Laupäev, aprill 13, 2019

Henn Põlluaas: haamrilöömine on ainult üks osa spiikri tööst 
Kujunev Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon läbis esimese tuleproovi 4. aprillil, kui  riigikogu esimehe ametisse valiti 59-aastane Henn Põlluaas – EKRE esindaja ja endine Saue linnapea. Harju Elu käis uue spiikriga rääkimas Toompea lossis, riigikogu tööruumides.

Kujunev Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon läbis esimese tuleproovi 4. aprillil, kui  riigikogu esimehe ametisse valiti 59-aastane Henn Põlluaas – EKRE esindaja ja endine Saue linnapea. Harju Elu käis uue spiikriga rääkimas Toompea lossis, riigikogu tööruumides.

Te olete töötanud Eesti kunstimuuseumis, Tallinfilmis ja Eesti televisioonis. Millal sai alguse huvi poliitika vastu?

Henn Põlluaas: Taasiseseisvumise ajal olime me kõik poliitikast huvitatud, mina kaasa arvatud. Käisin Balti ketis, öölaulupidudel, aga seda mõtet ei olnud, et ise poliitikas kaasa lüüa.
Tõuke poliitikasse tulekule andis Juhan Parts. Lihulasse püstitati ausammas Eesti meestele, kes võitlesid Eesti iseseisvuse eest ja bolševismi vastu. Ma käisin abikaasa ja lastega ausamba avamisel selle jalamile lilli viimas.
Juhan Parts tituleeris selle natsiausambaks ja öösel pimeduse varjus punase kraanaga tuldi ausammast ära viima, kuigi sinna oli kogunenud suur hulk inimesi seda takistama . Neile ässitati kallale koerad ja lasti gaasi. See oli ääretult inetu intsident.
Minu isa oli Teises maailmasõjas soomepoiss. Ta tuli tagasi Eesti eest võitlema. Neile kõigile pandi Saksa mundrid selga ja saadeti rindele. Eesti mehed, kes toona olid Saksa sõjaväes, ei võidelnud ju mitte Hitleri ega Suur-Saksamaa eest, vaid just nimelt Eesti eest.
Minul sai hing ääretult täis, et keegi – meie enda valitsus – tituleerib neeb mehed natsideks. See oli hetk, kui ma leidsin, et nii ei saa enam edasi minna.

Aastal 2005 valiti teid Saue linnavolikogu liikmeks. Aastatel 2012-2015 olite Saue linnapea. Mida õnnestus Saue linnas ära teha?

2005. aastal küsis toonane Saue linnapea Ero Liivik, et kas ma ei sooviks osaleda valimistel. Ma saingi kohe volikokku sisse, olin seitse aastat volikogu liige, vahepeal ka mõne komisjoni esimees, ja siis valiti mind Saue linnapeaks.
Lõpetasime Saue linna kanaliseerimise, ehitasime muusikakooli. Sauel oli 18 aastat muusikakool juba eksisteerinud, ta oli üks Eesti parimaid, aga neil puudusid oma ruumid. Lasteaeda sai laiendatud, teed korda tehtud. Kanalisatsiooni ehitamise käigus väljakaevatud mullast tegime suusamäe.
Ja mis on eriti vahva – selle aja jooksul Saue sai Eesti omavalitsuste seas haldus- ja majandussuutlikkuselt parimaks omavalitsuseks, mis oli suur tunnustus mitte ainult minule, aga kogu sellele meeskonnale, kes meil seal oli.

Riigikokku pürgimisel esialgu tulemust ei olnud. 2007. aastal saite te Eesti Iseseisvuspartei ridades 125 häält, 2011. aastal üksikkandidaadina 293 häält. Mis oli ebaõnne põhjuseks?

Eesti Iseseisvuspartei küsis, et kas ma sooviksin kandideerida nende nimekirjas ja ma andsin oma nõusoleku, aga ega seal mitte mingisugust kampaaniat ega tegevust ei olnud. Häälte arv jäi ka vastavalt sellele väikeseks.
2006. aastal loodi Eesti Rahvuslik Liikumine. Selle juhtkonna liikmed – mina, Mart Helme, Martin Helme ja Aivar Koitla – kandideerisime 2011. aastal üksikkandidaatidena, aga Eestis ei ole üksikkandidaadina suurt võimalust riigikokku sisse saada.

2015. aasta riigikogu valimistel saite te EKRE kandidaadina 4309 häält, sellel aastal lausa 7390. Mis oli edu võti?

Eks edu võti on kindlasti see, et need teemad, mida me tõstatasime, olid Eesti rahvale ja valijatele olulised. Kõrgemalt poolt, valitsuse ja ka riigikogu tasandilt suruti Eestile niinimetatud liberaalset demokraatiat üsna jõuliselt peale, millega suur osa inimestest ju ei lepi. Eesti inimene on oma olemuselt konservatiivne, alalhoidlik ja traditsioonilisestest väärtustest kinni pidav.
Meie eesmärgid – seista rahvusriikluse eest, perekonna eest, traditsiooniliste väärtuste eest, suveräänsuse eest – on asjad, mis kõnetavad inimesi. Seetõttu me tegimegi nii hea tulemuse. Eelmistel riigikogu valimistel ma olin kõikidest kandidaatidest 17-s, seekord ma olin häältesaagilt 7-s.

Kui te eelmise aasta kevadel riigikogu spiikriks üritasite saada, toetas teid lisaks EKRE-le Reformierakond. Häältega 35-54 jäite te tol korral alla sotsialdemokraat Eiki Nestorile. Kas kaotus oli kibe?

Ei olnud kibe. On üsna ootuspärane, et koalitsiooni esindaja võidab need valimised. See on esimene suur hääletus, mis koalitsiooni poolt tehakse ja mis reeglina kinnitab seda, et koalitsiooni hääled ja kokkulepped püsivad. Tõepoolest toetas mind ka Reformierakond täies koosseisus.
Mina ei ole aasta aja jooksul muutunud. Mina seisan nende samade väärtuste eest. Kui nüüd täna Reformierakond väidab, et EKRE-t ei saa mitte mingil juhul toetada, siis tegelikult vastavalt olukorrale nad seda kord teevad ja kord mitte. Eks see näitab lihtsalt nende enda kõikuvust ja mittetõsiselt võetavust.

Praegu on EKRE-l ja Reformierakonnal riigikogus kahe peale oluliselt rohkem kohti ehk kokku lausa 53. Miks siis ikkagi ühist valitsust moodustada ei suudeta?

Seda peab eeskätt küsima Reformierakonnalt, mis on ju asunud sellele välistamise teele.
Sellepärast ka see uus koalitsioon moodustus, et 17 võimul oldud aasta jooksul süvenes Reformierakonnas arusaam, et nemad ongi riik. Nad käitusid valitsuses ääretult arrogantselt. Nad on kõikidele oma koostööpartneritele varem või hiljem noa selga löönud.
Täpselt samamoodi üliarrogantselt käitusid nad ka opositsiooni sattudes eelmise koosseisu ajal. Meil näiteks Keskerakonnaga oli opositsioonis selline hea tava, et iga nädala alguses esmaspäeval me kohtusime, vaatasime nädala päevakava üle, kõik eelnõud. Reformierakond ei olnud opositsiooni sattudes sellest absoluutselt huvitatud.

Valitsus moodustatakse Keskerakonna, EKRE ja Isamaa baasil. Kuidas õnnestus kolmel nii erineval erakonnal ühisosa leida?

Eks ka Isamaa on deklareerinud, et nad on rahvuslik ja konservatiivne erakond. Nad on küll erinevates eelnevates valitsustes jäässe pannud oma konservatiivsed arusaamad, aga praeguses valitsuses, kus me oleme mõlemad koos, on selliseid seisukohti lihtsam ellu viia.
Keskerakonnaga on meil ka väga paljudes asjades ühine arusaam, näiteks presidendi otsevalimises ja rahvaalgatuse teemadel. Keskerakond on näidanud üles paindlikkust, koostöömeelt ja kompromissivalmidust.

Esimese tuleproovi on valmiv koalitsioon juba läbinud. Teid valiti 4. aprillil riigikogu spiikriks 55 häälega. Miks langes spiikri valimisel liisk just teie kasuks?

On selline traditsioon olnud, et koalitsiooni kõige suurem erakond saab endale peaministri koha, suuruselt teine spiikri koha ja kolmas siis aseesimehe koha. Meil EKRE-s arutati, kes oleks vääriline kandidaat spiikri kohale ja pakuti välja mind. Koalitsioonipartnerid olid minu kandidatuuriga igati nõus ja rahul.

Kuidas näeb välja riigikogu juhi tööpäev?

Tuleb iga päev juhatada riigikogu istungeid. Haamrilöömine on ainult üks osa sellest tööst.
Lisaks tuleb juhatada riigikogu juhatuse istungeid, ka vanematekogusid, tuleb esindada riigikogu erinevatel Eesti-sisestel üritustel ja tähtpäevadel, esindada Eestit ka välismaal.
Nüüd just esimese ülesandena olin esmaspäeval ja teisipäeval Viinis Euroopa parlamentide spiikrite konverentsil. Seal esinesin ettekandega idapartnerluse teemal.
On kõikvõimalikku asjaajamist ja sadade kaupa erinevate kinnituste ja allkirjade andmist. Ma ei osanud seda algul isegi arvata, sellepärast, et neli aastat ma nägin, kuidas spiiker juhatab istungit ja lööb haamrit, aga milles see muu töö seisneb, sellest ei olnud suurt aimugi. Eks ma nüüd tasapisi iga päev saan uusi teadmisi ja oskusi.
Täna (intevjuu on võetud 10. aprillil  – A. T) näiteks tuleb Läti president Eesti visiidile. Hommikul võtsime ta Kadriorus presidendi lossi juures vastu. Lõuna ajal tuleb ta Toompeale ja õhtul toimub pidulik õhtusöök tema auks.

Riigikogu juhti nimetatakse vabariigi teiseks meheks. Kui suur võim spiikril ikkagi on?

Jah, nii ongi. Seaduse järgi on spiiker teine mees vabariigis. Kui president on ära või mingisugusel põhjusel on tema presidendirolli täitmine takistatud, siis võtab spiiker presidendi kohustused enda kanda. Seda küll väga tihti ei juhtu, aga vajadusel tuleb seda teha, sellepärast, et riik ei saa jääda ilma kõrgema juhtita.

Kui pikka iga te loomisel olevale Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusele prognoosite?

Loomulikult me loodame, et see kestaks kogu selle riigikogu koosseisu aja ehk neli aastat. See on ilmselt üsna raske ülesanne. Kui me vaatame eelnevaid aastaid, siis koalitsioon on kõik neli aastat püsinud vaid ühe või kaks korda. Täna me teeme kindlasti kõike selleks, et see koalitsioon püsiks.

Kui kaua teil endal on soov poliitikas kaasa lüüa?

Kui ma kohaliku omavalitsuse aega ei arvesta, siis olen suures poliitikas olnud alates 2015. aastast. See ei ole pikk aeg, neli aastat siiamaani. Ma leian, et mul on energiat, teotahet ja kompetentsi veel piisavalt, et poliitikas tegeleda.
Ma ei oska öelda, kui kaua. Eks elu näitab.


http://www.harjuelu.ee/henn-polluaas-haamriloomine-on-ainult-uks-osa-spiikri-toost/

You Might Also Like

2 kommentaari

  1. Uuele siseministrile Mart Helmele:" Selle asemel,et rahvale ila ajada muuda Politsei Menetlus koodeksi paragrahve selleks,et politseinikud saaksid vangi panna taskuvargaid ja autovargaid".

    Kantpead ahju!

    Eesti riik ise iga päev varastab kaks kuni kolm sõidukit ja siis müüb poole hinnaga tagasi omanikule.Varga numbri annab teile politseinik.
    Seadus ka kohendati selle tarbeks ja nimetati sõidukite Ärandamiseks.Selle abil on Eesti Riigil lihtsam varastada sõidukeid.Selle paragrahvi abil käib sõidukite varastamine sedasi.Esmalt taskuvaras varastab sõiduki võtmed,sõidetakse varastatud sõidukiga minema ja kui juhtub sedasi,et tee peal keegi aus politseinik peatab sõiduki ja avastab,et tegemist on vargusega siis kohtus on varastel jutt valmis.Nad peavad ütlema vaid,et sõiduki juht oli purjus ja võtmed olid sõiduki ees,seda tunnistab kaks tunnistajat,ning neil oli hädasti vaja kasutada sõidukit,ning nad ealeski ei kavatsenud sõidukit varastada ja tahtsid kiiremas korras sõiduki tagastada.Kohus määrab rahatrahvi ja selle maksab kinni maksumaksja aga mitte riigi maffia esindaja kes on sõidukite varas.
    90-ndate alguses Eesti Riik need sõidukid mis ta varastas viis Rummu vanglasse ja seal vahetas sõidukite numbrid või värvis üle,ning järgmisel päeval ARK hoovi peal võis näha neid sõidukeid uute omanike valduses.
    Eesti Riik 90-ndate alguses vallandas terve grupi ausaid politseinikke kes käisid Venemaal arreteerimas sõidukite vargaid ja tõid tagasi koos varastatud sõidukitega.Sellest ajast saati pole Venemaalt tagasi toodud ühtegi sõidukit,rääkimata varaste arreteerimisest.Pole tarvidust olnudki sest kaup müüakse maha kohapeal s.o. ARK-s.

    Taskuvargused on Eesti Riik sedasi organiseerinud,et esmalt nad muutsid seadusi selliseks,et poleks võimalik taskuvarast kinni püüda.Nõuka ajal oli taskuvarga püüdmiseks vaja ühte tunnistajat s.o. sel hetkel kui varga käsi läheb kannatanu taskusse peab politseinik selle käe haarama ja tunnistaja peab seda nägema,ning kohtus tunnistama.Nõuka ajal tunnistajaks võis olla miilitsa töötaja aga Eesti Vabariigis peab olema eraisik...
    see on võimatu sest ükski eraisik ei märka ealeski seda momenti mil taskuvarga käsi käib kannatanu taskus sest jätise käsi on seal vaid üks sekund...Eesti Politsei organisatsioon tegeleb näitlikusega vene k. pokazuhaga ja korraldab "taskuvaraste reide".Nad rivistavad sõidukid ja siis panevad signaalid huilgama ja lähevad "püüdma" taskuvargaid...Siis Viru tänavale iga nurga peale asetavad konstaablid ja need peavad kinni võtma eluheidikuid keda siis näidatakse telekast ja nimetatakse taskuvarasteks...
    Kõik Tallinna Politseinikud ja turvamehed teavad Viru tänava taskuvargaid nägude pidi ja neid taskuvargaid ealeski ei arreteerita...Kui Pealtnägija saate tegijad võtsid üles minu kirjutatud taskuvaraste loo ja külastasid Viru tänava taskuvargaid siis Eesti Riik näitlikkuse tarbeks andis kohtu alla mõningad taskuvargad ja sama targalt anti neile tingimisi...
    Aastaid tagasi üks politseinik tööst vabal ajal märkas,et taskuvaras läheb trammi peale ja see varas nägi toda politseinikku,ning muidugi nad teadsid kes on kes.Taskuvaras juba järgmisel momendil lükkas käe ohvri taskusse ja politseinik püüdis selle kinni ja õnneks trammis olijad olid nõus seda tunnistama.Kohtus too politseinik pidi üle elama rida alandusi,kohtunik ja prokurör naersid politseiniku üle...Nõukogude ajal taskuvargale oleks automaatselt antud 6-7 aastat reaalset vabaduse kaotust...aga see irvitav Eesti Vabariigi prokurör nõudis vaid poolteist aastat tingimisi...Kohus määras aasta tingimisi...Taskuvargale tingimisi,see tähendab politseinike totaalset mõnitamist ja alandamist.

    VastaKustuta
  2. Sellest kuidas Eesti Riigikogu võtab vastu seadusi mis soosivad kuritegevust s.o. kuidas Eesti Riigikogu organiseerib kuritegevust räägib ilmekalt lugu:

    President Ilves riigikogule: et siin enam ühtki korruptiivset seadust vastu ei võetaks!
    Ma tahaksin samuti, et edaspidi ei võetaks siin saalis vastu enam ühtki seadust, mille põhieesmärk on mõne konkreetse äri edendamine. Sellisel asjal on lihtne nimi — korruptsioon.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/president-ilves-riigikogule-et-siin-enam-uhtki-korruptiivset-seadust-vastu-ei-voetaks.d?id=57623508

    Sõõrumaa: rahastame erakondi läbi ettevõtte

    http://www.ap3.ee/?PublicationId=d1472d5b-ced5-4cf7-935a-2dfbbaa2ed14

    Saates:
    Äripäev Eetris 2011-02-01
    Täna räägime Egiptuses puhkenud rahutuste mõjust eestlaste rahakotile. Oliver Kruuda suuromanduses oleva Luterma probleemidest, lähiaastatel riiki kummitavast pensioniraha puudusest ning Eesti Energia ja Veolia vahelisest vägikaikaveost prügiturul.

    (Aivar Hundimägi)
    räägitakse,et Urmas Sõõrumaa andis riigikogule kümnist.See tähendab juriidilises keeles,et Urmas Sõõrumaa andis pistist või altkäemaksu.Kuna riigikogulased võtsid altkäemaksu siis nad sooritasid kuriteo.KAPO ja Eesti Politsei pole riigikogulasi vastutusele võtnud siis nende tegematajätmine tähendab kuritegu.Kuriteo sooritanud riigiametnikud on õigustühised ehk kehtetud.

    AIVAR HUNDIMÄGI: Garanteeritud rahajõgi
    http://uudised.err.ee/index.php?06210722
    (Äripäev)
    27.07.2010 16:25
    Aivar Hundimägi, ÄP uuriva toimetuse juht

    Need poliitikud, kes hääletasid 2007. aasta 14. veebruaris Urmas Sõõrumaaga seotud Väo soojuselektrijaama poolt seadusesse esitatud dotatsioonide suuruse poolt, toetasid eeskätt Sõõrumaad ja tema ärihuvisid, aga mitte rohelist maailmavaadet. Kehv mälu või jutt rohelise energia toetamise soovist on praegu kaitsekilbiks, millega poliitikud üritavad oma müüdavust varjata.

    Sõõrumaa tööriistakasti kuulusid veebruaris 2007 toonased Res Publica liikmed Mihhail Lotman, Avo Üprus, Tiit Niilo, Urmas Reinsalu, Ants Pauls, Sven Sester, Elle Kull, Andres Jalak, Aivar Õun, Indrek Raudne, Reet Roos, Olav Aarna, Ene Ergma, Siiri Sisask, Urmo Kööbi. Isamaaliidu liikmed Andres Herkel, Tõnis Lukas, Peeter Tulviste, Mart Laar.Sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor, Ivari Padar, Kadi Pärnits, Mart Meri. Toonased Rahvaliidu liikmed Mart Opmann, Jüri Saar, Tiit Tammsaar, Margus Leivo. Ja Keskerakonna liikmed Evelyn Sepp, Helle Kalda, Jüri Šehovtsov, Küllo Arjakas, Eldar Efendijev, Tiit Kuusmik, Arnold Kimber, Kaarel Pürg, Nelli Privalova, Vladimir Velman. Lisaks Jaanus Marrandi ja Liina Tõnisson.

    sõõrumaa kinkis parteidele 5,5 milj. krooni ning sai parteidelt nii sootsad taastuvenergia tariifid, et teenis ise 500 milj. eurot.
    zx
    14.01.2012 07:31
    Kõige tuntum korruptsioon oli, kui sõõrumaa kinkis parteidele 5,5 milj. krooni ning sai parteidelt nii sootsad taastuvenergia tariifid, et teenis ise 500 milj. eurot. Sellist asja ei peetagi Eestis korruptsiooniks. Need ülisoodsad taastuvenergia hinnad kehtivad edasi, kedaGI SEE EI HÄIRI. kUI kESKERAKOND SAI 500 EOROT TOETUST, OTSITI LÄBI KÕIK ERAKONNA ARVUTID. 5.5 MILJONI JUURES EI TUNNE ASJA VASTU KEEGI HUVI.
    Ja kui keegi julged seda Eesti ettevõtluse saavutust meenutada, õeldakse. Mis sa virised, ehita ka tuuleveski, sind võetakse ka sind riigivaraste kampa. Nii et- varastame Eesti paljaks Asipi juhtimisel.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/katrin-buchanan-eesti-riik-kuulub-pattidele-ja-varastele.d?id=63772952&com=1

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...