Parvlaevade riigihanke korraldamisel rikuti seadust

kolmapäev, august 24, 2016

PRESSITEADE
10.06.2016

Karilaid ja Põlluaas andsid Tallinna Sadama uurimiskomisjoni materjalide põhjal avalduse politseisse
Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindavaid isikuid. Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal võib väita, et  parvlaevahankesse (suursaarte ja mandri vahel) mindi teadlikult hanget rikkudes. Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul.
Kuriteokaebus esitati kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 300 tunnustel seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks läbiviidud hankemenetlusega.
Karistusseadus näeb antud paragrahvis ette rahatrahvi või aastase reaalse vanglakaristuse.
Lugupidamisega,
Jaanus Karilaid
Henn Põlluaas

Karilaid ja Põlluaas peavad parvlaevahanget poliitiliseks ja tahavad kriminaaluurimist

10.06.2016 12:41

Rubriik: Majandus
Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmed Jaanus Karilaid (KE) ja Henn Põlluaas (EKRE) tegid komisjoni materjalide alusel Põhja prefektuurile kuriteokaebuse, kuna leiavad, et Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja leidmise hankes rikuti riigihanke menetluse nõudeid.
"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda esindavaid isikuid," leidsid Karilaid ja Põlluaas.
Nende sõnul saab Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal väita, et parvlaevahankesse suursaarte ja mandri vahel mindi teadlikult hanget rikkudes.
"Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul," kinnitavad Karilaid ja Põlluaas.
Kuriteoteate kohaselt loodi hankes eelis AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad, millega sisuliselt välistati efektiivne konkurents turul ning võimaldati Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid altkäemaksu.
"Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud, kellega formaalselt hankeleping sõlmiti," märkisid Karilaid ja Põlluaas.
Kuriteokaebus esitati kriminaaluurimise käivitamiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangetel ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomist.
Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Toimetas
Marek Kuul

http://uudised.err.ee/v/majandus/d850c3c0-432c-4b62-bd97-8638fbb3235a/karilaid-ja-polluaas-peavad-parvlaevahanget-poliitiliseks-ja-tahavad-kriminaaluurimist
Põhja Prefektuur                                                                                        09. juuni 2016
Politsei- ja Piirivalveamet
e-post pohja@politsei.ee



Kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 300 tunnustel seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks läbiviidud hankemenetlusega.

Pöördume Politsei- ja Piirivalveameti poole seoses põhjendatud kahtlusega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM/hankija) poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmise hankemenetluse läbiviimisel on rikutud riigihanke menetluse nõudeid, mille raames on kuritarvitatud avalikke vahendeid ja toime pandud süütegu. Süüteo toimepanija karistamine on vajalik mitte üksnes eripreventiivsel eesmärgil, vaid ka õiguskorra kaitsmise huvi eesmärgil, et vältida sarnaseid rikkumisi ja karistamatuse tunnet avalike vahendite kasutamisel ka tulevikus. 

KarS § 300 lg 1 sätestab karistatava süüteona riigihanke menetluse nõuete rikkumise menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Riigihanke menetluse nõuete rikkumine ühe osaleja eelistamiseks kahjustab vaba ja õiglast konkurentsi[1]. MKM-i läbiviidud mandri ja suursaarte vahelise parvlaevade opereerimisteenuse hankes on rikutud riigihangete teostamise nõudeid ning antud menetluses osalejale (AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad) eelis. Selle tulemusena on sisuliselt välistatud efektiivne konkurents turul ning võimaldatud Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid altkäemaksu. Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud, kellega formaalselt hankeleping sõlmiti.

1.               Läbiviidud riigihankemenetluse asjaolud

1.1.          MKM viis hankemenetluse läbi 2014. aastal põhjusel, et senise teenuse pakkujaga oli leping lõppemas. Majandus- ja taristuminister Urve Palo avaldas meedias korduvalt, et on huvitatud, et just riigiettevõte AS Tallinna Sadam (TS) esitaks hankele oma pakkumuse ja et TS-iga peaks lepingu sõlmima. 2014. aasta juunis avaldatud artiklist[2] nähtub, et U. Palo plaan ja soov oli selline, et hanke võidaks TS: “Ka Tallinna Sadama nõukogu otsustas eile omaniku ootust arvestades, et kuulutab välja laevade ostuks hanke. Kui kõik läheb plaani järgi, siis on tal ka võimalus see hange võita ning seejärel ka operaator leida.“ Enne hanke väljakuulutamist avaldas MKM-i esindaja meedias[3], et AS-iga Tallinna Sadam on kokkulepe, et nad osalevad hankes: „Tallinna Sadamaga oleme kokku leppinud, et nad osalevad hankel“. Seega oli
TS-ile eelise loomine hankijal juba algusest peale ettekavatsetud.

1.2.          MKM soovis riigihangete seadust rikkudes sõlmida hankelepingut TS-iga, jättes üksnes näiliselt mulje avatud konkurentsist. Kuna TS-iga otselepingu sõlmimine oli välistatud seoses asjaoluga, et tegemist oleks olnud keelatud riigiabiga (mida MKM-i esindaja korduvalt meedia vahendusel ka rõhutas[4]), siis osalesid hankemenetluses TS-i asemel formaalselt TS-i tütarettevõtjad, et ebaseaduslike eeliste loomine ei oleks liialt läbinähtav.

1.3.          TS-i nõukogu (kuhu kuulusid nii hankija esindajad kui ka tulevase pakkuja esindajad) on hankemenetlusega seonduvat arutanud 2013. aasta lõpust alates. TS-i nõukogus on muu hulgas korduvalt arutatud seda, et TS peab hankes osalema hankija nõudmisel, samuti seda, milline peab olema pakkumuse sisu. TS-i nõukogu 21. jaanuaril 2014 toimunud koosolekul selgitas hankija esindaja: „[…] riik on otsustanud igal juhul ümber korraldada parvlaevateenuse osutamise mudeli alates 2016. aasta oktoobrist […] paremat partnerit praamlaevaliikluse ümberkorraldamiseks kui AS Tallinna Sadam MKM-i hinnangul ei ole“. (lisa 1) TS-i nõukogu 16. juuni 2014 protokollist nähtub, et ainuaktsionär (s.t hankija) on 7. märtsil 2014 võtnud vastu otsuse „Omaniku ootused aktsiaseltsile Tallinna Sadam“, millega hankija on seadnud TS-ile ülesandeks omada ja hallata pikemas perspektiivis riigile kuuluvat tsiviillaevastikku. Samuti nähtub, et Vabariigi Valitsuse kabinetis 12. juunil 2014 on TS-ile antud ülesandeks osaleda konkurentsi tagamise eesmärgil MKM-i korraldataval hankel (lisa 2). 30. septembri 2014 koosoleku päevakorrapunktis nr 1 on otsesõnu märgitud: „[…] TSi investeerimissuutlikkust arvestades on MKM ministri isikus teinud TSile ülesandeks esitada pakkumus MKMi poolt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatavale riigihankele „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu – Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (lisa 3).

1.4.          Täiesti põhjendatud on kahtlus selle kohta, et MKM-i esindaja andis TS-ile edasi konfidentsiaalset informatsiooni, mis oli vajalik pakkumuse koostamiseks.
30. septembri 2014 aasta protokollis märgib finantsjuht Marko Raid järgmist (vt protokolli lehekülg 3-4, „ teadaoleva Väinamere Liinide kulubaasiga võrreldes on TS kulubaas arvestatud kõrgemana, sealhulgas tööjõujõukulud osas“; ….„ „M.Raid selgitas täiendavalt TS poolt arvestatud liiniveo osutamisega seotud kulubaasi ja praeguse teenusepakkuja poolse teadaoleva kulubaasi vahelisi erinevusi“..“ samuti on TSil tööjõukulude maht arvestatud kõrgem kui see on teadaolevalt praegusel teenusepakkujal.“ (Lisa4).
Sealjuures on MKM ilmselt hanketingimusi eelnevalt kooskõlastanud ka TS-iga. Lisas 4 olevast protokollist nähtub, et TS-il oli detailne ülevaade senise pakkuja hinnakujundusest, mis oli teada üksnes hankijale ja millise info pidi hankija edastama TS-ile selleks, et TS saaks hankes osaleda parema pakkumusega kui teine pakkuja. Näiteks on protokollis detailselt välja toodud: „parvlaeva rendib ja mehitab SLK ning osutab seeläbi teenust VLile, SLK poolt laevaomanikele makstava prahitasu ja VL poolt SLKle makstava prahitasu erinevus oli 2013. aastal ca 1 mln eurot laeva kohta“. See info ei ole avalik ja MKM pidi seda õigusvastaselt TS-ile levitama. Samuti nähtub samast protokollist: „Muude seonduvate kulude (kaldateenused, administratsioon, piletimüük jms) prognoosimisel oleme kasutanud praeguse liinioperaatori VL kulude taset, leides teadaolevad lahknevused ja erisused“. Need andmed ei ole aga avalikud, vaid need on selgelt saadud hankijalt.

1.5.          MKM moodustas TS-i abistamiseks komisjoni, mille tegevuse eesmärgiks oli toetada TS-i riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. Komisjoni kuulusid muu hulgas hankija esindajad (sealjuures ka hilisemas hindamiskomisjonis osalenud isikud) ning komisjoni kaasati ka vandeadvokaadid Tõnis Tamme ja Taivo Ruus advokaadibüroost TORV. Hankija oli moodustanud komisjoni, et TS (või tema tütarühingud) saaks hankija hankes osalemiseks piisavat abi, et olla hankemenetluses edukad. Tagantjärele on ilmne, et hankija otsustas vahendeid valimata saavutada oma algse eesmärgi, et laevad ostetaks TS, kes osutaks edaspidi ka opereerimisteenust (kas vahetult või siis tütarühingute kaudu). Selle eesmärk küll saavutati, kuid seda tehes pandi toime ka KarS §-s 300 sätestatud süütegu.

1.6.          Hankija kehtestatud hanketingimused olid teadlikult sellised, et eelistasid põhjendamatult TS-i ning sellised tingimused olid õigusvastased.

1.7.          TS-i tütarühingutel ei oleks võimalik olnud hankes osaleda ilma TS-i ning hankija poolse abita ja TS-i finantstoeta, sest neil puudus asjaomane finantsvõimekus ja nad ei oleks iseseisvalt saanud ühtegi laeva projekteerida ega osta, rääkimata miljonitesse eurodesse ulatuvatest hankija nõutud pangagarantiidest või tagatistest. Hankija, TS ja viimase tütarühingud töötasid sihikindlalt eesmärgi nimel sõlmida hankija ja TS-i tütarühingu vahel hankeleping, mis tagatipuks võimaldas TS-i juhatusel asjaomase hankelepingu täitmiseks laevade ostmisel küsida miljoneid eurosid altkäemaksu.

1.8.          Märkimisväärne on, et laevade ostmisel osalesid läbirääkimistel TS-i juhatuse liikmed, kes on samal ajal TS-i tütarühingute nõukogu liikmed, kuid hanget laevade projekteerimis- ja ehitustööde tellimiseks ei korraldatud. Kuivõrd  laevade ostmist finantseeris TS, kes on vaieldamatult hankija, tulnuks läbi viia riigihange. Hankija teadis, et laevade ostmiseks hanget läbi ei viidud, kuid see ei takistanud hankijal sellise pakkujaga avaliku teenindamise lepingut sõlmimast.

1.9.          Hankija 3. oktoobri 2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti mõlemad hankes osalenud pakkujad (seni teenust osutav OÜ Väinamere Liinid ja TS-i tütarühingute ühine pakkumus), 13. oktoobril 2014 tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning TS-i tütarühingute pakkumus edukaks. 11. detsembril 2014 sõlmis hankija TS-i tütarühingutega hankelepingu.

1.10.       26. augustil 2015 sai meedia vahendusel teatavaks asjaolu, et Kaitsepolitseiamet on kinni pidanud TS-i juhatuse (samaaegselt TS-i tütarühingute nõukogu) liikmed seoses altkäemaksu võtmise kahtlustusega. Hiljem meedias avaldatu põhjal on selgunud, et altkäemaksu summa ulatub mitmete miljonite eurodeni. Riigiprokurör avaldas: „[…] on alus arvata, et Tallinna Sadama juhid on saanud praamide ostmisega seoses altkäemaksu“. Prokuratuuri andmetel: „Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just Poolast“[5].

1.11.       Kaitsepolitseiamet on meedia vahendusel teatanud, et kõik majandusministrid (s.t ka hankemenetluses otsuseid teinud minister U. Palo) olid AS-iga Tallinna Sadam seonduvast kriminaalmenetlusest informeeritud[6].

2.     Kuriteokaebuse põhjendused

2.1.          Hankija esindajad on teadlikult rikkunud riigihangete teostamise nõudeid eesmärgiga sõlmida mandri ja suursaarte vahelise parvlaevadega opereerimisteenuse hankeleping TS-i tütarühingutega, milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 300 lg-s 1 nimetatud süüteona. Riigihangete teostamise nõudeid eirates on sõlmitud riigile ilmselgelt kahjulik hankeleping, millega samal ajal tehakse vaikimisi võimalikuks altkäemaksu andmise tulemusena sõlmitud lepingu täitmine ja mis toob kaasa avalike vahendite jämeda kuritarvitamise, sest tegelikult puudub selgus, kui palju MKM-i hankeleping tegelikult maksma läheb[7].

2.2.          MKM-i esindajad on otsuseid langetades tegutsenud ilmses huvide konfliktis ja on rikkunud RHS § 3 p 5 ja RHS § 38 lg 2 p 4

2.2.1.     Majandus- ja taristuminister oli teadlik sellest, et ta tegutseb huvide konflikti olukorras, kuid sellest hoolimata jätkas hankemenetlust ja ei teinud midagi selleks, et huvide konflikti vältida. Vaikimisi aktsepteeris hankija (U. Palo ja ka teised hankekomisjoni liikmed, kes osalesid otsuste vastuvõtmisel) olukorda, kus pakkumuse koostamisel ja esitamisel osalenud isik oli hankijaga seotud, mis on lubamatu. Pakkumuste hindamine ühe pakkujaga otseselt seotud isiku ehk hankija poolt oli ilmselgelt õigusvastane.

2.2.2.     Hankija teostab ministri kaudu riigi nimel TS-i ainuaktsionäri õigusi. Edukad pakkujad on TS-i 100% tütarettevõtjad, mis tähendab, et sisuliselt teostab hankija kontrolli nii TS-i kui tema tütarühingute üle. MKM oli ühest küljest hankija ning samaaegselt TS-i tütarettevõtjate kaudu ka pakkuja (või vähemalt pakkuja nimel otsuseid vastu võtnud isik), kellega hankija läbi rääkis ning kelle pakkumus ka edukaks tunnistati.

2.2.3.     TS-i põhikirja punkti 4.2.5.2. kohaselt on TS-i üldkoosoleku (ehk hankija) pädevuses lisaks äriseadustiku § 298 lg 1 loetelule aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muu hulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. Seega osaleb minister otseselt TS-i aktsionäriõiguste teostamisel ja kehtestab TS-i tütarühingute juhtimise ja aruandluse põhimõtted ning samaaegselt viis käesoleval juhul minister läbi ka hankemenetlust, kus TS-i tütarühingud osalesid. Hankija esindajad osalesid igal TS-i nõukogu koosolekul ning igal koosolekul arutati omakorda hankemenetlusega seonduvaid küsimusi. Selline menetlus ei taga erapooletut tulemust.

2.2.4.     Lisaks eelnevale on hankija moodustanud komisjoni, mille tegevuse eesmärk on toetada pakkujat riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. Komisjoni moodustamisega võimaldati pakkujal hankemenetluses osalemisel kasutada hankijalt ja hankija nimel otseselt tegutsevatelt isikutelt saadud abi. Seega tegutsesid hankija (sh hankekomisjoni liikmed), U. Palo, TS ja viimase tütarühingud teadlikult eesmärgi nimel, et TS-i tütarühingud oleksid hankemenetluses edukad.

2.2.5.     Väärib märkimist, et hanke hindamiskomisjoni liikmeteks olid ainult hankija ametnikud. Kuna hankija ja TS-i tütarühingud olid omavahel otseselt seotud isikud, hankija oli huvitatud TS-i tütarühingutega hankelepingu sõlmimisest (mida U. Palo avalikult korduvalt välja ütles), oli pakkumuste hindamine ühe pakkujaga otseselt seotud isiku poolt ilmselgelt õigusvastane. Hankija oleks pidanud sellises olukorras konkurentsi kahjustava huvide konflikti välistama (RHS § 3 p 5) ning mitte lubama huvide konflikti olukorras tegutseva komisjoni tegevuse jätkamist.

2.2.6.     Hankija abistas endaga seotud TS-i tütarühinguid hankija läbiviidud hankes pakkumuse koostamisel, mis viitab üheselt RHS § 38 lg 2 p 4 rikkumisele.

2.3.          Hankija esindajad on rikkunud riigihangete teostamise nõuet (RHS § 3 ja § 38 lg 2 p 1), jättes pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseerimata

2.3.1.     Kõikide hankemenetluse asjaoludega tutvudes on ainuvõimalik järeldus, et hankija oleks pidanud TS-i tütarühingud hankemenetlusest kõrvaldama, kuid hankija seda ei teinud ning hankija ei lähtunud oma tegevuses avalikest huvidest ja kehtivatest õigusaktidest.

2.3.2.     TS on hankija riigihangete seaduse tähenduses ja TS oleks pidanud laevade ostmiseks läbi viima riigihanke. Seda on TS-i nõukogu möönnud ka 30. septembrid 2014 toimunud nõukogu koosolekul (vt lisa 3, lk 6): „ Lepingu tühisuse tuvastamise korral, mis on tõenäoline juhul, kui kohtu hinnangul puudus TSil alus jätta hankemenetlus riigihangete registris välja kuulutamata, tuleb reaalse tagajärjena arvestada lepingu tagasitäitmisega.“.  Ka 9. septembril 2014 toimunud nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et TS oli algselt läbi viinud hanke parvlaevade tellimiseks, kuid ühtki pakkumust ei esitatud (lisa 5). Samuti nähtub protokollist, et tegemist on ajakriitilise küsimusega, mille tõttu ilmselt otsustagigi hiljem otselepingu sõlmimise kasuks, mille sõlmisid TS-i tütarühingud, keda esidasid isikud, kes on samaaegselt ka TS-i juhatuse liikmed.

2.3.3.     Hanke läbiviimise kohustuse vältimiseks (ja ilmselt tulenevalt soovist osta laevad otse, mis võimaldas küsida miljoneid eurosid altkäemaksu) teostati laevade ost formaalselt TS-i tütarühingute nimel, kuid läbirääkimisi pidas TS, kes laevade ostu ka finantseeris (vt lisatud protokolle). Seda tehti selleks, et vähemalt teoreetiliselt võiks arutleda selle üle, kas TS-i tütarühingud on ka hankekohustuslased, kuigi asja sisuliselt hinnates on eitava vastuseni keeruline jõuda.

2.3.4.     Hankija ja hankija esindajad teadsid TS-i ja tema tütarühingute hanke kohustusest (mis nähtub ka lisatud protokollidest), kuid võimaldasid TS-i tütarühingutel osaleda hankemenetluses ja pakkuda teenuse osutamiseks selliseid laevu, mille ehitamiseks ei ole läbi viidud nõuetekohast riigihankemenetlust ja lisaks on laevade soetamise raames võetud altkäemaksu. Sellise pakkumuse aktsepteerimise kaudu on MKM, U. Palo, TS ja viimase tütarühingud teadlikult loonud olukorra, kus ilmselt altkäemaksu andmise tõttu on laevade projekteerimis- ja ehituslepingud sõlmitud ilma kohast hankemenetlust läbi viimata). Hankija esindajad on sellist pakkumust aktsepteerides ja pakkujat kõrvaldamata jättes rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid.

2.4.          Hanketingimuste kehtestamisel on põhjendamatult eelistatud hankijaga seotud äriühinguid

2.4.1.     Hankija on kehtestanud sellised hanketingimused, et hankes oleks edukaks hankijaga seotud pakkuja, kellega hankija soovis algusest peale hankelepingut sõlmida. Seeläbi on sisuliselt välistatud ausa ja õiglase konkurentsi ärakasutamine ning riigi rahalisi vahendeid on kasutatud äärmiselt ebaefektiivselt.

2.4.2.     Hanke tingimustest tulenevalt oli põhjendamatult eelisseisundis pakkuja, kes osaleb hankemenetluses tulevikus teadmata ajal valmivate ja teadmata tingimustele vastavate laevadega. Hankija teadis seda, et TS-il laevu ei ole, mistõttu oli vaja kehtestada sellised hanketingimused, mis võimaldaks uute laevadega hankes osalejat hinnata kõrgemalt, olgugi et selleks sisuline vajadus puudus.

2.4.3.     Hanke tingimuste järgi ei olnud laevade väljaostmine peale hankelepingu lõppemist Eesti Vabariigi poolt tagatud (väljaost oli riigi võimalus, mitte kohustus). Selliselt kehtestatud hanke tingimuste tõttu pidi eraettevõtja arvestama väga suure riskiga, et riik ei ole huvitatud peale hankelepingu lõppemist laevu välja ostma ning laevadele tuleb leida uus otstarve. Riigi äriühingu tütarettevõtjad said arvestada sellega, et Eesti Vabariik saab igal juhul otseselt või kaudselt laevade omanikuks ning neil ei lasu hankelepingu lõppedes kohustust tegeleda vanade laevade väljaostmise või edasikasutamise küsimusega.

2.4.4.     Hankija ei kontrollinud sisuliselt, kas uute laevadega teenuse osutamine on ettenähtud tingimustel ka sisuliselt võimalik ehk kas pakkumus on realiseeritav (kvalifitseerimise tingimustele vastavuse sisuline kontroll). Iga mõistlik isik saab aru sellest, et kui hankes osaleb pakkuja, kes soovib tulevikus teenust osutada veel mittevalminud laevadega, kuid laevade vastavus etteantud tingimustele (jääklass, mõõtmed, kütusekulu jm) on äärmiselt oluline, siis on hankija huvides kontrollida äärmise põhjalikkusega seda, kas selline pakkumus on etteantud tingimustel realiseeritav ja kas tulevikus valmivad laevad täidavad 100% hankija etteantud tingimusi.

2.4.5.     RHS § 39 lg 1 ja § 39 lg 4 koosmõjus tähendavad seda, et hankija peab veenduma, et pakkuja või taotleja vastab kvalifitseerimise tingimustele ja kui hankijal tekib selles kahtlus, on tal tegelikult kohustus nõuda lisainfot, vastasel korral ei ole hankijal võimalik otsust teha. Käesoleval juhul ei ole hankija asjaomast kontrolli vajalikul määral teinud, mille tulemusena on riiklikke vahendeid kasutatud ebaefektiivselt.

2.4.6.     Hanke tingimuste kohaselt pidi pakkuja alates 1. oktoobrist 2016 osutama teenust nelja reisiparvlaevaga, mis vastavad hankedokumendi lisas toodud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, või omama nende kasutamise õigust. Hankija esindaja U. Palo oli teadlik, et TS-i juhatuse liikmete suhtes on alustatud seoses laevade projekteerimis- ja ehituslepingute raames altkäemaksu võtmise kahtlustusega menetlust, mistõttu oleks põhjendatud eeldada, et hankija oleks pidanud erilise põhjalikkusega kontrollima, kas pakkumuses antud kinnitused on tegelikkusele vastavad ja praktikas täidetavad.

2.4.7.     Arvestades asjaoluga, et tegemist oli hankemenetlusega, kus edukal pakkujal pidi olema võimekus osta üsna lühikese tähtaja jooksul väga kallid laevad, millega oli kavas teenindada neid isikuid, kellele mandri ja suursaarte vaheline liiklus on eluliselt tähtis küsimus, oleks riigi rahalise ressursi säästliku ja efektiivse kasutamise põhimõttest (RHS § 3 p 1) tulenevalt igal juhul pidanud kontrollima, kas pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. Samuti oleks olnud asjakohane kontrollida ka seda, kas teenuse osutamiseks kavandatavad laevad on ohutud, turvalised ja sobivad teenuse osutamiseks.

2.4.8.     Allakirjutanule teadaolevalt on TS-i nõukogu koosoleku protokollidest nähtuvalt hankija juba 2013. aasta lõpul möönnud, et  kui laevad tellitakse (ilmselt lähtuti eeldusest, et laevad tellitakse aastal 2013, kuid tegelikult tehti seda alles 2014. aasta lõpus, sest hankeleping sõlmiti 11. detsembril 2014), siis need ei valmi ettenähtud ajaks. Sama möönis hankija ka veel suvel 2014 toimunud koosolekul. 30. septembril 2014 toimunud AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosolekul on A. Kiil selgitanud: „[…] kui tähtajaks valmivad 3 parvlaeva ja nt  neljas laev valmib kevadel 2017, siis sellega on tagatud mandri ja saarte vaheline ühendus (talvisel perioodil on reise eelduslikult vähem). Antud juhul rikuks TS küll hankelepingu tingimusi ning sellega võib kaasneda teatud ulatuses leppetrahv“ (lisa 3, lk 5). Lisast 4 nähtub, et TS on pidanud ise riskifaktoriks asjaolu, et parvlaevad ei saa tähtajaks valmis. Tänaseks on sõlmitud juba laevade ehitajaga lepingu muudatus, mille järgi on pooled kinnitanud, et ettenähtud ajaks (1. oktoobriks 2016) üks laev ei valmi ja see laev valmib alles 1. detsembril 2016[8]. Isegi kui hankija nõuab leppetrahvi, siis sisuliselt maksab leppetrahvi kinni riik ehk maksumaksja.

3.     Kokkuvõte

3.1.          KarS § 300 kuriteokoosseisu on niivõrd laiahaardeline, et võib endast kujutada sisuliselt mistahes riigihangete korraldamiseks mõeldud eeskirjade rikkumist. Käesolevas kuriteoteates on toodud välja niivõrd palju ja tõsiseid RHS-i rikkumisi, sealhulgas nii RHS-i üldpõhimõtete kui ka teiste sätete rikkumisi, et käesoleval juhul on kriminaalmenetluse alustamine rikkumise asjaolude tuvastamiseks vältimatu.

3.2.          Pöördumisest nähtub, et hankija ja tema esindajate huvi oli suunatud sellele, et sõlmida hankeleping just endaga seotud pakkujaga ning selle eesmärgi täitmise nimel on hankija kõrvale kaldunud RHS-i regulatsioonist. TS on ka ise lisas 4 nähtuvas protokollis möönnud: „ei ole usutav, et riik omanikuna soovib endale kuuluvat ettevõtet oma valikute kaudu kahjustada“ (lk 7). Isegi juhul, kui hankija soovil ja eesmärgil oli majanduslik või sisuline põhjendus (milles on alust kahelda, sest teatavasti tagab teenuse mõistliku hinna konkurents, mitte monopoolne seisund), ei saa riik oma eesmärkide täitmise nimel eirata õigusaktides sätestatud. Tänaseks on selge, et hankija tegevuse tulemusena võimaldati miljonites eurodes altkäemaksu võtmist. Asjaolu, et hankija ei kontrollinud sedagi, milliste laevadega teenust osutama hakatakse ja kas need laevad tähtajaks valmivad, on omakorda toonud kaasa selle, et 1. oktoobrist 2016 ei ole võimalik teenust uue hankelepingu alusel osutada ja selle tõttu kannab kahju teenuse tarbija. Samuti ei ole selge see, et kui laevad lõpuks valmivad, siis kas nad üleüldse etteantud tingimustele vastavad.

3.3.          Teeme ettepaneku Politsei- ja Piirivalveametil taotluses esitatud teavet analüüsida, alustada kriminaalmenetlus KarS § 300 tunnustel ning informeerida allakirjutanuid edaspidisest menetluse käigust.

Lisad:
1.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 21. jaanuari 2014 protokoll;
2.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 16. juuni 2014 protokoll;
3.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 30. septembri 2014 koosoleku päevakorrapunkt 1;
4.               ASi Tallinnas Sadama 30.09.14 protokoll
5.               AS-i Tallinna Sadam nõukogu 9. septembri 2014 protokoll.



Lugupidamisega       
                                  
/allkirjastatud digitaalselt/                                     

Jaanus Karilaid

Henn Põlluaas
                                  






[1] J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2015. Lk 757
[7] On ilmselge, et altkäemaksu andmise tulemusena sõlmitud lepingute alusel ehitatavad laevad ei valmi peale asjaomase raha konfiskeerimist ja lubaduste täitmise võimatuks muutmist tähtaegselt. Seega peab riik (MKM) leidma võimaluse ja viisi, kuidas elulise tähtsusega teenust siiski osutada. Kuna hankeleping on sõlmitud sisuliselt olematu omakapitaliga ja äsja asutatud äriühingutega, siis puudub võimalus ka kohaste rahaliste sanktsioonide rakendamiseks – igal juhul maksab rahalised sanktsioonid TS-i kaudu kinni riik, kes on MKM-i kaudu TS-i ainuosanik.
[8] Artikkel kättesaadav http://www.saartehaal.ee/2016/05/25/neljas-uus-parvlaev-valmib-alles-1-detsembriks-2/




Prokuratuur ei alustanud parvlaevade riigihanke osas menetlust


27.07.2016 16:58
Allikas: BNS
Rubriik: Eesti
Riigiprokuratuur ei alustanud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmete Jaanus Karilaiu ja Henn Põlluaasa avalduse alusel kriminaalmenetlust seoses parvalaevade riigihankemenetlusega.
"Kuriteoteates paluti alustada menetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumist," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro BNS-ile.
Karilaid ja Põlluaas leidisid, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmise hankemenetluse läbiviimisel on rikutud riigihanke menetluse nõudeid. "Riigiprokurör, kes kuriteoteadet lahendas, leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks alust ei ole," ütles Kahro.
"Materjalidega tutvumise järel asus riigiprokurör seisukohale, et kuriteokaebuse lisaks olnud AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosoleku protokollid ei kinnitanud avaldaja väiteid, et MKM poolt oleks antud Tallinna Sadamale ning selle tütarettevõtetele põhjendamatuid eelistusi," rääkis Kahro.
"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena, kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindavaid isikuid," teatasid Karilaid ja Põlluaas juunikuus. Seetõttu tegid Põlluaas ja Karilaid ka avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
Toimetas
Priit Luts

http://uudised.err.ee/v/eesti/d33dd5fc-8358-4145-8b2f-d720ce4accad/prokuratuur-ei-alustanud-parvlaevade-riigihanke-osas-menetlust

Riigikogulased vaidlustavad prokuratuuri määruse, millega ei võeta parvlaevahanget puudutavat avaldust menetlusse

23. august 2016 Delfi


Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja Henn Põlluaas (EKRE) vaidlustavad riigiprokuratuuri määruse, kus prokuratuur keeldus riigikogu liikmete avalduse menetlusse võtmist põhjendusega, et õigus esitada kaebus on vaid kannatanul. Avaldus parvlaevahankega seotud korruptsiooni uurimiseks esitatakse täna Advokaadibüroo Simson Variku Straus vahendusel.

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaidi sõnul on hämmastav, kui kergekäeliselt suhtutakse korruptsioonijuhtumisse, millega võib olla seotud ka 4 miljoni euro meelehea küsimine võimuerakonna poliitikute poolt.

„Kui võimuliitu kuuluv sotsiaaldemokraatide esindaja tegi prokuratuuri avalduse 2800 euro väärkasutamises Alar Nääme poolt ning tulemuseks on pikk kohtuprotsess, siis parvlaevahanke juhtumis keeldub riigiprokuratuur avaldusse isegi süvenemast, kuigi üle 100 miljoni euroses parvalaevahankes on selged kuriteotunnused ning miljonitesse ulatuva meelehea küsimine on halduskohtus saanud lisaks tõendusmaterjali.”

“Igapäevased praamijärjekorrad ja drastiliselt langenud teenuse kvaliteet on otseselt seotud keskvõimu korruptsioonilembusega ja valitsusliidu ebapädeva juhtimisega,” rõhutas Karilaid, “igal juhul on tänaseks selge, et kui parvalaevahanke ettevalmistusega oleks hakatud tegelema kohe pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi ning võimupoliitikutega seotud altkäemaksuafäärid oleks välistatud, siis sellist segadust ja piinlikku olukorda me täna ei näeks.

“Poliitilise vastutuse mittevõtmine tänase võimuliidu poolt viib meid poliitilises kultuuris 20 aasta tagusesse aega ning sellele tuleb piir panna,” ütles Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.




http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogulased-vaidlustavad-prokuratuuri-maaruse-millega-ei-voeta-parvlaevahanget-puudutavat-avaldust-menetlusse?id=75418617

Share This Story

Tags:
Henn Põlluaas

Riigikogu esimees, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees. Õppisin Nõmme Gümnaasiumis ja lõpetasin Tallinna Ülikooli (TPedI) magistrina. Olen õnnelikus abielus ja kahe toreda lapse isa. Alates 2005. aastast Saue linnavolikogu liige, olnud ka volikogu fraktsiooni esimees. Aastatel 2012-2015 olin Saue linnapea, kuni mind valiti Riigikogusse.2015-2019 olin Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees ja väliskomisjoni liige. Olen mitmete ühiskondlike organisatsioonide liige, Soomepoiste Pärimusühingu juhatuses. Olen olnud ka EKRE volikogu ja Harju-Raplamaa ringkonna esimees. Kaitseliitlane, reservohvitser, Keila malevkonna pealiku abi. Publitsist ja analüütik. Olen kirjutanud suure hulga artikleid sise-, välispoliitika- ja teistelgi teemadel, mida on avaldatud nii Eestis kui välismaal. Avaldanud kolm monograafiat: üks Eesti-Vene piirilepingu teemal, teine: Lennart Meri-st ja kolmas SDE tegevusest. 2018. aastal kandis Vene Föderatsioon mind ilma vähimagi põhjenduseta musta, nn russofoobide nimekirja, kellel ei ole lubatud riiki siseneda. Eestist lülitati sellesse nimekirja kokku 20 ühiskonnategelast, neist kolm olid Riigikogu liikmed.

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...