Kaheteistkümne kiri presidendile
neljapäev, november 03, 2016
Väga austatud proua
president Kersti Kaljulaid !
Allakirjutanud on mures
Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel välisministrite poolt
allkirjastatud uue piirilepingu pärast. Me usume, et äsja ametisseastunud
presidendina teenite Te ametivande kohaselt Eesti riiki ja toote muudatusi
kõnealuse teema käsitlusse.
Me valutame südant 1994.
aastal alanud arengute pärast Eesti idapiiri küsimuses. Siis võttis meie riik
ootamatult suuna Eesti Vabariigi territoriaalsele tükeldamisele. Meie riik
taastati 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel ja seda kõigis riigi
tunnustes, kaasa arvatud riigipiir. Seda poliitilist suunda toetas Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu tunnistades 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV
Ülemnõukogu poolt piiriküsimustes vastu võetud aktid õigustühisteks. Hetkel on
uue piirilepingu vastu Eesti erakondadest Eestimaa Rohelised, Eesti
Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti
Vabaerakond, aga ka teiste, kaasa arvatud koalitsioonierakondade liikmeskonnas
on arvukalt uue piirilepinguga rahulolematuid. Mõningate avaliku arvamuse
küsitluste kohaselt on kodanikkonna hulgas uue piirilepingu vastaseid tunduvalt
enam kui selle pooldajaid.
Meie riik toetab Gruusia,
Ukraina jt. riikide territoriaalset terviklikust. Miks seda põhimõtet aga ei
järgita Eestis, kus lepitakse omal ajal tehtud stalinistlike piirimuudatustega.
Uus piirileping haarab Tartu rahulepingus kindlaks määratud Eesti
territooriumist 5,2%. Piirilepingu teema on esile toonud kogu riiki kahjustava
demokraatia kitsendamise sõnavabaduse alal. Juba pikemat aega ei avalda peaaegu
ükski Eesti suur ajaleht uue piirilepingu suhtes kriitilisi artikleid. Isegi
23. aprillil 2015 Riigikogule suunatud 120 Eesti kodaniku avalikku kirja ei
avaldanud meile teadaolevalt ükski Eesti meediaväljaanne. Teisitimõtlemise
tasalülitamine ja rahva arvamuse mahasurumine ning vaikiva ajastu kehtestamine
ei pruugi Eesti riigile hästi lõppeda. Kõike seda tehakse naaberriigi huvides
uue piirilepingu läbisurumiseks. Kahjuliku lepingu jõustumisel saab rahva
õiglustunne sügavalt riivatud, sest riik ei suuda ise oma huve kaitsta, aga
kodanikualgatust käsitletakse taunitava tegevusena. Ka loovutab riik uue
piirilepinguga osa oma loodusvaradest, mis oleksid vajalikud meie majanduse
arendamiseks, nõrgendab oma kaitsevõimet ja annab sisuliselt tunnustuse
agressiivsete jõumeetodite kasutamisele rahvusvahelises poliitikas.
Oleme häiritud
piirilepingu teemat käsitlevate juhtivate Eesti ärimeeste kitsarinnalistest
seisukohtadest, mida meedia võimendab. Uuest piirilepingust neile mingit kasu
ei tule ja kui tulekski, siis ühelgi juhul ei tohi seda saada petserimaalaste
ja Eesti-Ingerimaa elanike ning Eesti riiklike huvide arvel! Uue piirilepingu,
mis sisuliselt on kinkeleping, sõlmimisega aitame ise oma riigi põhiseadust
rikkudes kaasa sealsete põlisrahvaste olukorra pöördumatule halvenemisele.
Me ei vaja uut
piirilepingut, sest rahvusvaheliselt tunnustatud piirileping idanaabriga
aastast 1920 on meil olemas ja hoiul ÜRO kehtivate lepingute registris (11 LTS
29). Uue piirilepinguga loovutame Saaremaa suuruse maa-ala, mille väärtuseks on
majandusteadlased hinnanud vähemalt triljon eurot. Uue piirilepingu jõustumisel
anname kontrolljoone-tagused Eesti Vabariigi maavarad, hüdroenergia ja riigi
ning kodanike varad tasuta naaberriigile. Hetkel ei sobi isegi soodsat lepingut
naabriga sõlmida, sest on tegemist ebausaldusväärse partneriga, kes viljeleb
inimröövi, õhupiraatlust, naaberriikide territooriumide anastamist, sõjalist
sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja pole varem Eesti Vabariigiga sõlmitud
lepinguid kunagi ausalt täitnud .
Meie arusaama järgi on
tekkinud olukorras esimeseks sammuks uue piirilepingu ratifitseerimisega
kiirustamise asemel üldrahvalik teemakohane arutelu. Riigi territoorium
puudutab kõiki ja selle saatust ei saa otsustada kitsas ring poliitikuid ja
ärimehi. Kindlasti ootab ajaloolis-õiguslikku hinnangut naaberriigi okupatsioon
ja anneksioon Petseri maakonnas ja kolmes Viru vallas. Kõigest sellest olenevad
uued sammud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse taastamisel. Kui aga
hetkel pole meil võimekust partneriga läbi rääkida, võtame aja maha ja
külmutame teema. Kui Jaapani Keisririigil on aega, on seda meilgi. Palun tulge
appi Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust hoidma!
Kirjale on lisatud lugemisvara, millest võib kasu olla
uue piirilepingu teemal. Meie kõigi sellealase parima raamatu, „Eesti-Vene
piirileping. Ära andmine või äraandmine“ (Tallinn, 2010) on koostanud Henn
Põlluaas.
P.S. Oleme ärevusega
tähele pannud, et juurdepääs neile Eesti elektroonilistele ajaloodokumentidele,
mis ei ole kooskõlas uue piirilepinguga, pole riigiportaalis internetipõhiselt
kättesaadavad või on juurdepääs neile tehtud keeruliseks (vt. RT 1990, 5, 64).
1.11.2016
1. Rein
Einasto. Geoloog, Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor
2. Paul
Hagu. Rahvaluuleteadlane, Seto Kuningriigi sootska, seto kultuuri edendaja
3. Aldo
Kals. Ajaloolane, Isamaa ja Res Publica Liit, Tartu Rahu Põlistamise Selts
4. Rein
Koch. Füüsik, EestiVabaduspartei – Põllumeeste Kogu
5. Aleksander
Laane. Eestimaa Roheliste erakonna esimees
6. Henn
Põlluaas. Poliitik, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
7. Anto Raukas. Geoloog, akadeemik
8. Jüri
Vaidla. EV kodakondsus- ja migratsiooniameti Petserimaa osakonna endine
juhataja
9. Arvo Valton. Kirjanik
10. Ilmar Vananurm. Kirjanik, luuletaja,
tõlkija,seto kultuuri edendaja
11. Toomas
Varrak. Ajaloolane (PhD), poliitikateadlane (Dsc), Euroakadeemia professor
12. Tiit-Rein
Viitso. Keeleteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
0 kommentaari