- laupäev, detsember 24, 2016
- 1 Comments
Vähem kui kahe aasta pärast tähistame Eesti
Vabariigi sajandat juubelit. Meie riik ja rahvas on selle aja jooksul läbi
elanud nii okupatsioonikannatused kui Teise Maailmasõja, milles osales kümneid
tuhandeid meie parimaid poegi. Juubeliaastal oleks kohane meenutada eriti
suurelt nende kangelastegusid, tänada ja tunnustada neid.
Paraku ei ole mehi, keda täna on alles vaid
käputäis, valitsuse meelest justkui olemaski. Neid ei tunnistata veteranideks,
neil ei ole sotsiaalseid tagatisi, nagu tänapäeva missioonidel osalenud
meestel, neid ei meenutata Võidupühal, Kaitsejõudude esindajatel on keelatud
osaleda nende üritustel ja neid ei autasustata väärikalt. Näiteks Harald Nugiseksi
on korduvalt, kuid asjata, esitatud presidendile autasustamiseks.
Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing pöördes õiguskantsleri
poole, leides, et Eesti veteranipoliitika on vale, kuna ei arvesta II
Maailmasõjas Eesti vabaduse eest võidelnutega. Leiti, et õigusaktid, mis reguleerivad
veteranide sotsiaalseid garantiisid, rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna
veteranipoliitika kontekstis peetakse veteraniks vaid pärast taasiseseisvumist
Kaitseväes ja Kaitseliidus teeninud isikuid. Ühing soovis maailmasõjas
võidelnud veteranidele samasuguseid sotsiaalseid tagatisi nagu on missioonidel
osalenutel.
Õiguskantsler Ülle Madise
vastas, et II Maailmasõjas Eesti vabaduse
eest võidelnutele ei ole vaja kohaldada Eesti veteranipoliitikat, kuna nemad
võtsid sõjast osa Eestit okupeerivate riikide otsuste alusel. Nende
erinev sotsiaalsete tagatiste määr ei ole vastuolus võrdse kohtlemise
põhimõttega ja riik ei vastuta kaasnenud tagajärgede eest sõjas osalenute elule
ja tervisele. Ühesõnaga, nad justkui ei võidelnudki Eesti eest, nad pole veteranid ja
ei vääri riigi poolt midagi.
Madise vastus on vastuolus
2012 aasta Riigikogu avaldusega, mis tunnustas Eesti kodanikke, kes tegutsesid
Teise maailmasõja ajal Eesti Vabariigi de
facto taastamise nimel. Piinlik, kui õiguskantsler ignoreerib teadlikult juriidilisi
ja ajaloolisi fakte. Sama
hästi võinuks ta ühineda Vene propaganda valedega, mille järgi Punaarmee ei
okupeerinud, vaid vabastas Eesti nii 1941. kui 1944. aastal ja meie isad ja vanaisad olid
Hitleri eest võitlevad fašistlikud kõrilõikajad.
1938. aasta Põhiseadus sätestas, et iga Eesti kodaniku
ülimaks kohuseks on olla ustav Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale ning kõik Eesti
kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest. Riigikohus on mitmetes otsuses sedastanud,
et „Metsavendade võitlus 1941.a. suvel nõukogude võimu vastu ning Omakaitse
tegevus sõjaolukorras oli kooskõlas Eesti vabadusvõitluse eesmärkidega“, et see
„oli võitluseks Eesti vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu
vastu.“ Suvesõjas ei võideldud ühegi okupeeriva riigi otsustest lähtuvalt, vaid
omaalgatuslikult ja Eesti Vabariigi hüvanguks. See puudutab ka sõjajärgset metsavendlust
ja dissidentlust ning tähendab, et kõigi nende inimeste ees on riigil
kohustused ja vastutus.
Vaatamata okupatsioonile, ei katkenud Eesti riigi juriidiline
järjepidevus. Tänane Eesti on 1918. aastal väljakuulutatu õigusjärglane. Seaduslikuks
riigipeaks, alates 21.06.1941, oli Jüri Uluots, peaminister presidendi
ülesannetes. Tal oli põhiseaduslik õigus langetada riiklikke otsuseid, sh kuulutada
välja mobilisatsiooni. Uluotsa poolt 18. septembril 1944 ametisse kinnitatud Otto Tiefi valitsuse
legitiimsusel tugineb järgmiste ja ka tänase valitsuse legitiimsus.
Kui 1944. aastal rinne Eesti pinnale jõudis, kuulutasid
sakslased välja mobilisatsiooni. Peaminister Uluots ja Eesti poliitiliste
jõudude esindajad ei olnud varasemaid Saksa mobilisatsioone toetanud, kuid olukord
oli muutunud ja nüüd otsustati mobilisatsiooni toetada. Teati,
et uus Nõukogude okupatsioon tooks kaasa eestlaste kui rahvuse hävitamise. 7. veebruaril peetud
raadiokõnes kutsus Uluots eestlasi relvile ja kuulutas mobilisatsiooni sisult Eesti
mobilisatsiooniks. Ta kinnitas: „Toetan täielikult mobilisatsiooni head
kordaminekut. Arvan, et ainult sel viisil on eestlastel oma jõududega võimalik
oma maad ja rahvast kaitsta.“ Ilma meie riiklikku järjepidevust vaidlustamata ei
ole võimalik vaidlustada Uluotsa pädevust see otsus langetada.
Kuna mobilisatsiooni taha olid asunud rahvuslikud
ringkonnad koos peaminister Uluotsaga, tuli kutse peale loodetud 15 000 asemel kokku
u. 45 000 meest. Eesti kodanikena täideti oma kohust Eesti Vabariigi ees. Koju kutsuti kõik
mujal idarindel võitlevad Eesti üksused. Augustis saabusid Eestisse, kodumaa
eest võitlema ka ca 1800 soomepoissi. 1944. aastal sõdis Eesti rinnetel Punaarmee
vastu Eesti rahvusväeosades u. 70 000-80 000 meest.
Nii Uluots oma hilisemates ütlustes, kui Eesti Vabariigi
Rahvuskomitee, mis koosnes kõigi EV poliitiliste jõudude esindajatest,
nimetasid Punaarmee vastu lahingusse astumist uueks Vabadussõjaks ja võitluseks
Eesti Vabariigi eest. Juhan Reigo, Otto Tiefi valitsuse sisekaitse ülem, ütles
augustis: „Meie oleme toetanud
väljakuulutatud mobilisatsiooni, oleme algatanud ja aidanud teostada Eesti vabatahtlikkude
tagasitoomist Soomest...EVR on kujunenud selleks keskseks organiks kelle ümber
on koondunud kõik poliitlised rahvuslikud ringkonnad ja kes juhib võitlust
Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest. Meie poliitlise hoiaku suhtes ei
ole eesti rahvuslikkude ringkondade keskel tekkinud mingisuguseid
lahkaravamusi.“
Peaminister
Jüri Uluots ütles 17. 08. 1944 raadiokõnes: „Ainult üks võimalus ja üks eeldus
on praegu eesti rahval oma tuleviku säilitamiseks. Et säilitada meie maa, meie rahvas ja
kõik see, mis temale kallis, peame võitlema. Oma võitlusega ja oma verega
tõestab eesti rahvas tervele maailmale, et meie, eestlased, ei ole Nõukogude
Liidu osa. Et me mitte mingitel tingimustel ei taha ka edaspidi N. Liitu
kuuluda. Võitluses ida vastu oleme meie, eestlased, praegu hädakaitse
seisundis. Sest mitte meie ei ründa, vaid meid rünnatakse. Meil,
eestlastel endil kuulub seega õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega
koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda
teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie,
eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlist eluruumi ja oma rahva
vabadust. Vabadussõda jätkub praegu. Õigel teel on kogu eesti rahva olemise kaitsel need eesti mehed, kes relvaga
käes võitlevad praegu ja edaspidi. Nendest sõltub kogu eesti rahva olevik ja
tulevik.“
Ja nüüd öeldakse, et võitlus oli vale, et võideldi
hoopis okupatsioonivõimude otsusel. Professor Lindmäe on kinnitanud, et sisult oli tegu mobilisatsiooni väljakuulutamisega
presidendi ülesandeid täitva peaministri poolt: „Siinjuures ei ole määrav, et
Eestis sellal de facto kehtivas õiguskorras ei saanud peaminister
presidendi ülesannetes täita riigikaitse kõrgeima juhina oma volitusi täies
ulatuses.“ Ehk teisisõnu, munder, mis meestel seljas oli, ei ole oluline.
Tegutseti meie seadusliku riigijuhi üleskutsel ja ülesandel, Eesti riigivõimu
otsuse alusel. Eestlased võitlesid mitte Saksamaa, vaid Eesti riigi taastamise
ja iseseisvuse nimel. Seda võitlust jätkati nii metsavendade kui hilisemate
dissidentide poolt.
24.02.1952 kinnitas Eesti Riigivolikogu ja
Riiginõukogu liikmete kogu eksiilis järgmist: "Eesti Vabariigi, oma
kodumaa ja rahva elu, vabadus ning au eest võitlesid ja valasid verd eesti
mehed ka Teises Maailmasõjas, kuigi nad selles võitluses olid sunnitud kandma
võõrast vormi või tegutsema metsavendadena. Eesti rahvas ei unusta kunagi Eesti vabaduse eest võitlejaid. Nende võitlus
oli aus, õiglane ja püha. Neile oleme kõik tänu võlgu".
Uluotsa mandaadi ja eesti
meeste võitluse sisu kahtluse alla panemine tähendab ka Eesti juriidilise
järjepidevuse kahtluse alla panemist. Paraku on õiguskantsler Madise mitmete
otsustega näidanud, et tegemist on pigem valitsuse poliitilist tellimust täitva
kui põhiseaduslikkust kaitsva institutsiooniga. Senised riigikogu koosseisud ja
valitsused on eelistanud vabadusvõitlejate osas pea liiva alla peitmist selmet
selgitada maailmale eestlaste võitluse eripära. 2005. aastal võeti Juhan Partsi
valitsuse käsul Lihulas öösel ja vägivalda kasutades maha isegi bolševismi
vastu ja Eesti vabaduse eest võidelnud meestele püstitatud ausammas.
Kõik, kes võitlesid
Eesti eest peavad saama tunnustuse osaliseks, mida nad väärivad ning sellega
kaasnevad sotsiaalsed tagatised: toetused, soodustused, arstiabi. Nende
diskrimineerimine tuleb lõpetada. Vabadusvõitlejad väärivad võrdsustamist mitte
ainult tänaste missiooniveteranidega, vaid ka Vabadussõja sangaritega.
Pole tähtis, et nad võitlesid paratamatuse sunnil
saksa mundris – nad võitlesid ja paljud neist langesid Eesti riigi ja rahva
eest, meie vabaduse ja iseseisvuse eest. Selleta ei oleks meil ka tänast
vabariiki.
Riik peab lähtuma
sellest, mida meie õigeks peame, mitte tõmbama saba jalge vahele Kremli
haukumise või meist mitte aru saada tahtvate „sõprade“ arvamusest. EKRE
kavatseb esitada Riigikogule vastava seaduseelnõu, et tasuda riigi moraalne ja
õiguslik auvõlg nende meeste ja ka naiste ees.
Avaldatud: Konservatiivide Vaba Sõna,
nov-dets 2016
- pühapäev, detsember 04, 2016
- 0 Comments
Väga austatud proua
president Kersti Kaljulaid !
Allakirjutanud on mures
Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel välisministrite poolt
allkirjastatud uue piirilepingu pärast. Me usume, et äsja ametisseastunud
presidendina teenite Te ametivande kohaselt Eesti riiki ja toote muudatusi
kõnealuse teema käsitlusse.
Me valutame südant 1994.
aastal alanud arengute pärast Eesti idapiiri küsimuses. Siis võttis meie riik
ootamatult suuna Eesti Vabariigi territoriaalsele tükeldamisele. Meie riik
taastati 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel ja seda kõigis riigi
tunnustes, kaasa arvatud riigipiir. Seda poliitilist suunda toetas Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu tunnistades 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV
Ülemnõukogu poolt piiriküsimustes vastu võetud aktid õigustühisteks. Hetkel on
uue piirilepingu vastu Eesti erakondadest Eestimaa Rohelised, Eesti
Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti
Vabaerakond, aga ka teiste, kaasa arvatud koalitsioonierakondade liikmeskonnas
on arvukalt uue piirilepinguga rahulolematuid. Mõningate avaliku arvamuse
küsitluste kohaselt on kodanikkonna hulgas uue piirilepingu vastaseid tunduvalt
enam kui selle pooldajaid.
Meie riik toetab Gruusia,
Ukraina jt. riikide territoriaalset terviklikust. Miks seda põhimõtet aga ei
järgita Eestis, kus lepitakse omal ajal tehtud stalinistlike piirimuudatustega.
Uus piirileping haarab Tartu rahulepingus kindlaks määratud Eesti
territooriumist 5,2%. Piirilepingu teema on esile toonud kogu riiki kahjustava
demokraatia kitsendamise sõnavabaduse alal. Juba pikemat aega ei avalda peaaegu
ükski Eesti suur ajaleht uue piirilepingu suhtes kriitilisi artikleid. Isegi
23. aprillil 2015 Riigikogule suunatud 120 Eesti kodaniku avalikku kirja ei
avaldanud meile teadaolevalt ükski Eesti meediaväljaanne. Teisitimõtlemise
tasalülitamine ja rahva arvamuse mahasurumine ning vaikiva ajastu kehtestamine
ei pruugi Eesti riigile hästi lõppeda. Kõike seda tehakse naaberriigi huvides
uue piirilepingu läbisurumiseks. Kahjuliku lepingu jõustumisel saab rahva
õiglustunne sügavalt riivatud, sest riik ei suuda ise oma huve kaitsta, aga
kodanikualgatust käsitletakse taunitava tegevusena. Ka loovutab riik uue
piirilepinguga osa oma loodusvaradest, mis oleksid vajalikud meie majanduse
arendamiseks, nõrgendab oma kaitsevõimet ja annab sisuliselt tunnustuse
agressiivsete jõumeetodite kasutamisele rahvusvahelises poliitikas.
Oleme häiritud
piirilepingu teemat käsitlevate juhtivate Eesti ärimeeste kitsarinnalistest
seisukohtadest, mida meedia võimendab. Uuest piirilepingust neile mingit kasu
ei tule ja kui tulekski, siis ühelgi juhul ei tohi seda saada petserimaalaste
ja Eesti-Ingerimaa elanike ning Eesti riiklike huvide arvel! Uue piirilepingu,
mis sisuliselt on kinkeleping, sõlmimisega aitame ise oma riigi põhiseadust
rikkudes kaasa sealsete põlisrahvaste olukorra pöördumatule halvenemisele.
Me ei vaja uut
piirilepingut, sest rahvusvaheliselt tunnustatud piirileping idanaabriga
aastast 1920 on meil olemas ja hoiul ÜRO kehtivate lepingute registris (11 LTS
29). Uue piirilepinguga loovutame Saaremaa suuruse maa-ala, mille väärtuseks on
majandusteadlased hinnanud vähemalt triljon eurot. Uue piirilepingu jõustumisel
anname kontrolljoone-tagused Eesti Vabariigi maavarad, hüdroenergia ja riigi
ning kodanike varad tasuta naaberriigile. Hetkel ei sobi isegi soodsat lepingut
naabriga sõlmida, sest on tegemist ebausaldusväärse partneriga, kes viljeleb
inimröövi, õhupiraatlust, naaberriikide territooriumide anastamist, sõjalist
sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja pole varem Eesti Vabariigiga sõlmitud
lepinguid kunagi ausalt täitnud .
Meie arusaama järgi on
tekkinud olukorras esimeseks sammuks uue piirilepingu ratifitseerimisega
kiirustamise asemel üldrahvalik teemakohane arutelu. Riigi territoorium
puudutab kõiki ja selle saatust ei saa otsustada kitsas ring poliitikuid ja
ärimehi. Kindlasti ootab ajaloolis-õiguslikku hinnangut naaberriigi okupatsioon
ja anneksioon Petseri maakonnas ja kolmes Viru vallas. Kõigest sellest olenevad
uued sammud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse taastamisel. Kui aga
hetkel pole meil võimekust partneriga läbi rääkida, võtame aja maha ja
külmutame teema. Kui Jaapani Keisririigil on aega, on seda meilgi. Palun tulge
appi Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust hoidma!
Kirjale on lisatud lugemisvara, millest võib kasu olla
uue piirilepingu teemal. Meie kõigi sellealase parima raamatu, „Eesti-Vene
piirileping. Ära andmine või äraandmine“ (Tallinn, 2010) on koostanud Henn
Põlluaas.
P.S. Oleme ärevusega
tähele pannud, et juurdepääs neile Eesti elektroonilistele ajaloodokumentidele,
mis ei ole kooskõlas uue piirilepinguga, pole riigiportaalis internetipõhiselt
kättesaadavad või on juurdepääs neile tehtud keeruliseks (vt. RT 1990, 5, 64).
1.11.2016
1. Rein
Einasto. Geoloog, Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor
2. Paul
Hagu. Rahvaluuleteadlane, Seto Kuningriigi sootska, seto kultuuri edendaja
3. Aldo
Kals. Ajaloolane, Isamaa ja Res Publica Liit, Tartu Rahu Põlistamise Selts
4. Rein
Koch. Füüsik, EestiVabaduspartei – Põllumeeste Kogu
5. Aleksander
Laane. Eestimaa Roheliste erakonna esimees
6. Henn
Põlluaas. Poliitik, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
7. Anto Raukas. Geoloog, akadeemik
8. Jüri
Vaidla. EV kodakondsus- ja migratsiooniameti Petserimaa osakonna endine
juhataja
9. Arvo Valton. Kirjanik
10. Ilmar Vananurm. Kirjanik, luuletaja,
tõlkija,seto kultuuri edendaja
11. Toomas
Varrak. Ajaloolane (PhD), poliitikateadlane (Dsc), Euroakadeemia professor
12. Tiit-Rein
Viitso. Keeleteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
- neljapäev, november 03, 2016
- 0 Comments
Suomi on mahdollisen kriisin puhjetessa
länsirintaman heikoin lenkki, muistuttaa virolainen kansanedustaja Henn
Põlluaas.
Sotilasliitto Naton ulkopuolelle
jääminen tekee Suomesta länsirintaman heikoimman lenkin, Viron parlamentin
ulkoasiainvaliokunnan jäsen, kansanedustaja Henn Põlluaas kirjoittaa
Facebook-sivuillaan.
Hän viittaa Verkkouutiset -lehden
tekemään haastatteluun. Verkkouutiset kysyi Põlluaasin mielipidettä Suomen
mahdolliseen Nato-jäsenyyteen.
– Vihollinen tulee ainoastaan idästä, ja Suomi jää jalkoihin, Põlluaas
varoittaa lehdessä.
Põlluaas kertoo ilahtuneena seuranneensa, miten Suomessa käydään vilkasta
keskustelua Nato-jäsenyydestä. Hän sanoo, ettei hän halua vähätellä Suomen
puolustusvoimia.
– Mutta jos kriisi puhkeaa, Suomi tarvitsee sotilaallista apua. Mikään
valtio ei nykyisin tule toimeen yksin. Puolustusyhteistyö Ruotsin kanssa tai
EU-armeija ei korvaa Naton turvatakuita.
Suomea hyödyttää Põlluaasin mielestä ainoastaan täysi Nato-jäsenyys, Naton tarjoama
turva ja sotilaallinen apu. Naton vallan vahvistaminen lisäisi turvallisuutta
Itämeren alueella.
– Se on ainoaa kieltä, jota presidentti Vladimir Putin ymmärtää ja pelkää,
Põlluaas kirjoittaa Facebook-sivuillaan.
Põlluaas sanoo Verkkouutisissa, että
mahdollinen kriisi leviäisi myös niihin Itämeren valtioihin, jotka eivät ole
Naton jäseniä. Kriisin puhjettua Venäjä hyökkäisi myös Suomeen. Suomen alue on
Venäjälle strategisesti tärkeä.
– Venäjä on viime vuosina toteuttanut runsaasti laajamittaisia hyökkäys-
ja maihinnousuharjoituksia, joiden kohteina ovat olleet myös Suomi ja Ruotsi.
Venäjä on kehittänyt kyvyn siirtää huomattavan isoja joukkoja huomattavan
lyhyessä ajassa tuhansien kilometrien päähän.
Avaldatud Iltasanomates 9.10.2016
http://www.iltasanomat.fi/ulkomaat/art-2000001926421.html
Hän viittaa Verkkouutiset -lehden tekemään haastatteluun. Verkkouutiset kysyi Põlluaasin mielipidettä Suomen mahdolliseen Nato-jäsenyyteen.
– Vihollinen tulee ainoastaan idästä, ja Suomi jää jalkoihin, Põlluaas varoittaa lehdessä.
Põlluaas kertoo ilahtuneena seuranneensa, miten Suomessa käydään vilkasta keskustelua Nato-jäsenyydestä. Hän sanoo, ettei hän halua vähätellä Suomen puolustusvoimia.
– Mutta jos kriisi puhkeaa, Suomi tarvitsee sotilaallista apua. Mikään valtio ei nykyisin tule toimeen yksin. Puolustusyhteistyö Ruotsin kanssa tai EU-armeija ei korvaa Naton turvatakuita.
Suomea hyödyttää Põlluaasin mielestä ainoastaan täysi Nato-jäsenyys, Naton tarjoama turva ja sotilaallinen apu. Naton vallan vahvistaminen lisäisi turvallisuutta Itämeren alueella.
– Se on ainoaa kieltä, jota presidentti Vladimir Putin ymmärtää ja pelkää, Põlluaas kirjoittaa Facebook-sivuillaan.
– Venäjä on viime vuosina toteuttanut runsaasti laajamittaisia hyökkäys- ja maihinnousuharjoituksia, joiden kohteina ovat olleet myös Suomi ja Ruotsi. Venäjä on kehittänyt kyvyn siirtää huomattavan isoja joukkoja huomattavan lyhyessä ajassa tuhansien kilometrien päähän.
- pühapäev, oktoober 30, 2016
- 0 Comments
KASPERI SUMMANEN
Viron parlamentin ulkoasiainvaliokunnan jäsenen Henn
Põlluaasin mukaan Nato-optioita ei ole kenelläkään.
– En yhtään vähättele Suomen puolustusvoimia, mutta
ulkopuolisena ja yksin on Suomi valitettavasti Itämeren ja lännen etulinjan
heikoin lenkki. Vihollinen tule vain idästä ja Suomi jää tielle, Viron
konservatiivisen kansanpuolueen EKRE:n kansanedustaja ja Viron parlamentin
ulkoasiainvaliokunnan jäsen Henn Põlluaas toteaa.
Hän ruotii kannanotossaan Suomen mahdollista
Nato-jäsenyyttä. Põlluaas liputtaa voimakkaasti sen puolesta.
– Naton läsnäolon lisääminen Baltiassa ja Puolassa
ovat vastaus Venäjän aggressioille, kansainvälisten sopimusten hylkäämiselle,
joukkojensa vahvistamiselle ja siirtämiselle Euroopan itärajalle. Eli
päinvastoin kuin Venäjän propaganda väittää.
Põlluaasin mukaan presidentti Vladimir Putinin Venäjä
haikailee imperiumia ja toimii arvaamattomasti. Hyvistä suhteista naapureihin
tai muihinkaan valtioihin taikka rauhan ja tasapainon säilyttämisestä ei
huolita.
– Turvallisuus on länsimaiden yhteinen huoli ja vaikka
kansalliset puolustusvoimat olisivat kuinka hyviä ja kykeneviä, yksin ei pärjää
tänään kukaan.
Henn Põlluaasin mukaan Venäjällä pyritään tekemään
kaikki sen eteen, ettei Suomi koskaan saisi Naton turvatakuita. Hän pitää
kahdenvälistä keskustelua Venäjän kanssa tarpeellisena. Silti täytyy olla
varovainen, koska hyvien suhteiden avain on yksin Kremlin käsissä.
Henn Põlluaasin mukaan Venäjän uhkaavaan retoriikkaan
ei kannata kiinnittää liiallista huomiota.
– Jokaisella kansakunnalla on oikeus päättää itse
omista asioistaan.
Nato-optiota ei ole
Suomalaiset poliitikot sanovat Henn Põlluaasin mukaan
usein, että Suomen ei tarvitse päättää Nato jäsenyydestä vielä, koska
kumppanuus sotilasliiton ja USA:n kanssa on tiivistynyt viime vuosina, ja
Suomella on ”Nato-optio”.
Hänestä tämä on virhe. Virolaispoliitikko myöntää
yhteistyön ja yhteensopivuuden olevan tärkeitä. Nato-optiota ei Põlluaasin
mielestä kuitenkaan ole olemassakaan.
– Päätös ja hakemus täytyy tehdä hyvän sään aikana,
vuotavaa venettä ei ole mahdollista korjata merellä myrskyn aikana, hän
muotoilee.
Henn Põlluaasin mielestä Nato-jäsenyyden päämäärä on
rauhan takaaminen riittävän sotilaallisen pelotteen olemassaolon kautta. Se
vaikuttaa hänen mukaansa olevan myös ainoa kieli, jota Vladimir Putin ymmärtää
ja kunnioittaa.
Mikäli kriisi puhkeaisi, tarvitsisi Suomi Henn
Põlluaasin mukaan epäilemättä sotilaallista tukea. Tällaisessa tilanteessa
yhteistyö Ruotsin kanssa tai EU:n puolustus ei riittäisi korvaaman Naton
jäsenyyttä.
Virolaispoliitikon mielestä Suomen ja Ruotsin
Nato-jäsenyys olisi lisäksi tärkeää koko Itämeren alueen turvallisuudelle. Hän
jakaa monien asiantuntijoiden arvion siitä, että mahdollinen kriisi leviäisi
myös niihin Itämeren valtioihin, jotka eivät ole Naton jäseniä.
– Mahdollisen kriisin puhjettua hyökkäisi Venäjä myös
Suomeen, sen alue olisi sille strategisesti tärkeä. Sitä ovat korostaneet
useiden maiden viimeaikaiset turvallisuuspoliittiset selonteot. Venäjä on viime
vuosina toteuttanut runsaasti laajamittaisia hyökkäys ja
maihinnousuharjoituksia, joiden kohteina ovat olleet myös Suomi ja Ruotsi.
Venäjä on kehittänyt kyvyn siirtää huomattavan isoja joukkoja huomattavan
lyhyessä ajassa tuhansien kilometrien päähän, Põlluaas varoittaa.
Virolaiskansanedustajan mukaan Suomi ei voi hallita
eikä torjua nykyisiä uhkiaan yksin. Sotilaallinen turvatakuu tulisi vain Naton
jäsenyyden myötä.
– Nato hyväksyisi Suomen hakemuksen, mutta se ei
tapahdu kriisitilanteessa eikä ole nopea prosessi.
Põlluaas arvioi, että Ruotsi liikkuu nykyhallituksensa
vastustuksesta ja Suomen päätöksistä – tai päättämättömyydestä – riippumatta
yhä varmemmin ja nopeammin kohti Natoa.
– Suomen eduksi ei ole jäädä yksin ulkopuolelle.
Avaldatud Verkkouutiset
9.10.2016 klo 09:30 (päivitetty 9.10.2016 klo 21:38)
http://www.verkkouutiset.fi/kotimaa/polluaas_nato_suomi-56116
- pühapäev, oktoober 30, 2016
- 0 Comments
Opositsioonitunnis olid Siret Kotka Keskerakonnast, Artur Talvik (pildil) Vabaerakonnast ja mina, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Teemaks olid ärmatamine, Rail Baltica ja teised aktuaalsed teemad.
http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/17be601c-2acf-4545-a12b-be9b203d3f24/reporteritund-opositsioonitund#comments
http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/17be601c-2acf-4545-a12b-be9b203d3f24/reporteritund-opositsioonitund#comments
- pühapäev, oktoober 30, 2016
- 0 Comments
Arutlesime 25.10.2016 Vaba Mõtte Klubis aktuaalsetel teemadel koos Peetr Ernitsa, Leo Kunnase, Jaanus Karilaiu ja Olev Tinniga.
http://www.tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/arutelu/vaba-motte-klubi/10774-2016-10-25-vaba-motte-klubi
http://www.tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/arutelu/vaba-motte-klubi/10774-2016-10-25-vaba-motte-klubi
- pühapäev, oktoober 30, 2016
- 0 Comments
"Praegust laevaliikluse olukorda vaadates on selgelt näha, et puudub igasugune plaan B ja see on tüüpiline meie valitsusele," selgitas riigikogu liige Henn Põlluaas rääkides laevaliikluse umbsõlmest Hiiumaa ja mandri vahel.
Hiiumaa laevaühenduse kitsaskohad tekitavad suuri probleeme nii normaalses igapäevaelu liikumises mandri ja saare vahel kui ka hiidlaste äritegevuses . TS Laevad saavutasid kokkuleppe Saaremaa Laevakompaniiga ja liinile toodi lisalaev Kõrgelaid. Selleks ajaks olid aga ootejärjekorrad kasvanud kaheteisttunni pikkusteks.
Riigikogu liikme Henn Põlluaasa hinnangul on alanenud veetase tekitanud küll probleeme ,kuid tähelepanu võiks ja peaks juhtima ka aastaid süvendamata laevateele. Aastaid on selge olnud see, et Hiiumaa trass on olnud problemaatiline kuna meri on madal ja seda kanalit tuleb regulaarselt süvendada, seda ei ole tehtud siiamaani piisavalt.
Põlluaasa hinnangul näitab see selgelt, et elatakse päevast – päeva ja ei arvestata eriolukordadega.
Leedo peab jälle appi tõttama
Põlluaasa hinnangul oli omaaegse riigihanke idee tegelikult heade kavatsustega. Lepingud, mis Leedoga kunagi tehti oleks garanteerinud talle suure kasumimarginaali. Loomulikult oleks see olnud kahjulik nii riigile kui maksumaksjale ja sellepärast püüti leida uut lahendust aga see kuidas seda kõike lõpuks tehti, näitab Põlluaasa hinnangul kõige suuremat oskamatust ja saamatust.
"Oluliselt efektiivsem oleks mitte seda enda kätte haarata vaid Leedoga läbirääkimisi pidada," leiab Põlluaas. "Juhu kui Leedo poleks olnud nõus hindu alandama, siis oleks võinud ühe võimalusena kaaluda, et riik võtab selle enda kätte, minu teada aga ei jõutud sellise aruteluni üldse, vaid pandi kohe lauale nelja sidruni altkäemaksu nõue ," selgitas Põlluaas.
Edasi manipuleeriti riigihankega
Esimene riigihanke voor tühistati ära, kust saadi aga Leedo ärisaladused kätte, kõik tehnilised andmed praamide kohta ja opereerimise kulud, selgitas Põlluaas. Kogu seda informatsiooni kasutati hiljem uues hankes ära, et see kõik Tallinna Sadamale mängida.
"Praeguseks on ilmselge, et valitsus ja vastava ala minister on äärmiselt käpardlikult ja saamatult tegelenud kogu protsessi haldamisega," lisas Põlluaas.
Kas Leedo oleks pidanud sidrunid kinni maksma
Põlluaasa hinnangul oleks Leedo sellisel juhul jätkanud ja käigus oleks uuemad ja korralikud praamid, mis käiksid regulaarsemalt ja paremini. Probleeme poleks ka ilmselt praamidega, mis praegusel hetkel on täielikud romud.
"Lisaks sellele ei oleks me ilmselt pidanud ära ostma ühte nendest romudest täiesti korruptiivse hinnaga," lisas Põlluaas." Selge on see, et korruptsiooni ei saa ju õigustada ja Leedo tegi õigesti, et ta sõna otseses mõtte saatis altkäemaksu nõudjad kuupeale. See aga näitab selgelt, et need tänased hädad ja probleemid pärinevad tegelikult meile kõige kõrgemalt tasemelt ehk valitsuselt ja kui seal nii oskamatult ja ahnelt ei tegutsetaks, siis oleks olukord kindlasti teine" selgitas Põlluaas.
Maksumaksja kulud aina kerkivad
Tulevikus ilmselt selguvad nii mõnedki lisakulud, mida maksumaksja peab kinni maksma, selgitas Põlluaas. Praegu oleme me juba uute laevade eest maksnud kõrgemat hinda kui oleksime ostnud need näiteks Soome tehasest ja nende hilinemisel kasvavad kulud veelgi. Lisaks sellele oleme rentinud Leedolt metsiku hinna eest vanad praamid, millest üks on kogunisti ära ostetud.
" Need tehingud on toimunud ju kõik teadmata perioodiks ja summad võivad kasvada kolossaalseks. Kõige naljakam on mõelda seda, et Saaremaa püsiühenduse ehk silla loomine oleks läinud kordades odavamaks maksma kui praegu kõiki neid lisakulusid kokku arvestada," selgitas Põlluaas.
Põlluaasa hinnangu peaksid juhtivad poliitikud praegu selge vastutuse võtma. Kolmapäevases riigikogu infotunnis oli aga selge, et minister ei kavatse endiselt vastutust võtta.
"Kolmapäevases infotunnis küsisin minister Michalilt, et ta lubas 2015 augustis võtta ministrina poliitilise vastutuse kui praamid ei jõua kohale, sest siis ta väitis, et hoolimata altkäemaksu skandaalist nad jõuavad kohale. Lisaks sellele kinnitas ta 2016 aasta veebruaris ikka veel, et kõik jõuab õigeks ajaks kohale aga mitte midagi ei ole jõudnud," ütles Põlluaas.
"Praegu kui karm reaalsus on käes, tuleb ka ministril oma sõnu süüa," lisas Põlluaas.
Avaldatud: Pealinn 22. oktoober 2016 http://www.pealinn.ee/majandus/henn-polluaas-jatkuvad-parvlaeva-hadad-on-ahne-valitsuse-too-n178313
- teisipäev, oktoober 25, 2016
- 0 Comments
Euroopa Komisjon kiitis heaks toetuse eraldamise Rail Balticule. Projektiga seotud ringkonnad rõõmustavad, sellele erinevatel põhjustel vastu olijad jäid hüüdjaks hääleks kõrbes ja osal inimestest on ilmselt ükskõik, kas, millal ja millisena see ellu viiakse.
Piisava vastuseta on jäänud paljud küsimused: milliseks kujuneb Rail Balticu tegelik maksumus ja kasumlikkus; kas trassivalik on õige; milliseid tagajärgi toob riigi poolitamine trassiga, millest alt või üle pääseb vaid üksikutest kohtadest; miks ei ole peatusi Eestis; kas projekteerijad ja ehitajad on Eesti firmad; kust tulevad kaubad ja reisijad; miks rongide kiirus on väike (120–240 km/h) jne.
Vananenud tehnoloogia
Maailmas on käimas tehnoloogiline revolutsioon. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, tänapäeva tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke raudteid, mis nii oma välimuselt, kiiruselt kui ka funktsionaalsuselt erinevad oluliselt raudteest, millega meie oleme harjunud ja mida hakatakse rajama Eestist Euroopasse. Uute raudteedega võrreldes meenutab Rail Baltic 19. sajandi relikti, mis sellisena sobiks pigem muuseumieksponaadiks kui meile sajandiehituseks.
Maailmas on käimas tehnoloogiline revolutsioon. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, tänapäeva tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke raudteid, mis nii oma välimuselt, kiiruselt kui ka funktsionaalsuselt erinevad oluliselt raudteest, millega meie oleme harjunud ja mida hakatakse rajama Eestist Euroopasse. Uute raudteedega võrreldes meenutab Rail Baltic 19. sajandi relikti, mis sellisena sobiks pigem muuseumieksponaadiks kui meile sajandiehituseks.
Moodsa aja märksõna on USAs arendatav viimase põlvkonna raudtee HyperLoop, mille kiirust plaanitakse suuremaks kui reisilennukitel, 1200 km tunnis ja millega katab näiteks vahemaa San Franciscost Los Angelesse (ca 600 km) 35, Tallinnast Riiga 18 minutiga. See on Rail Balticuga võrreldamatu kiirus. Tallinnast jõuaks Kesk-Euroopasse Berliini vaid veidi rohkem kui tunni ajaga, millele lisanduks loomulikult peatustele kuluv aeg.
Tegemist on postidel olevates vaakumtorudes magnetitel hõljuva ja nende mõjul liikuva müravaba rongiga, millel puudub hõõrde- ja õhutakistus, mis võimaldab uskumatuna tunduvat kiirust. HyperLoopiga saab vedada nii reisijaid kui ja spetsiaalsetes vagunites kaupa. Raudtee, mis kulgeb kõrgemal kõikidest teedest, ei tükelda erinevalt Rail Balticust läbipääsmatu seinana maad, mida ta läbib ja ei vaja seetõttu ei raudteetamme, maanteesildu ega -tunneleid. See asjaolu võimaldab hoolikal kavandamisel viia liine isegi läbi või õigemini üle looduskaitsealade ning see kompenseerib rongides ja nende liigutamiseks kasutatava tehnoloogia maksumust.
Los Angeleses on ehitusega juba alustatud ning kavas on katta terve USA HyperLoopi võrgustikuga. Käesolevast aastast teeb Venemaa koostööd USA firmaga Hyperloop One, et rajada Moskva–Peterburi kaubaveoliin. HyperLoopi ehitamine on projekteerimisjärgus Pariisist Amsterdami ja üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Miks mitte Hyper Baltic Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi–Berliin?
Los Angeleses on ehitusega juba alustatud ning kavas on katta terve USA HyperLoopi võrgustikuga. Käesolevast aastast teeb Venemaa koostööd USA firmaga Hyperloop One, et rajada Moskva–Peterburi kaubaveoliin. HyperLoopi ehitamine on projekteerimisjärgus Pariisist Amsterdami ja üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Miks mitte Hyper Baltic Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi–Berliin?
Eesti rong aeglasem kui Aafrikas
Kui keegi arvab, et HyperLoop on liialt futuristlik või kallis, siis tuleb vaadata, mida tehakse maailmas. Kiireid raudteeühendusi ehitatakse paljudes riikides. Hiinas avati 2012 maailma pikim kiirraudteeliin (350 km/h), mis ühendab pealinna Pekingit Guangzhouga riigi lõunaosas. Katsetati ka rongi, mis sõidab isegi 500 km tunnis. Pekingi–Shanghai kiirraudteel sõidavad rongid 380kilomeetrise tunnikiirusega, mis lubab läbida 1300 kilomeetrit nelja tunniga. Marokos Casablanca ja Tangeri vahel pandi hiljuti liikuma kahekorruselised 320 km/h sõitvad rongid, mis rajanevad Prantsusmaal juba 1996. aastast liikuval Alstom Duplex rongidisainil.
Euroopas sõidavad juba aastaid sellele järgneva põlvkonna EuroDuplexi rongid. Indias alustatakse kiirraudtee ehitamist Mumbaist Ahmedabadi, kus rongid liiguvad samuti 320 km/h. Venemaal tahetakse aga rajada Moskva–Kaasani liin, millel saab sõita kuni 400 kilomeetrit tunnis. Näidetest, mis panevad mõtlema, miks Rail Baltic uuemate ja teiste ehitatavate raudteedega võrreldes nii aeglane on, vist piisab.
Tehnoloogiliselt suure sammuna sellisest raudteest edasi on näiteks Jaapanis Tokyo ja Nagoya vahele rajatav raudtee, mis sarnaselt HyperLoop-ile asetseb nn monorelss-raudteel, millel rongid hõljuvad ja liiguvad magnetite abil. Ka selline raudtee võib kulgeda maapinnast kõrgemal postidel ja ei vaja raudteetammi ega rajatisi teede ülevalt ega alt läbiviimiseks. Erinevus HyperLoopiga on selles, et liiklus käib tavapärases keskkonnas, mitte vaakumtorus. Kõnealune tehnoloogia lubab rongidel liikuda rohkem kui 600 kilomeetrit tunnis, mis on kolm korda kiirem meile täna kavandatavast ja ehitatavast raudteest.
Lennukist kiirem
Kui tulla Eestisse tagasi, siis tõenäoliselt eelistavad inimesed pigem lennata paari tunniga Berliini, kui loksuda sinna Tallinnast terve päeva või öö Rail Balticuga. Eriti kui hinnavahe rongisõitu ei toeta. Küll aga pakuks HyperLoop nii kiiruselt kui ka ajaliselt lendamisele reaalset alternatiivi. Kui Eesti ja Euroopa vahelisest raudteeühendust rajada, siis tuleb seda teha tulevikku vaadates nii funktsionaalsete võimaluste kui ka kasutatava tehnoloogia poolest.
Ei ole mõtet viia ellu kolossaalset ja ülikallist projekti, mis juba ülehomme meid enam ei rahulda ning jääb jalgu maailma arengule, standarditele ja vajadustele. Olgem julged eelkäijad, mitte järelsörkijad. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi HyperLoopi eeskuju näitab, et see on võimalik ka meil. Asjadeks, mille kaudu meid terves maailmas teataks, poleks enam mitte ainult IT-lahendused ja Skype. Samuti on HyperLoop energiat ja keskkonda säästev. Peatagem Rail Baltic ja rajagem hoopis rongiliikluse viimase põlvkonna Hyper Baltic.
Avaldatud Õhtulehes 13.10.2016 http://www.ohtuleht.ee/764683/henn-polluaas-rail-baltic-kui-19-sajandi-relikt
Ei ole mõtet viia ellu kolossaalset ja ülikallist projekti, mis juba ülehomme meid enam ei rahulda ning jääb jalgu maailma arengule, standarditele ja vajadustele. Olgem julged eelkäijad, mitte järelsörkijad. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi HyperLoopi eeskuju näitab, et see on võimalik ka meil. Asjadeks, mille kaudu meid terves maailmas teataks, poleks enam mitte ainult IT-lahendused ja Skype. Samuti on HyperLoop energiat ja keskkonda säästev. Peatagem Rail Baltic ja rajagem hoopis rongiliikluse viimase põlvkonna Hyper Baltic.
Avaldatud Õhtulehes 13.10.2016 http://www.ohtuleht.ee/764683/henn-polluaas-rail-baltic-kui-19-sajandi-relikt
- laupäev, oktoober 15, 2016
- 0 Comments
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul on Toomas Hendrik Ilvese sekkumine presidendikampaaniasse räige demokraatia rikkumine.
„Peeter Ernitsa sõhul sekkus istuv president Toomas Hendrik Ilves presidendivalimistesse helistades fraktsioonide esimeestele ja survestades neid valima Jüri Luike. Presidendikantselei esindaja Toomas Sildam kommenteeris toimunut meediale, et Ilves kõikide fraktsioonide esimeestele ei helistanud. Ei helistanud tõepoolest kõikidele. Kuid see ei õigusta tehtut – sekkumine on skandaalne ja absoluutselt lubamatu,“ ütles Põlluaas.
„Peeter Ernitsa sõhul sekkus istuv president Toomas Hendrik Ilves presidendivalimistesse helistades fraktsioonide esimeestele ja survestades neid valima Jüri Luike. Presidendikantselei esindaja Toomas Sildam kommenteeris toimunut meediale, et Ilves kõikide fraktsioonide esimeestele ei helistanud. Ei helistanud tõepoolest kõikidele. Kuid see ei õigusta tehtut – sekkumine on skandaalne ja absoluutselt lubamatu,“ ütles Põlluaas.
„Eestis kehtib võimude lahusus ja riigikogu liikmed on oma otsustustes vabad. Mitte kellelgi, mitte ühelgi institutsioonil, kaasa arvatud presidendil, ei ole õigust Riigikogu fraktsioone ja liikmeid survestada, ammugi teha seda nõukogudelikku telefoniõigust kasutades. See on räige demokraatia printsiipide rikkumine. Presidendil pole õigust anda fraktsioonidele juhiseid, kuidas ja kelle poolt hääletada.“
Põlluaasa sõnul on huvitav teada, miks ja mis kaalutlustel püüab Ilves vähendada Kersti Kaljulaiu võimalusi saada valitud. “Ka president Lennart Meri tekitas omal ajal skandaali, püüdes järgmiseks presidendiks suruda enda lemmikut. Toona süüdistati Merit kavatsuses teha Putinit. Äärmiselt kahetsusväärne, et Ilves astub sama reha otsa,“ ütles Põlluaas.
Uued Uudised 29/09/2016
http://uueduudised.ee/henn-polluaas-toomas-hendrik-ilvese-sekkumine-presidendivalimistesse-on-lubamatu/- reede, september 30, 2016
- 0 Comments
Euroopa
Liidus on hakatud taas aktiivselt rääkima Euroopa Liidu armee loomisest. Üks,
kes on end avalikult selle vankri ette rakendanud on Euroopa Komisjoni esimees
Jean-Claude Juncker, kes tahab lähiajal asja viia Euroopa Parlamenti.
Plaan ei ole tegelikult uus, Juncker on rääkinud
sellest juba ammu, kuid paljud asjatundjad ei ole selle realiseerumist
reaalseks pidanud. Nüüd, mil idee suurim vastustaja, Suur-Britannia, on Euroopa
Liidust lahkumas, on teema taas laual. Junckeri väitel pakuks Euroopa armee
vastukaalu Venemaa agressiivsele käitumisele.
Lisaks olemasolevatele
NATO standarditele tahetakse luua mingid Brüsseli standardid, ühine
armeejuhatus, peastaap, ühine taristu jne. Kõik see tähendab senisele sõjalise
koostööle täiesti erineva sisu ja vormi andmist. Asja ümber käib teatud
hämamine ja keerutamine, sest paljud EL liikmesriigid ideed ei toeta.
Komisjonis kardetakse, et kavas nähakse järjekordset sammu Euroopa Liidu
föderaliseerumise poole, millega siin kahtlemata on ka tegemist - ühisarmee
loomine nõuab täiendavat otsustusõiguste ja suveräänsuse loovutamist Euroopa
Liidule.
Seni on olnud Eesti igati
põhjendatult nende riikide seas, kes EL armee loomist ei toeta. Kuigi ka meil
on neid, kes selle toetuseks on sõna võtnud (Tarand, Bahhovski jne), on
kaitseanalüütikud, professionaalsed kaitseväelased ja enamus poliitikutest
Junckeri kava vastu. See on selgelt meie rahvuslikke huve riivav. Kui seni on
kaitseteemaliste otsuste tegemine rahvusparlamentide käes, siis ühisarmeele
annab käsu lahingusse minna või mitte minna Brüssel. See tähendaks meie
sõdurite elude ohtu panemist poliitikate nimel, mida me ei pruugi toetada ning
halvimal juhul ka võimalikku mitte vastu hakkamist meie suunal algatatud agressioonile.
Ei pruugi olla kindel, et kõik euroliidu riigid nõustuksid Venemaa vastu
sõdima. Täna ei ole kasutatud ka juba olemasolevaid Euroopa lahingugruppe. NATO
kollektiivkaitse aga toimib, kuigi meie õnneks pole seda veel vaja olnud
sõjaliselt praktikas järgi proovida.
Võitlusvõimet ei tõsta
NATO riikide kaitse- ja
võitlusvõimet juba olemasolevate vahendite ümberjagamine kahe struktuuri vahel
ei tõsta, see tähendab olemasoleva panuse efektiivsuse langust või hoopis
kasvavaid rahalisi kulutusi. Kuigi NATO-väliste riikide, nagu näiteks Soomele,
ootused on kõrged, ei paku see neile NATO liikmelisusega kaasnevaid ja
sarnaseid julgeolekugarantiisid. EL armee loomine muudab kogu tänase Euroopa
kaitse üldpildi, vastutuse, juhtimis ja otsustusprotsessi ning lahustab, jagab
ja kulutab ressurssi ehk teisisõnu vähendab NATO võimekust ja kaalu Euroopa
julgeolekusüsteemis. NATO operatiivsus ja toimimine kahjustuvad, kuna senised
ühe organisatsiooni liikmed peavad kõiki protsesse hakkama dubleerima ning
kooskõlastama kahe struktuuri vahel. See muudab mõlemad aeglaseks ja kohmakaks.
Ning viimasena, kuid
sugugi mitte väheolulisena on see, et EL armee vähendab kindlasti USA, Kanada,
aga ka Suur-Britannia pühendumist Euroopa kaitsmisele. Transatlantilisel liidul
on oma unikaalne väärtus ning see pole lihtsalt tähtis, vaid selle tähtsus on
hoopiski tõusnud. Süsteemi lõhkumine, mis on hoidnud ja kaitsnud Euroopat
viimase 70 aasta jooksul, või isegi rõhuasetuse kõrvalekandumine, on kõike muud
kui mõistlik. Meil on vaja suuremat efektiivsust, suuremat sõjalist
suutlikkust, suuremat pühendumust, ehk paremat kaitset ja julgeolekugarantiid.
Palju lihtsam ja operatiivsem on tegutseda ennast juba igati õigustanud ja
toimiva NATO raamistikus.
Euroopa
julgeolekustruktuuri alus ja garant on NATO ning kõigi selle liikmesriikide
koostöö. Kaitsevõime ja suveräänsuse seisukohast, eriti tänase geopoliitilises
olukorras (massiimmigrtsioon, islamiterrorism, Venemaa arrogantsus ja
agressiivsus jne), kus Euroopas on nii sise- kui välisjulgeoleku riskid
dramaatiliselt kasvanud, on NATO kõrvale paralleelstruktuuri loomine väga halb
kava, millega ei saa mingil juhul nõustuda ega kaasa minna.
Koostöö peab siiski süvenema
Hoopis teine teema on
Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide, mis suuremas osas omavahel kattuvad,
koostöö ja sõjaliste võimete arendamine. See on vältimatu, nagu ka vajadus
kõikide riikide kaitsekulutuste tõstmine kahele protsendile. Koostöö tähendab
ühisõppuste ja hangete korraldamist, omavahelist koordineerimist ja ühilduvust,
ühtseid standardeid, arusaamu, koostööd kaitsetööstuses, teadus- ja
arendustegevuses jne. Seda ei asenda miski ja selleks ei ole vaja Euroopa
armeed. See viib vaid tähelepanu kõrvale.
Kohati tundub, et
tegemist on mingi sotsiaaldemokraatliku kavaga, sest Junckerile lisaks on
Euroopa armee ideed toetanud näiteks ka Prantsuse ja Saksamaa sotsidest
välisministrid. Nüüd aga peamine ja kõige olulisem küsimus - kellele kõik see
kasulik on? Kes võidab sellest, kui NATO roll väheneb? Kes saab oma
geopoliitilisi fantaasiaid veelgi julgemalt ja arrogantsemalt ellu viia, kui
vastasjõud on nõrgestatud? Ma arvan, et sellele küsimusele ei ole keeruline
vastata. Vastust teavad kõik - Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on
üksnes Venemaa huvides.
Avaldatud: 14.09.2016
EPL/Delfi
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/euroarmee-versus-nato-vesi-kremli-veskile?id=75616281
- neljapäev, september 15, 2016
- 1 Comments
Henn Põlluaas
Kõne Riigikogus 18.05.2016
Head kolleegid! See ei ole esimene kord, kui koalitsioon üritab anda Riigikogu liikmetele õigust kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Vaatamata eelnõu näiliselt kenadele eesmärkidele on selle tegelik eesmärk suurendada erakondade mõjuvõimu kohtadel, määrata omavalitsustesse enda esindajaid, sekkuda kohaliku elu korraldamisse ehk rikkuda omavalitsuste autonoomiat ja tugevdada Toompealt kohalikesse omavalitsustesse ulatuvat võimuvertikaali. See võimaldab valijameeste kogu kaudu orkestreerida tulevikus ka presidendivalimisi.
2005. aastal jättis president Rüütel samasisulise seaduse välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu arutas vaidlustatud seadust ning võttis selle muutmata kujul uuesti vastu. President pöördus Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. President ütles Riigikohtule saadetud taotluses, et seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühitamatuse põhimõtetega.
Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid.
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte on vältida võimu kontsentreerumist. Võimude lahususe põhimõtet on rikutud, kui üks ja sama isik täidab ühel ajal kahe võimuharu funktsioone. Volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige asub teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega vastuolus. Kui üks isik täidab samal ajal eri võimude funktsioone, siis ei ole see kooskõlas ka põhiseaduse §-s 63 sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega, mille üks eesmärke on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda tööle Riigikogus. Kahel pingil istumine segab seda.
Riigikohus rahuldas presidendi taotluse, osutades vastuolule põhiseadusega. Seadus jäi vastu võtmata. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus. Omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel osalevad parlamendiliikmed, väheneb omavalitsuste iseseisvus, sest võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema volikogu liige. Üheaegne kuulumine nii volikogusse kui ka Riigikogusse mõjutab esindusorganite tegevuse stabiilsust. Ametite ühitamatuse põhimõte seisneb ühele isikule samal ajal kahe erineva võimuvolituse andmise keelus, mille eesmärk on vältida huvide konflikti. Teine ametite ühitamise keelu eesmärk on tagada, et Riigikogu liikmed pühenduvad parlamenditööle.
Õiguskantsler lisas, et kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus isik täidab ühel ajal vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikt. Näiteks võib omavalitsuse volikogusse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel tuua kaasa omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise.
Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaat on ühitamatu. Riigikogu ja volikogu liikme mandaadi ühitamine on vastuolus põhiseadusest tulenevate huvide konflikti vältimise ning vertikaalse ja personaalse võimude lahususe põhimõtetega. Ühelt poolt võib mandaatide ühitamine kallutada Riigikogu liiget käsitlema riiklikke küsimusi kohalikust vaatenurgast, teiselt poolt võib väheneda omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, kui volikogudes on otsustajateks riigivõimu esindajad, kes võivad jätta kohalikud vajadused tagaplaanile. Riigikogu liikmena peab isik seisma riigi huvide, volikogu liikmena aga kohalike huvide eest. Need huvid võivad teineteisele vastanduda.
Kõik see on valitsusele suurepäraselt teada, ometi tullakse jälle välja samasisulise seaduseelnõuga.
Arvestades eespool toodut, on kummastav, kuidas võimul olev Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon üritab oma mõjuvõimu suurendamiseks kohalikul tasandil teadlikult rikkuda Eesti Vabariigi põhiseadust ning eirata Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohta. Säärane teadlik ja tahtlik demokraatliku riigikorra toimimise normide ja põhiseaduse rikkumine tähendab ainult üht: valitsus lahutab ennast Eesti õigussüsteemist ja seab sellega enda legitiimsuse kahtluse alla. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!
Kõne Riigikogus 18.05.2016
Head kolleegid! See ei ole esimene kord, kui koalitsioon üritab anda Riigikogu liikmetele õigust kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Vaatamata eelnõu näiliselt kenadele eesmärkidele on selle tegelik eesmärk suurendada erakondade mõjuvõimu kohtadel, määrata omavalitsustesse enda esindajaid, sekkuda kohaliku elu korraldamisse ehk rikkuda omavalitsuste autonoomiat ja tugevdada Toompealt kohalikesse omavalitsustesse ulatuvat võimuvertikaali. See võimaldab valijameeste kogu kaudu orkestreerida tulevikus ka presidendivalimisi.
2005. aastal jättis president Rüütel samasisulise seaduse välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu arutas vaidlustatud seadust ning võttis selle muutmata kujul uuesti vastu. President pöördus Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. President ütles Riigikohtule saadetud taotluses, et seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühitamatuse põhimõtetega.
Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid.
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte on vältida võimu kontsentreerumist. Võimude lahususe põhimõtet on rikutud, kui üks ja sama isik täidab ühel ajal kahe võimuharu funktsioone. Volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige asub teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega vastuolus. Kui üks isik täidab samal ajal eri võimude funktsioone, siis ei ole see kooskõlas ka põhiseaduse §-s 63 sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega, mille üks eesmärke on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda tööle Riigikogus. Kahel pingil istumine segab seda.
Riigikohus rahuldas presidendi taotluse, osutades vastuolule põhiseadusega. Seadus jäi vastu võtmata. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus. Omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel osalevad parlamendiliikmed, väheneb omavalitsuste iseseisvus, sest võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema volikogu liige. Üheaegne kuulumine nii volikogusse kui ka Riigikogusse mõjutab esindusorganite tegevuse stabiilsust. Ametite ühitamatuse põhimõte seisneb ühele isikule samal ajal kahe erineva võimuvolituse andmise keelus, mille eesmärk on vältida huvide konflikti. Teine ametite ühitamise keelu eesmärk on tagada, et Riigikogu liikmed pühenduvad parlamenditööle.
Õiguskantsler lisas, et kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus isik täidab ühel ajal vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikt. Näiteks võib omavalitsuse volikogusse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel tuua kaasa omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise.
Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaat on ühitamatu. Riigikogu ja volikogu liikme mandaadi ühitamine on vastuolus põhiseadusest tulenevate huvide konflikti vältimise ning vertikaalse ja personaalse võimude lahususe põhimõtetega. Ühelt poolt võib mandaatide ühitamine kallutada Riigikogu liiget käsitlema riiklikke küsimusi kohalikust vaatenurgast, teiselt poolt võib väheneda omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, kui volikogudes on otsustajateks riigivõimu esindajad, kes võivad jätta kohalikud vajadused tagaplaanile. Riigikogu liikmena peab isik seisma riigi huvide, volikogu liikmena aga kohalike huvide eest. Need huvid võivad teineteisele vastanduda.
Kõik see on valitsusele suurepäraselt teada, ometi tullakse jälle välja samasisulise seaduseelnõuga.
Arvestades eespool toodut, on kummastav, kuidas võimul olev Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon üritab oma mõjuvõimu suurendamiseks kohalikul tasandil teadlikult rikkuda Eesti Vabariigi põhiseadust ning eirata Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohta. Säärane teadlik ja tahtlik demokraatliku riigikorra toimimise normide ja põhiseaduse rikkumine tähendab ainult üht: valitsus lahutab ennast Eesti õigussüsteemist ja seab sellega enda legitiimsuse kahtluse alla. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!
- laupäev, september 03, 2016
- 1 Comments