooni, mis oli vajalik pakkumuse koostamiseks.
30. septembri 2014 aasta protokollis märgib finantsjuht Marko Raid järgmist (vt protokolli lehekülg 3-4, „ teadaoleva Väinamere Liinide kulubaasiga võrreldes on TS kulubaas arvestatud kõrgemana, sealhulgas tööjõujõukulud osas“; ….„ „M.Raid selgitas täiendavalt TS poolt arvestatud liiniveo osutamisega seotud kulubaasi ja praeguse teenusepakkuja poolse teadaoleva kulubaasi vahelisi erinevusi“..“ samuti on TSil tööjõukulude maht arvestatud kõrgem kui see on teadaolevalt praegusel teenusepakkujal.“ (Lisa4).
Sealjuures on MKM ilmselt hanketingimusi eelnevalt kooskõlastanud ka TS-iga. Lisas 4 olevast protokollist nähtub, et TS-il oli detailne ülevaade senise pakkuja hinnakujundusest, mis oli teada üksnes hankijale ja millise info pidi hankija edastama TS-ile selleks, et TS saaks hankes osaleda parema pakkumusega kui teine pakkuja. Näiteks on protokollis detailselt välja toodud: „parvlaeva rendib ja mehitab SLK ning osutab seeläbi teenust VLile, SLK poolt laevaomanikele makstava prahitasu ja VL poolt SLKle makstava prahitasu erinevus oli 2013. aastal ca 1 mln eurot laeva kohta“. See info ei ole avalik ja MKM pidi seda õigusvastaselt TS-ile levitama. Samuti nähtub samast protokollist: „Muude seonduvate kulude (kaldateenused, administratsioon, piletimüük jms) prognoosimisel oleme kasutanud praeguse liinioperaatori VL kulude taset, leides teadaolevad lahknevused ja erisused“. Need andmed ei ole aga avalikud, vaid need on selgelt saadud hankijalt.

1.5.          MKM moodustas TS-i abistamiseks komisjoni, mille tegevuse eesmärgiks oli toetada TS-i riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. Komisjoni kuulusid muu hulgas hankija esindajad (sealjuures ka hilisemas hindamiskomisjonis osalenud isikud) ning komisjoni kaasati ka vandeadvokaadid Tõnis Tamme ja Taivo Ruus advokaadibüroost TORV. Hankija oli moodustanud komisjoni, et TS (või tema tütarühingud) saaks hankija hankes osalemiseks piisavat abi, et olla hankemenetluses edukad. Tagantjärele on ilmne, et hankija otsustas vahendeid valimata saavutada oma algse eesmärgi, et laevad ostetaks TS, kes osutaks edaspidi ka opereerimisteenust (kas vahetult või siis tütarühingute kaudu). Selle eesmärk küll saavutati, kuid seda tehes pandi toime ka KarS §-s 300 sätestatud süütegu.

1.6.          Hankija kehtestatud hanketingimused olid teadlikult sellised, et eelistasid põhjendamatult TS-i ning sellised tingimused olid õigusvastased.

1.7.          TS-i tütarühingutel ei oleks võimalik olnud hankes osaleda ilma TS-i ning hankija poolse abita ja TS-i finantstoeta, sest neil puudus asjaomane finantsvõimekus ja nad ei oleks iseseisvalt saanud ühtegi laeva projekteerida ega osta, rääkimata miljonitesse eurodesse ulatuvatest hankija nõutud pangagarantiidest või tagatistest. Hankija, TS ja viimase tütarühingud töötasid sihikindlalt eesmärgi nimel sõlmida hankija ja TS-i tütarühingu vahel hankeleping, mis tagatipuks võimaldas TS-i juhatusel asjaomase hankelepingu täitmiseks laevade ostmisel küsida miljoneid eurosid altkäemaksu.

1.8.          Märkimisväärne on, et laevade ostmisel osalesid läbirääkimistel TS-i juhatuse liikmed, kes on samal ajal TS-i tütarühingute nõukogu liikmed, kuid hanget laevade projekteerimis- ja ehitustööde tellimiseks ei korraldatud. Kuivõrd  laevade ostmist finantseeris TS, kes on vaieldamatult hankija, tulnuks läbi viia riigihange. Hankija teadis, et laevade ostmiseks hanget läbi ei viidud, kuid see ei takistanud hankijal sellise pakkujaga avaliku teenindamise lepingut sõlmimast.

1.9.          Hankija 3. oktoobri 2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti mõlemad hankes osalenud pakkujad (seni teenust osutav OÜ Väinamere Liinid ja TS-i tütarühingute ühine pakkumus), 13. oktoobril 2014 tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning TS-i tütarühingute pakkumus edukaks. 11. detsembril 2014 sõlmis hankija TS-i tütarühingutega hankelepingu.

1.10.       26. augustil 2015 sai meedia vahendusel teatavaks asjaolu, et Kaitsepolitseiamet on kinni pidanud TS-i juhatuse (samaaegselt TS-i tütarühingute nõukogu) liikmed seoses altkäemaksu võtmise kahtlustusega. Hiljem meedias avaldatu põhjal on selgunud, et altkäemaksu summa ulatub mitmete miljonite eurodeni. Riigiprokurör avaldas: „[…] on alus arvata, et Tallinna Sadama juhid on saanud praamide ostmisega seoses altkäemaksu“. Prokuratuuri andmetel: „Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just Poolast“[5].

1.11.       Kaitsepolitseiamet on meedia vahendusel teatanud, et kõik majandusministrid (s.t ka hankemenetluses otsuseid teinud minister U. Palo) olid AS-iga Tallinna Sadam seonduvast kriminaalmenetlusest informeeritud[6].

2.     Kuriteokaebuse põhjendused

2.1.          Hankija esindajad on teadlikult rikkunud riigihangete teostamise nõudeid eesmärgiga sõlmida mandri ja suursaarte vahelise parvlaevadega opereerimisteenuse hankeleping TS-i tütarühingutega, milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 300 lg-s 1 nimetatud süüteona. Riigihangete teostamise nõudeid eirates on sõlmitud riigile ilmselgelt kahjulik hankeleping, millega samal ajal tehakse vaikimisi võimalikuks altkäemaksu andmise tulemusena sõlmitud lepingu täitmine ja mis toob kaasa avalike vahendite jämeda kuritarvitamise, sest tegelikult puudub selgus, kui palju MKM-i hankeleping tegelikult maksma läheb[7].

2.2.          MKM-i esindajad on otsuseid langetades tegutsenud ilmses huvide konfliktis ja on rikkunud RHS § 3 p 5 ja RHS § 38 lg 2 p 4

2.2.1.     Majandus- ja taristuminister oli teadlik sellest, et ta tegutseb huvide konflikti olukorras, kuid sellest hoolimata jätkas hankemenetlust ja ei teinud midagi selleks, et huvide konflikti vältida. Vaikimisi aktsepteeris hankija (U. Palo ja ka teised hankekomisjoni liikmed, kes osalesid otsuste vastuvõtmisel) olukorda, kus pakkumuse koostamisel ja esitamisel osalenud isik oli hankijaga seotud, mis on lubamatu. Pakkumuste hindamine ühe pakkujaga otseselt seotud isiku ehk hankija poolt oli ilmselgelt õigusvastane.

2.2.2.     Hankija teostab ministri kaudu riigi nimel TS-i ainuaktsionäri õigusi. Edukad pakkujad on TS-i 100% tütarettevõtjad, mis tähendab, et sisuliselt teostab hankija kontrolli nii TS-i kui tema tütarühingute üle. MKM oli ühest küljest hankija ning samaaegselt TS-i tütarettevõtjate kaudu ka pakkuja (või vähemalt pakkuja nimel otsuseid vastu võtnud isik), kellega hankija läbi rääkis ning kelle pakkumus ka edukaks tunnistati.

2.2.3.     TS-i põhikirja punkti 4.2.5.2. kohaselt on TS-i üldkoosoleku (ehk hankija) pädevuses lisaks äriseadustiku § 298 lg 1 loetelule aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muu hulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. Seega osaleb minister otseselt TS-i aktsionäriõiguste teostamisel ja kehtestab TS-i tütarühingute juhtimise ja aruandluse põhimõtted ning samaaegselt viis käesoleval juhul minister läbi ka hankemenetlust, kus TS-i tütarühingud osalesid. Hankija esindajad osalesid igal TS-i nõukogu koosolekul ning igal koosolekul arutati omakorda hankemenetlusega seonduvaid küsimusi. Selline menetlus ei taga erapooletut tulemust.

2.2.4.     Lisaks eelnevale on hankija moodustanud komisjoni, mille tegevuse eesmärk on toetada pakkujat riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. Komisjoni moodustamisega võimaldati pakkujal hankemenetluses osalemisel kasutada hankijalt ja hankija nimel otseselt tegutsevatelt isikutelt saadud abi. Seega tegutsesid hankija (sh hankekomisjoni liikmed), U. Palo, TS ja viimase tütarühingud teadlikult eesmärgi nimel, et TS-i tütarühingud oleksid hankemenetluses edukad.

2.2.5.     Väärib märkimist, et hanke hindamiskomisjoni liikmeteks olid ainult hankija ametnikud. Kuna hankija ja TS-i tütarühingud olid omavahel otseselt seotud isikud, hankija oli huvitatud TS-i tütarühingutega hankelepingu sõlmimisest (mida U. Palo avalikult korduvalt välja ütles), oli pakkumuste hindamine ühe pakkujaga otseselt seotud isiku poolt ilmselgelt õigusvastane. Hankija oleks pidanud sellises olukorras konkurentsi kahjustava huvide konflikti välistama (RHS § 3 p 5) ning mitte lubama huvide konflikti olukorras tegutseva komisjoni tegevuse jätkamist.

2.2.6.     Hankija abistas endaga seotud TS-i tütarühinguid hankija läbiviidud hankes pakkumuse koostamisel, mis viitab üheselt RHS § 38 lg 2 p 4 rikkumisele.

2.3.          Hankija esindajad on rikkunud riigihangete teostamise nõuet (RHS § 3 ja § 38 lg 2 p 1), jättes pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseerimata

2.3.1.     Kõikide hankemenetluse asjaoludega tutvudes on ainuvõimalik järeldus, et hankija oleks pidanud TS-i tütarühingud hankemenetlusest kõrvaldama, kuid hankija seda ei teinud ning hankija ei lähtunud oma tegevuses avalikest huvidest ja kehtivatest õigusaktidest.

2.3.2.     TS on hankija riigihangete seaduse tähenduses ja TS oleks pidanud laevade ostmiseks läbi viima riigihanke. Seda on TS-i nõukogu möönnud ka 30. septembrid 2014 toimunud nõukogu koosolekul (vt lisa 3, lk 6): „ Lepingu tühisuse tuvastamise korral, mis on tõenäoline juhul, kui kohtu hinnangul puudus TSil alus jätta hankemenetlus riigihangete registris välja kuulutamata, tuleb reaalse tagajärjena arvestada lepingu tagasitäitmisega.“.  Ka 9. septembril 2014 toimunud nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et TS oli algselt läbi viinud hanke parvlaevade tellimiseks, kuid ühtki pakkumust ei esitatud (lisa 5). Samuti nähtub protokollist, et tegemist on ajakriitilise küsimusega, mille tõttu ilmselt otsustagigi hiljem otselepingu sõlmimise kasuks, mille sõlmisid TS-i tütarühingud, keda esidasid isikud, kes on samaaegselt ka TS-i juhatuse liikmed.

2.3.3.     Hanke läbiviimise kohustuse vältimiseks (ja ilmselt tulenevalt soovist osta laevad otse, mis võimaldas küsida miljoneid eurosid altkäemaksu) teostati laevade ost formaalselt TS-i tütarühingute nimel, kuid läbirääkimisi pidas TS, kes laevade ostu ka finantseeris (vt lisatud protokolle). Seda tehti selleks, et vähemalt teoreetiliselt võiks arutleda selle üle, kas TS-i tütarühingud on ka hankekohustuslased, kuigi asja sisuliselt hinnates on eitava vastuseni keeruline jõuda.

2.3.4.     Hankija ja hankija esindajad teadsid TS-i ja tema tütarühingute hanke kohustusest (mis nähtub ka lisatud protokollidest), kuid võimaldasid TS-i tütarühingutel osaleda hankemenetluses ja pakkuda teenuse osutamiseks selliseid laevu, mille ehitamiseks ei ole läbi viidud nõuetekohast riigihankemenetlust ja lisaks on laevade soetamise raames võetud altkäemaksu. Sellise pakkumuse aktsepteerimise kaudu on MKM, U. Palo, TS ja viimase tütarühingud teadlikult loonud olukorra, kus ilmselt altkäemaksu andmise tõttu on laevade projekteerimis- ja ehituslepingud sõlmitud ilma kohast hankemenetlust läbi viimata). Hankija esindajad on sellist pakkumust aktsepteerides ja pakkujat kõrvaldamata jättes rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid.

2.4.          Hanketingimuste kehtestamisel on põhjendamatult eelistatud hankijaga seotud äriühinguid

2.4.1.     Hankija on kehtestanud sellised hanketingimused, et hankes oleks edukaks hankijaga seotud pakkuja, kellega hankija soovis algusest peale hankelepingut sõlmida. Seeläbi on sisuliselt välistatud ausa ja õiglase konkurentsi ärakasutamine ning riigi rahalisi vahendeid on kasutatud äärmiselt ebaefektiivselt.

2.4.2.     Hanke tingimustest tulenevalt oli põhjendamatult eelisseisundis pakkuja, kes osaleb hankemenetluses tulevikus teadmata ajal valmivate ja teadmata tingimustele vastavate laevadega. Hankija teadis seda, et TS-il laevu ei ole, mistõttu oli vaja kehtestada sellised hanketingimused, mis võimaldaks uute laevadega hankes osalejat hinnata kõrgemalt, olgugi et selleks sisuline vajadus puudus.

2.4.3.     Hanke tingimuste järgi ei olnud laevade väljaostmine peale hankelepingu lõppemist Eesti Vabariigi poolt tagatud (väljaost oli riigi võimalus, mitte kohustus). Selliselt kehtestatud hanke tingimuste tõttu pidi eraettevõtja arvestama väga suure riskiga, et riik ei ole huvitatud peale hankelepingu lõppemist laevu välja ostma ning laevadele tuleb leida uus otstarve. Riigi äriühingu tütarettevõtjad said arvestada sellega, et Eesti Vabariik saab igal juhul otseselt või kaudselt laevade omanikuks ning neil ei lasu hankelepingu lõppedes kohustust tegeleda vanade laevade väljaostmise või edasikasutamise küsimusega.

2.4.4.     Hankija ei kontrollinud sisuliselt, kas uute laevadega teenuse osutamine on ettenähtud tingimustel ka sisuliselt võimalik ehk kas pakkumus on realiseeritav (kvalifitseerimise tingimustele vastavuse sisuline kontroll). Iga mõistlik isik saab aru sellest, et kui hankes osaleb pakkuja, kes soovib tulevikus teenust osutada veel mittevalminud laevadega, kuid laevade vastavus etteantud tingimustele (jääklass, mõõtmed, kütusekulu jm) on äärmiselt oluline, siis on hankija huvides kontrollida äärmise põhjalikkusega seda, kas selline pakkumus on etteantud tingimustel realiseeritav ja kas tulevikus valmivad laevad täidavad 100% hankija etteantud tingimusi.

2.4.5.     RHS § 39 lg 1 ja § 39 lg 4 koosmõjus tähendavad seda, et hankija peab veenduma, et pakkuja või taotleja vastab kvalifitseerimise tingimustele ja kui hankijal tekib selles kahtlus, on tal tegelikult kohustus nõuda lisainfot, vastasel korral ei ole hankijal võimalik otsust teha. Käesoleval juhul ei ole hankija asjaomast kontrolli vajalikul määral teinud, mille tulemusena on riiklikke vahendeid kasutatud ebaefektiivselt.

2.4.6.     Hanke tingimuste kohaselt pidi pakkuja alates 1. oktoobrist 2016 osutama teenust nelja reisiparvlaevaga, mis vastavad hankedokumendi lisas toodud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, või omama nende kasutamise õigust. Hankija esindaja U. Palo oli teadlik, et TS-i juhatuse liikmete suhtes on alustatud seoses laevade projekteerimis- ja ehituslepingute raames altkäemaksu võtmise kahtlustusega menetlust, mistõttu oleks põhjendatud eeldada, et hankija oleks pidanud erilise põhjalikkusega kontrollima, kas pakkumuses antud kinnitused on tegelikkusele vastavad ja praktikas täidetavad.

2.4.7.     Arvestades asjaoluga, et tegemist oli hankemenetlusega, kus edukal pakkujal pidi olema võimekus osta üsna lühikese tähtaja jooksul väga kallid laevad, millega oli kavas teenindada neid isikuid, kellele mandri ja suursaarte vaheline liiklus on eluliselt tähtis küsimus, oleks riigi rahalise ressursi säästliku ja efektiivse kasutamise põhimõttest (RHS § 3 p 1) tulenevalt igal juhul pidanud kontrollima, kas pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. Samuti oleks olnud asjakohane kontrollida ka seda, kas teenuse osutamiseks kavandatavad laevad on ohutud, turvalised ja sobivad teenuse osutamiseks.

2.4.8.     Allakirjutanule teadaolevalt on TS-i nõukogu koosoleku protokollidest nähtuvalt hankija juba 2013. aasta lõpul möönnud, et  kui laevad tellitakse (ilmselt lähtuti eeldusest, et laevad tellitakse aastal 2013, kuid tegelikult tehti seda alles 2014. aasta lõpus, sest hankeleping sõlmiti 11. detsembril 2014), siis need ei valmi ettenähtud ajaks. Sama möönis hankija ka veel suvel 2014 toimunud koosolekul. 30. septembril 2014 toimunud AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosolekul on A. Kiil selgitanud: „[…] kui tähtajaks valmivad 3 parvlaeva ja nt  neljas laev valmib kevadel 2017, siis sellega on tagatud mandri ja saarte vaheline ühendus (talvisel perioodil on reise eelduslikult vähem). Antud juhul rikuks TS küll hankelepingu tingimusi ning sellega võib kaasneda teatud ulatuses leppetrahv“ (lisa 3, lk 5). Lisast 4 nähtub, et TS on pidanud ise riskifaktoriks asjaolu, et parvlaevad ei saa tähtajaks valmis. Tänaseks on sõlmitud juba laevade ehitajaga lepingu muudatus, mille järgi on pooled kinnitanud, et ettenähtud ajaks (1. oktoobriks 2016) üks laev ei valmi ja see laev valmib alles 1. detsembril 2016[8]. Isegi kui hankija nõuab leppetrahvi, siis sisuliselt maksab leppetrahvi kinni riik ehk maksumaksja.

3.     Kokkuvõte

3.1.          KarS § 300 kuriteokoosseisu on niivõrd laiahaardeline, et võib endast kujutada sisuliselt mistahes riigihangete korraldamiseks mõeldud eeskirjade rikkumist. Käesolevas kuriteoteates on toodud välja niivõrd palju ja tõsiseid RHS-i rikkumisi, sealhulgas nii RHS-i üldpõhimõtete kui ka teiste sätete rikkumisi, et käesoleval juhul on kriminaalmenetluse alustamine rikkumise asjaolude tuvastamiseks vältimatu.

3.2.          Pöördumisest nähtub, et hankija ja tema esindajate huvi oli suunatud sellele, et sõlmida hankeleping just endaga seotud pakkujaga ning selle eesmärgi täitmise nimel on hankija kõrvale kaldunud RHS-i regulatsioonist. TS on ka ise lisas 4 nähtuvas protokollis möönnud: „ei ole usutav, et riik omanikuna soovib endale kuuluvat ettevõtet oma valikute kaudu kahjustada“ (lk 7). Isegi juhul, kui hankija soovil ja eesmärgil oli majanduslik või sisuline põhjendus (milles on alust kahelda, sest teatavasti tagab teenuse mõistliku hinna konkurents, mitte monopoolne seisund), ei saa riik oma eesmärkide täitmise nimel eirata õigusaktides sätestatud. Tänaseks on selge, et hankija tegevuse tulemusena võimaldati miljonites eurodes altkäemaksu võtmist. Asjaolu, et hankija ei kontrollinud sedagi, milliste laevadega teenust osutama hakatakse ja kas need laevad tähtajaks valmivad, on omakorda toonud kaasa selle, et 1. oktoobrist 2016 ei ole võimalik teenust uue hankelepingu alusel osutada ja selle tõttu kannab kahju teenuse tarbija. Samuti ei ole selge see, et kui laevad lõpuks valmivad, siis kas nad üleüldse etteantud tingimustele vastavad.

3.3.          Teeme ettepaneku Politsei- ja Piirivalveametil taotluses esitatud teavet analüüsida, alustada kriminaalmenetlus KarS § 300 tunnustel ning informeerida allakirjutanuid edaspidisest menetluse käigust.

Lisad:
1.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 21. jaanuari 2014 protokoll;
2.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 16. juuni 2014 protokoll;
3.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 30. septembri 2014 koosoleku päevakorrapunkt 1;
4.               ASi Tallinnas Sadama 30.09.14 protokoll
5.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 9. septembri 2014 protokoll.



Lugupidamisega       
                                  
/allkirjastatud digitaalselt/                                     

Jaanus Karilaid

Henn Põlluaas
                                  







[1] J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2015. Lk 757
[7] On ilmselge, et altkäemaksu andmise tulemusena sõlmitud lepingute alusel ehitatavad laevad ei valmi peale asjaomase raha konfiskeerimist ja lubaduste täitmise võimatuks muutmist tähtaegselt. Seega peab riik (MKM) leidma võimaluse ja viisi, kuidas elulise tähtsusega teenust siiski osutada. Kuna hankeleping on sõlmitud sisuliselt olematu omakapitaliga ja äsja asutatud äriühingutega, siis puudub võimalus ka kohaste rahaliste sanktsioonide rakendamiseks – igal juhul maksab rahalised sanktsioonid TS-i kaudu kinni riik, kes on MKM-i kaudu TS-i ainuosanik.




Prokuratuur ei alustanud parvlaevade riigihanke osas menetlust


27.07.2016 16:58
Allikas: BNS
Rubriik: Eesti
Riigiprokuratuur ei alustanud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmete Jaanus Karilaiu ja Henn Põlluaasa avalduse alusel kriminaalmenetlust seoses parvalaevade riigihankemenetlusega.
"Kuriteoteates paluti alustada menetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumist," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro BNS-ile.
Karilaid ja Põlluaas leidisid, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmise hankemenetluse läbiviimisel on rikutud riigihanke menetluse nõudeid. "Riigiprokurör, kes kuriteoteadet lahendas, leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks alust ei ole," ütles Kahro.
"Materjalidega tutvumise järel asus riigiprokurör seisukohale, et kuriteokaebuse lisaks olnud AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosoleku protokollid ei kinnitanud avaldaja väiteid, et MKM poolt oleks antud Tallinna Sadamale ning selle tütarettevõtetele põhjendamatuid eelistusi," rääkis Kahro.
"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena, kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindavaid isikuid," teatasid Karilaid ja Põlluaas juunikuus. Seetõttu tegid Põlluaas ja Karilaid ka avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
Toimetas
Priit Luts

http://uudised.err.ee/v/eesti/d33dd5fc-8358-4145-8b2f-d720ce4accad/prokuratuur-ei-alustanud-parvlaevade-riigihanke-osas-menetlust



Riigikogulased vaidlustavad prokuratuuri määruse, millega ei võeta parvlaevahanget puudutavat avaldust menetlusse

23. august 2016 Delfi


Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja Henn Põlluaas (EKRE) vaidlustavad riigiprokuratuuri määruse, kus prokuratuur keeldus riigikogu liikmete avalduse menetlusse võtmist põhjendusega, et õigus esitada kaebus on vaid kannatanul. Avaldus parvlaevahankega seotud korruptsiooni uurimiseks esitatakse täna Advokaadibüroo Simson Variku Straus vahendusel.

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaidi sõnul on hämmastav, kui kergekäeliselt suhtutakse korruptsioonijuhtumisse, millega võib olla seotud ka 4 miljoni euro meelehea küsimine võimuerakonna poliitikute poolt.

„Kui võimuliitu kuuluv sotsiaaldemokraatide esindaja tegi prokuratuuri avalduse 2800 euro väärkasutamises Alar Nääme poolt ning tulemuseks on pikk kohtuprotsess, siis parvlaevahanke juhtumis keeldub riigiprokuratuur avaldusse isegi süvenemast, kuigi üle 100 miljoni euroses parvalaevahankes on selged kuriteotunnused ning miljonitesse ulatuva meelehea küsimine on halduskohtus saanud lisaks tõendusmaterjali.”

“Igapäevased praamijärjekorrad ja drastiliselt langenud teenuse kvaliteet on otseselt seotud keskvõimu korruptsioonilembusega ja valitsusliidu ebapädeva juhtimisega,” rõhutas Karilaid, “igal juhul on tänaseks selge, et kui parvalaevahanke ettevalmistusega oleks hakatud tegelema kohe pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi ning võimupoliitikutega seotud altkäemaksuafäärid oleks välistatud, siis sellist segadust ja piinlikku olukorda me täna ei näeks.

“Poliitilise vastutuse mittevõtmine tänase võimuliidu poolt viib meid poliitilises kultuuris 20 aasta tagusesse aega ning sellele tuleb piir panna,” ütles Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.




http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogulased-vaidlustavad-prokuratuuri-maaruse-millega-ei-voeta-parvlaevahanget-puudutavat-avaldust-menetlusse?id=75418617

Sisutühi haldusreform olukorda ei paranda


 Peaminister Rõivas rõhutas mõni aeg tagasi, kandes Riigikogus ette poliitilist avaldust haldusreformi teemal, et tegemist on koalitsiooni reformikavaga. Tõepoolest, ja just see ongi üks suurimatest puudustest. Selle ettevalmistamisesse ei ole kaasatud avalikkust, opositsioonierakondadest rääkimata. Sisulist dialoogi ei ole olnud, kolm riigikogu erakonda on jäetud haldusreformi väljatöötamisest kõrvale. Täpselt nagu riigieelarve koostamisest.

Haldusreform saaks oluliselt parem ja sisulisem, kui seda viidaks läbi demokraatlikult, kõiki osapooli kaasates ja erinvaid aspekte kaaludes. Kümme päeva parandus- ja täiendusettepanekute tegemiseks seadusele, mida valitsus on koostanud aasta aega, on kõike muud kui mõistlik, nagu lõviosa opositsiooni parandusettepanekute tagasilükkaminegi.

Reformikava näitab, et valitsusel puudub arusaamine KOV olukorrast ja visioon, kuidas minna edasi. Eesmärgiks on võetud omavalitsuste sundliitmine ehk piiride muutmine ja seda nimetatakse haldusreformiks. See on naiivne ja lihtsustatud käsitlus, mis jätab vastuseta sisulised küsimused, kuidas lahendada omavalitsuste probleeme, tõsta nende efektiivsust, täpsustada funktsioonid ja ülesanded, tagada piisav rahastamine jne. Rääkimata sellest, et sundliitmine ise on põhiseadusevastane samm.

Selles, et tänane süsteem vajab muutmist, ei kahtle keegi. Küsimus on, kuidas tagada, et muutused on edasiviivad ja tulemuslikud, mitte ei kujutaks endast muutuste tegemist muutuste enda pärast. Võimuliidu poolt esile toodud arvud omavalitsuste kohta, kus liitumisläbirääkimisi peetakse, on sisutühjad, sest lõviosa läbirääkimistest on tingitud sundliitmise hirmust, mitte sellest, et liitumine oleks kasulik või tooks paremaid teenuseid, suuremat finantsvõimekust või muid hüvesid. Pealegi ei ole sõlmitud liitumisleping uue valla volikogudele enam kohustuslik ja tänased ilusad lubadused võivad osutuda vaid virvatuledeks. Kaks vaest ei tee kokku ühte rikast.

See, et ühinemisreferendumite tulemused on omavalitsustele vaid soovituslikud, tekitab tõsise põhiseaduse riive. Sätestab ju põhiseadus, et kõrgeim võim riigis on rahvas, kes teostab oma võimu hääletuste teel. Milleks üldse hääletused, kui tulemustest võidakse teerulliga üle sõita, nagu juhtus Saue linnas.

Peaminister armastab rääkida põhjamaadest. Kui vaatame sinna, siis on seal omavalitsuste rahastamine oluliselt suurem. Ka Soomes läbiviidud haldusreformi käigus muudeti omavalitsuste piire, kuid omavalitsustele anti oluliselt suuremat ühinemistoetust ning loodi pikaajalised tulumehhanismid, mis tegid ühinemise kasulikuks ka pikas perspektiivis. Eestis midagi sellist ei toimu. Kuigi toetust suurendati kaheksakümne miljoni euroni, jätkub sellest vaid ühinemisprotsessi läbiviimiseks. Ei enamaks. Omavalitsusjuhtide äraostmine sellest samast rahast aastapalga suuruse ühinemispreemiaga ei paranda mitte kuidagi eesti inimeste heaolu. Tegemist on valitsuse korraldatud riikliku korruptsiooni ja altkäemaksuga.

Lätis viidi haldusreform läbi samadel alustel kui Eestis ning samu tagajärgi võime varsti näha ka siin. Hoolimata lubadustest kaugenesid võim ja teenused inimestest, omavalitsuste kulud kasvasid, finantseerimisvõimekus ei suurenenud, ääremaastumine ja maapiirkondade tühjenemine jätkus, töökohad vähenesid, suleti koole ja raamatukogusid, sunniviisiliselt kokku pandud omavalitsuste inimesed ei sulandunud kokku, vaid kiikavad endiselt isesuunas. Sama tulemus on näha Eestis juba toimunud ühinemistel – näiteks Türi ja ümbritsevate valdade puhul. Reformil reformi pärast ja selleks, et valitsus saaks öelda, et meie tegime ära, ei ole mõtet. See maksab pikas perspektiivis kätte.

Käesolev on vist seitsmes katse haldusreformi teha. On tehtud kümneid või sadu analüüse, kus on kaardistatud omavalitsussüsteemi kitsaskohti ja pakutud välja lahendusi. Kurb, et koalitsioon on loobunud sisuliste muutuste tegemisest ning näeb võluvitsakest vaid omavalitsuste sundühendamises ja piiride muutmises, mis omavalitsuste efektiivsusele kaasa ei aita. Rahastamise suurendamiseta või taastamiseta vähemalt samale tasemele, kui see oli enne majanduskriisi, ei olegi võimalik paremaid teenuseid osutada.

Päris väikesed omavalitsused, kus juhtimiskulud ühe elaniku kohta on ebamõistlikult suured, ei ole jätkusuutlikud, kuid statistika näitab, et õige majandamise korral saavad suurepäraselt hakkama ka 1500-3000 elanikuga omavalitsused. Ei pea olema 5000 või 11 000 elanikku. Tuleb ausalt välja öelda ja lahendada küsimused, millest on tingitud peamised probleemid omavalitsuste töös. Sealhulgas vähendada üle piiride läinud riiklikku aruandlust ja bürokraatiat. Ära tuleks kaotada ka maavalitsused ja jagada nende ülesanded nii omavalitsustele kui omavalitsusliitudele, kellele tuleb anda juriidiline staatus ja rohkem õigusi. Ühinemine ise saab olla ainult vabatahtlik.

Muuseas, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit on reformi suhtes sama kriitilised ja meiega samadel seisukohtadel.

Kuid miks püütakse haldusreformi, mis positiivset tulemit ja juhtimiskvaliteedi tõusu kaasa ei too, siiski läbi suruda? Vastus on lihtne – poliitilistel eesmärkidel. Samal põhjusel püütakse uuesti läbi suruda omal ajal riigikohtu poolt tagasi lükatud seadust, mis annaks riigikogu liikmetele õiguse olla samaaegselt kohaliku volikogu liige. Eesmärgiks on omavalitsuste politiseerimine, kontrolli ja võimuvertikaali tugevdamine Toompealt omavalitsustesse, mitte inimeste elu ja olu parandamine Eestis.

Ühinenud omavalitsustes võib ennustada kohalike valimisliitude kadumist, alles jäävad erakonnad, mis valdade piiridest ei sõltu. Valimisliite on püütud valitsuse poolt ka varem ära kaotada, kuid sellele tõmbasid viimati piduri peale õiguskantsler ja riigikohus. Nüüd püütakse seda läbi suruda kavalamalt. Kui valdasid jääb 60-70 ja need on võimuparteide juhtida, siis saab valijameestekogus orkestreerida ka tulevasi presidendivalimisi.

Tegemist on järjekordse koalitsiooni tagatoa poliitmahhinatsiooniga võimu suurendamiseks ja põlistamiseks. Sisulistele küsimustele ei ole me reformi tegijatelt vastuseid saanud. Lahendustest rääkimata. Sellisena ei ole võimalik haldusreformi toetada.


Avaldatud ajalehes Konservatiivide Vaba Sõna, veebruar 2016 

teisipäev, 23. august 2016

Kas Türgi on Läänele ja NATO-le selga keeramas?


Peale kummalist riigipöördekatset, mille kohta ei ole tänagi kindlat teadmist, kas tegemist oli lavastuse või tegeliku katsega võimu haarata, on Türgi hakanud eemalduma lääneriikidest ja NATO-st. Lääneriikidele ebameeldiva üllatusena tulnud Türgi ja Venemaa lähenemine ja presidentide tippkohtumine Peterburis on kaasa toonud paljutki, mis võib tänast keerulist geopoliitilist olukorda veelgi keerulisemaks muuta. Türgi president  Recep Tayyip Erdogan pidas kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga äärmiselt vajalikuks, sest Türgi-Vene suhetes tuleb tema kinnitusel keerata ette uus lehekülg.

Signaalid, mis tulevad Türgist on kantud pahameelest Lääne suhtes. Välisminister Mevlüt Çavuşoğlu süüdistab Euroopa riike Türgi alandamises ja kordab valitsuse nõudmist viisavabaduse kehtestamise osas vastutasuks sisserändajate voo peatamisele. "Türgi inimesed on pärast riigipöördekatset traumeeritud," ütles Çavuşoğlu. "Selle asemel, et Türgit aidata, alandavad Euroopa rahvad meid." Ollakse pahased, et EL riikide juhid ei tõtanud riigipöörde ajal Erdagonile oma toetust avaldama, nagu tegi seda Venemaa. Suhted Saksamaaga on teravad peale viimase süüdistusi, mille kohaselt on Türgi muutunud islamistlike rühmituste platsdarmiks.

Erdogan süüdistab USA-d ja Euroopat terroristideks nimetatava gülenistide ja liikumise juhi, imaam Fethullah Güleni kaitsmises ning leiab, et "NATO on Türgi Süürias ükski jätnud. Ma olen seda korduvalt öelnud ning tahan seda jälle korrata, sest NATO ei tohiks üht oma liikmeist üksi jätta ja ei peaks niimoodi käituma".

Kuigi lääs on kinnitanud, et Türgi on NATO-le endiselt „lugupeetud liitlane“, on jahenemise märgid selged. Cavusoglu teatas peale Peterburi tippkohtumist, et Türgi ja Venemaa loovad ühise sõjalise, luurealase ja diplomaatilise mehhanismi: „Türgi soovis tänaseni teha koostööd Nato liikmetega, kuid tulemused ei rahulda meid. Seetõttu on loomulik, et me otsime alternatiive“. Erdoğan kirjutas juba varem Putinile, et Venemaa on Türgile „sõber ja strateegiline partner“.

Cavusoglu sõnul ei vaata Türgi seda kui NATO vastast tegevust, kuid sellele vaatamata on võimalik, et Türgi võib tõesti Läänest lahku lüüa, sulgeda NATO-le Incirliki baasi, taanduda NATO juhtimisstruktuurist, tühistada viisavabaduse mittesaamisel rändeleppe EL-iga ning jagada Venemaaga mõjupiire Mustal merel ja isegi Kagu-Euroopas. Võimalik negatiivne stsenaarium on kirju ja mis puutub näiteks viisavabaduse andmist, siis selles suhtes ei paista Euroopa poolt rohelist tuld, nagu 2023. aastal Türgi EL liikmeks saamiselegi, mida Türgi on viimastel päevadel rõhutanud, õigemini lausa nõudnud.

Edward Lucase kinnitusel ei tundu negatiivne stsenaarium tõenäoline sest Türgil on jätkuvalt palju võita liidust Läänega ning palju kaotada juhul, kui see peaks lõppema: „Türgi asub halvas naabruses ning vajab tõsiseid sõpru. Putini Venemaa, ühtaegu nii majanduslik ja poliitiline läbikukkumine, ei ole sellist sõprust võimeline pakkuma praegu ja ehk isegi mitte kunagi“. Türgi käitumine võib tõesti näida vaid väljapressimistaktikana, et soodsaid tingimusi saada Euroopa Liidu liikmelisuse, viisavabaduse, immigrantide voo kinnipidamises ja teistes asjades. See võib osaliselt seda ka olla, kuid Venemaa ja Türgi lähenemisesse kergelt suhtumine tähendab Venemaa, Putini eesmärkide ja tema sihikindluse alahindamist.

Türgi, sõjalises mõttes NATO ühe olulisema liikme enda liitlaseks saamise, alliansi  lõhestamise ja nõrgendamise nimel tasub vaeva näha. See oleks kahtlemata tohutuks löögiks NATO-le ja Euroopale. Selle eest võib Türgile nii mõndagi lubada. Seda enam, et Vene administratsiooni endine nõuandja Stanislav Belkovski on ühes The Daily Beastile antud intervjuus, öelnud, et „ olukord on äärmiselt pingestunud. Putin on valmis võitlema NATO-ga, sest ta usub tõemeeli, et Ühendriigid soovivad vallutada Venemaad. Putin on veendunud, et kõik tema mehed on valmis tema eest surema“.
Putin on valmis strateegilise ja taktikalise olukorra ning jõujoont enda kasuks muutmise nimel tegema nii mõndagi. Venemaa Türgile seatud sanktsioonide tühistamine, vene turismi taastamine, Turkstreami gaasitoru rajamine, tuumaelektrijaama ehitamine jne on kindlasti Erdagonile vajalikud õlekõrred, mis aitavad Türgi majandust elavdada ja Erdagoni populaarsust tõsta.

USA suhtub Türgi väljaütlemistesse märksa tõsisemalt. Kahe maa suhteid on pingestanud ka USA soovimatus vastata Türgi nõudele anda välja väidetav mässu organiseerija, USA-s viibiv Gülen.  Külma sõja ajal paigutas USA Türgisse, Incirliki lennuväebaasi, saja kilomeetri kaugusele Süüria piirist, kuni 50 taktikalist tuumarelva. Incirliki lennuväebaas on sama, mille elektrivarustus katkestati riigipöörde ajal, valitsus keelas seal lennukite õhkutõusmise ja maandumise ning baasi komandant arreteeriti mässuliste toetajana.

On spekuleeritud, kas USA oleks suutnud hoida Incirlikis olevad tuumarelvad enda kontrolli all, kui võimupöördekatse oleks kasvanud kodusõjaks. Kahepoolse usalduse vähenemise ja võimalike negatiivsete intsidentide ärahoidmiseks olevat USA hakanud Brüsseli uudistelehe Euractiv.com andmetel Türgis olevaid tuumarelvi viima üle Rumeeniasse, Deveselu sõjaväebaasi.

See ei ole lihtne ülesanne nii tehnilistel kui poliitilistel põhjustel, sest on samas märgiks usalduse puudumist seniste liitlaste vahel ja võib põhjustada edasist suhete jahenemist. Rumeenia ei ole väiteid kinnitanud, kuid kevadel käivitati Rumeenias raketikilp, mida USA ja NATO peavad oluliseks, et kaitsta Euroopat Lähis-Ida paariariikide, näiteks Iraani eest. Loomulikult kaitseb kilp ka Venemaalt lähtuvate tuuma-ja muude rakettide eest. Rumeenia võis tuumarelvade toomisega Deveselusse nõustuda vastuteenena raketikilbi pakutava kaitse eest.

Türgi ja Venemaa lähenemine on Putinile oluline ka seetõttu, et võimaldab muuta jõujooni Lähis-Idas ja Süürias. Erdagon ütles, et kui teised riigid ei soovi osaleda Süüria kodusõja lõpetamises, siis võivad Türgi ja Venemaa tegutseda seal ka kahekesi. Tassile antud intervjuus nõudis Erdagon venelaste toetatud Assadi, aga mitte tema administratsiooni kõrvaldamist ja vabade valimiste korraldamist. Täna nähakse aga ka Assadi oma rolli omavat. Pole võimatu, et selles küsimuses leitakse täielik üksmeel.

Kremli üheks eesmärgiks paistab olevat luua ka liitlas- ja jõukolmnurk Iraani, Türgi ja Venemaa vahel. See tugevdaks Iraani positsiooni ja poliitika mõju terves regioonis ning nõrgendaks kahtlemata nii Lääne poolt toetatavate Pärsia lahe riikide julgeolekut kui tasakaalu terves piirkonnas.
Nato, USA ja EL ei tohi jääda käed rüpes vaatama. Valmisretsepti situatsiooni lahendamiseks ei ole kellelgi, kuid kindlasti ei tohi selle sisse kuuluda viisavabaduse ega EL liikmelisuse pakkumine. Lisaks erinevatele praktilistele asjadele, mille üle Türgiga vestelda, ei ole sugugi väheoluline neile meenutada, et Iraan koos oma liitlastega, keda toetab Venemaa on šiiitlik, Türgi seevastu koos teiste, Lääne toetust omavate riikidega, sunniitlik. Lähis-Idas ei ole see sugugi väheoluline asjaolu. Vastupidi.

Erdagoni lubadus mitte tunnustada Krimmi annekteerimist ning kinnitus, et Türgi ei kavatse siiski NATO-st lahkuda ja jätkab oma kohustuste täitmist alliansi ees, saadab positiivse signaali. Tuleb loota, et Türgi lähenemine Kremlile ja Venemaaga arutletavad „alternatiivid“ ei ole püsivad ega põhimõttelised. Vastasel juhul on meil oodata äärmiselt häirivaid arenguid ning Venemaa tegevuse ja agressiivsuse kasvu nii Lähis-Idas, Ukrainas kui ka Läänemere ja Balti riikide suunal.

Avaldatud: Delfis 22.08.2016

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kas-turgi-on-laanele-ja-nato-le-selga-keeramas?id=75408417