reede, 25. märts 2011

Ootan

Ootan juba mitu päeva, millal Riigikohtu otsus minu hagi mittekäsitlemise kohta ka minuni jõuaks. Lehtedest küll lugesin, kuid minule pole mitte keegi vaevunud seda teatama. Eks ma ootan siis edasi. Ekskommunistide poolt juhitavas EV-s ja Riigikohtus sedaviisi need asjad ilmselt käivadki. Postkommunistlikult.

teisipäev, 22. märts 2011

Kogu tõde minust enesest

Eile pööras üks hea inimene minu tähelepanu üllitisele, mis tervenisti on pühendatud minu tagasihoidlikule isikule ja milles paljastatakse kogu minu rahvavaenulik ja tagurlik olemus. Kirjutises tituleeritakse mind uhkelt "poliitilise porduparnassi turvameheks" (on alles tiitel välja mõeldud!), kes protesteerides e-valimiste korralduse üle, teeb tegelikult valitsuse huvides suitsukatet peamistele valimisrikkumistele ja võltsimistele.

EIP esimehe Vello Leito fantaasia ja sõnaseade, no kes see muu siis jälle minu peale klähvib, on tõesti ületamatu. Ei tea, miks ma tal alailma hambus olen, kuid ülemäära ei tahagi ma oma pead sellega vaevata. Tal võivad ju mõned huvitavad mõtted ollagi, kuid minu asjassesegamine ja ründamine on lihtsalt üks tema järjekordne skitsofreeniline luul. Tegemist on ilmselgelt haige inimesega, kelle peale ma ei kavatsegi oma aega raisata ega ka tema pettumuseks diskussiooni laskuda. Head tervist ja selgeid hetki talle.

Aga lugege ometi ise. Enne seda tahaks kõigi inimeste ees südamest vabandada ka selle eest, et olen 180 cm pikk, ei kanna prille, armastan hiina toitu ja pole lugenud kõigi rahvaste suure isa ja päikese, generalissimus Jossif Vissarionovitš Stalini ega härra Leito surematuid teoseid. Vabandan ja tunnen puhtsüdamlikku kahetsust ka kõigi ülejäänud asjade eest, mis hr. Leitole iial pähe võivad tulla.

EIP päikese Vello Leito kirjutis asub järgmisel aadressil:

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-henn-polluaas---eesti-poliitilise-40pordu41parnassi-turvamees.html

Vello Leito: Henn Põlluaas - Eesti poliitilise (pordu)parnassi turvamees

„Vaidlustasin Vabariigi Valimiskomisjonis Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 - 2.03.2011 seetõttu, et kasutatav valimisrakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt. Nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ei olnud nähtavad ja seetõttu polnud valijatel võimalik neile hääli anda (vt. Lisa 1: Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile),“ Henn Põlluaas, Sõltumatu Infokeskus, 16.03.2011, SI-122.

Seega siis tehnilised üksikasjad: Windowsi versioon, font jne. Pole huvitav. Palju põnevam on see, miks Põlluaas ei võtnud asja ette laiemas plaanis, nii nagu seda tegi Paavo Pihelgas oma kaebuses VVKle näidates ära turvaukude olmasolu (=võltsingute võimalus) e-hääletuse programmi-majanduses.

Veel. Miks ei märka Põlluaas rängalt lonkavat loogigat selles, kuidas jaotusid e- ja eelhääled parteide kaupa protsentuaalselt. Need hääled moodustasid kogu häältemahust 36,4%. Kui nüüd reastada parteid saadud e- ja eelhäälte protsentuaalse mahu järgi keskmise suhtes, siis saame arvrea:

REF – 120%
EER – 107%
IRL – 103%
RL – 102%
EKD – 101%
SDE – 90%
KE – 87%
EIP – 78%
VEE – 60%

Seega tõmbas e-hääli magnetina Reformierakond, korraliku reha said VEE ja EIP, vingelt väänati hääli välja Keskerakonnalt. Ikka üks ja seesama kuvand kust hääled tulevad ja kuhu need lähevad.

Ja miks Põlluaas ei märka isegi seda, kuidas e-hääled kuhjusid Reformierakonna tipptegijatele personaalselt? E-häälte osakaal kõikidest häältest oli 15,4%. Aga vaadake kuidas sai e-hääli REFi juhtkond: Keit Pentusel 43,6% häältest olid e-hääled, Kaja Kallasel 42,3%, Paetil 36,6 jne. Samas teisest küljest SDE liider Sven Mikser sai e-häältena 25% oma koguhäältest jne, kuni Edgar Savisaareni välja, kes sai vaid 9,7% häältest e-hääletusel. Tegemist on sedavõrd silmatorkava erinevusga, et peaks nagu silma lausa välja torkama.

Põlluaas ei läinud kaasa Pihelgasega tõestamaks, et kogu e-hääletus on kriminaalne inimõiguste rikkumine, tõik, mida tunnustab kogu maailm peale Eesti. Ei läinud kaasa sellepärast, et see ei kuulu tema ülesannete hulka. Tema ülesanded nõuavad nimelt e-hääletuse „legitiimsuse“ toetamist, „hea tava“ rahvale pähemäärimist. Ta kolistab tehniliste ükiskasjade kallal, et tekitada palju suitsu - palju tühje sõnu. Taktika on lihtne: ummistada inimeste tähelepanu tähtsusetute detailidega, et need mõtleksid: näe, nii pisikestest asjadest nii palju kära, juusiis asi ise on õige, kui midagi tõsisemat ei leita.

Loomulikult jääb Põlluaasa vaateväljast kõrvale ka see kõige-kõigem, et valimised loetakse toimunuks legitiimselt üksnes siis, kui inimestel on võimalus jälgida eranditult kõikides jaoskondades kõikide häälte liikumist füüsiliselt, seda filmida. Sellise võimaluse tagab üksnes valimine valimispäeval jaoskondades, kus kastid on läbipaistvad ja sedelid liiguvad nii, et on optiliselt jälgitavad ilma katkestuseta. Demokraatlike valimiste põhinõue on, et valimised tuleb üles ehitada vaatlejakeskselt, st et näiteks mina kui kandideerija ja vaatleja, pean saama vaatluse kaudu tõestuse, et kõik hääled läksid ainult sinna kuhu hääletajad soovisid ja mitte ükski hääl ei läinud kuhugi mujale.

Lõpetuseks: miks Henn Põlluaas ei seisa ausate valimiste eest, valimisvõltsingute vastu? Aga sellepärast, et Eestis kõik valimised võltsitakse ja Eesti poliitilisel parnassil asuvad üksnes need, kes sinna saanud valede, ajupesu, valimisvõltsingute jne kaasabil, ning nende kõrval veel need, kes sinna kaasa võetud kui kohatäitjad ja hääletamismasinad. Henn Põlluaasa taolised „õiguseotsijad“ on need, kes tõkestavad tõele tee parnassile ja kaitsevad valet ilmsikstulemise eest. „Henn-põlluaasad“ on turvamehed Eesti poliitilisel (loe: pordupoliitilisel) parnassil.

Vello Leito

20.03.2011

PS! Loe kodulehelt ka minu 15.07.2009 artiklit: „Libarahvuslast ära tunda on väga lihtne“.

Soovitan lugeda, ka see üllitis on pühendatud minule ja ka selles artiklis paljastab Leito minu tegelikku olemust :)


Panen siia ka oma heade sõprade Martin Helme ja Aivar Koitla kommentaarid:

Aivar: Leitol ei ole tõepoolest peakolus kõik korras. Hennu viide e-valimiste vigadele ongi osa infost valimiste võltsimise ja moonutamise kohta. Kahjuks on see konkreetne Hennu poolt välja toodud asjaolu ainus tõestatav asi, millele viitas üks IT-spetsialistist valija. Me ei saagi lahmida umbropsu kõiki teisi isikuliselt süüdistades kes teab milles. Kogu meie valimiskampaania oli nagunii üles ehitatud ju sellele, et tuleb muuta oluliselt Eesti valitsemise aluseid, sealhulgas ka valimisseadust, mis ei ole vastavuses demokraatia ja ka Põhiseadusega.

Martin: Huvitav, kes keelab tal ise neid valimisi vaidlustada just neil põhjustel, mis talle korda lähevad. Leito on selles mõttes tore inimene, et ta ei lase kunagi kellelgi meelest minna, miks temasse tuleb suhtuda nagu pidalitõbisesse vaimuhaigesse.

kolmapäev, 16. märts 2011

Andsin edasikaebuse Riigikohtusse

Panen siia oma protesti Riigikohtule, milles taotlen Vabariikliku
Valimiskomisjoni otsuse ja e-hääletuse tulemuste tühistamist. Kaalusin ka seda sammu pikalt, sest nii mõnigi meediakanal on näidanud mind kui tola, kes ei jaga arvutist ega selle kasutamisest tuhkagi ja protsessib nüüd vaid hetkekuulsuse nimel. Olgu pealegi, arvan, et tolategu oleks tegelikult just selle tõttu suu vett täisvõtmine.

Nagu olen öelnud, küsimus ei ole mitte minu häältes. Küsimus on printsiibis ja põhimõtetes. Leppides täna valimistel tehtava näiliselt väikese vea ja rikkumisega, võidakse homme samamoodi suhtuda juba ka suurtesse rikkumistesse. Tegelik küsimus on, kas Eesti on õigusriik või mitte. Selline see taotlus siis on:

Eesti Vabariigi Riigikohus

Henn Põlluaas
16.03.2011

EDASIKAEBUS

Vaidlustasin Vabariigi Valimiskomisjonis Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 - 2.03.2011 seetõttu, et kasutatav valimisrakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt. Nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ei olnud nähtavad ja seetõttu polnud valijatel võimalik neile hääli anda (vt. Lisa 1).

Valimiskomisjon ei käsitlenud minu kaebust kaebusena, tuues ettekäändeks, et kuna elektrooniline hääletamine lõppes 2. märtsil 2011.a, siis algas kaebuse esitamise tähtaeg 3. märtsil 2011. a ja lõppes 5. märtsil 2011.a. Seega olevat minu pöördumine esitatud hilinenult (Lisa 3).

Selle väitega ei saa nõus olla. Valimised on terviklik tegevus - eel- ja põhivalimised ei ole kaks erinevat ja eraldiseisvat valimist. Tegemist on Riigikogu valimistega 2011, mitte eraldieksisteerivate elektroonilise ja päris Riigikogu valimistega. Kuna valimised lõppesid 06.03 ja mõlemad valimistulemused avaldati lõplikult 07.03, siis algas kolme päevane kaebuse esitamise tähtaeg just sellel kuupäeval. Mina esitasin kaebuse elektrooniliselt 09.03 ja igaks juhuks ka paberil 10.03 – järelikult mahtus see seaduses sätestatud 3 päeva sisse.

Valimiskomisjoni vastuses antakse mõista, justkui oleks viga olnud valijatepoolne, kes ei osanud arvutit kasutada. See ei vasta tõele. Aivar Silma, kes probleemi avastas ja Valimiskomisjoniga ühendust võttis on IT üliõpilane, kellel on sellel alal suurepärased teadmised. Et viga oli just nimelt valimisrakenduses, seda kinnitas ka A. Silma õppejõud IT Collage-s Antti Andreimann, kes tõdes, et selline olukord ei ole normaalne ja on „paras pähkel“ ka osavale arvutikasutajale (Lisa 2). Mis siis veel tavakasutajatest rääkida.

Pole kahtlustki, et programm peab olema 100% toimiv kõikide fontide ja resolutsioonidega ning igati läbi testitud. Antud juhul see nii ei olnud, „ärakadunud“ kandidaatide nimesid ei olnud võimalik ekraanil ülespoole keerata. Küsimus ei olnud arvutikasutajas. Et valimisrakenduse loonud firma programmid ei funktsioneerinud normaalselt, näitas ka valimistulemuste kokkuarvestamisel toimunu.

Kuigi Valimiskomisjon tunnistas e-valimiste käigus, et nende kasutatav valimisrakendus ei tööta Windows 7-ga tõrgeteta - nende spetsialisti sõnul olevat Windows „loll“ (Lisa 2), ei võetud midagi ette, et olukorda parandada. Tegemist on ränga õigustatud ootuste, kodanike valimisõiguse ja kandidaatide võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Kas siis, kui arvutiekraanidel oleks kandidaatide nimekirjast puudunud Henn Põlluaasa asemel nimed nagu Ansip, Laar, Savisaar jt., oleks samuti öeldud, et pole midagi teha, nagu öeldi, kui Valimiskomisjoniga ühendust võtsin?

Lähtuvalt eelpoolöeldust ja enda Vabariiklikule Valimiskomisjonile esitatud kaebusest, esitan Riigikohtule taotluse vaadata läbi Valimiskomisjoni otsus Riigikogu valimiste tulemuste kohta ja tühistada e-hääletuse tulemused ja e-hääled.

Kuna sain Valimiskomisjoni vastuse e-maili teel 14.03, kl. 16.16, siis on mul seadusest tulenevalt õigus kaevata otsus kolme päeva jooksul edasi Riigikohtusse. Kolmepäevane tähtaeg lõppeb 17.03, kl. 16.16. Seega on ka käesolev taotlus esitatud õigeaegselt.

Lugupidamisega,
Henn Põlluaas
üksikkandidaat nr. 887

LISA 1. Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile
LISA 2. Kirjavahetus Vabariigi valimiskomisjoni, valija ja kandidaadi vahel.
LISA 3. Vabariikliku Valimiskomisjoni vastus
Avalduse lõpp.

P.S. Andres Raid küsis seoses minu protesti tagasilükkamisega Urmas Sutropilt, Eesti Keele Instituudi direktorilt ning Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professorilt, kuidas suhtuda keelelisest aspektist Valimiskomisjoni väitesse, justkui e-valimised oleks valimistest midagi eraldiseisvat. Sutropi vastus kõlas: "Eelvalimised, e-valimised sh, moodustavad piduliku valimispäeva valimistega ühe terviku." MOTT


Vaata ka:
Üksikkandidaat kaebab valimistulemuse riigikohtusse 16.03.2011
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uksikkandidaat-kaebab-valimistulemuse-riigikohtusse.d?id=42206857
Üksikkandidaat Põlluaas kaebas VVK otsuse Riigikohtusse, 16.03.2011 BNS
http://poliitika.postimees.ee/?id=403912

Panen siia veel ühe Postimehe lugeja asjaliku kommentaari:
Asi pole antud juhul ei Põlluaasa isikus ega selles, kui palju ta hääli sai või oleks saanud vms. asi on põhimõttes, et valimisrakendus peab olema kirjutatud vastavalt standarditele. Põlluaas on siin ainult sõnumitooja ja vastutustundlik kodanik. arendaja oleks saanud valimisrakendust planeerides palju paremini eesmärke seada ja on näha, et rakenduse nõuete sõnastajad ei võtnud asja piisavalt tõsiselt, mõtlesid, et tegemist on mingi suvalise veebijubinaga ja ei tajunud oma vastutust.

Dünaamiline kujundus on juba vähemalt pool tosinat aastat veebirakenduste standardiks. flash jms on seda veidi kihva keeranud, aga keegi ei kavatsegi ju kirjutada valijarakendust flashis. ometi tehti valijarakendus fiksresolutsiooniga, keelati kerimisriba ja ei jälgitud dünaamilisuse põhimõtet. selgelt vale tehnoloogiavalik. jah, seda võiks veebitreial lubada mingi suvalise ettevõtte veebi puhul või mingi meelelahutussaidi puhul vms, aga valimiste veebirakendus ei tohiks olla iganenud võtteid kasutades tehtud. kui juba valimisrakendusega tehakse nii karjuvalt valesid tehnoloogiavalikuid, siis mida ma peaks arvama häältelugemis- jms tarkvarast. nagu näha, oli isegi andmebaasiga probleeme.

Et kahtlusi hajutada ei tuleks probleeme eitada, vaid tunnistada ja selgitada seda, mida kavatsetakse asjade parandamiseks teha.

teisipäev, 15. märts 2011

Valimiskomisjon keeldus kaebust elektroonilise valimise probleemide osas arutamast

Vabariiklik Valimiskomisjon keeldus võtmast arutlusele üksikkandidaat Henn Põlluaasa kaebust e-valimiste moonutatuse kohta, väites, et e-valimised on eraldi valimiste osa, mis toimusid tavavalimistest varem ning seega ei esitatud kaebust ettenähtud aja jooksul. Oma vastuses väidab komisjoni esimees Heiki Sibul, et probleeme tekkis vaid kolmel inimesel ja needki said lõpuks ikkagi hääletada.

"Nagu arvata võis. Leiti formaalne põhjendus protest tagasi lükata" kommenteeris Henn Põlluaas. "Minu käsitluse järgi on valimised terviklik tegevus - eel- ja põhivalimised ei ole kaks erinevat ja eraldiseisvat valimist. Kuna tulemused avaldati 07.03 ja mina esitasin kaebuse 09.03, siis mahtus see ilusti seaduses sätestatud 3 päeva sisse," ütleb Põlluaas.

TMS toob ära ka VVK vastuse:

Vabariigi Valimiskomisjonil ei ole võimalik käsitleda Teie pöördumist kaebusena, kuna olete vaidlustanud elektroonilise hääletamise korralduse eelhääletamise päevadel 24.02 - 2.03.2011 põhjendusel, et valijarakendus ei kuvanud kandidaatide nimesid korrektselt.

Märgin, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 38 lõike 1 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul vaidlustatud toimingu tegemisest. Kuna elektrooniline hääletamine lõppes 2. märtsil 2011.a, siis algas kaebuse esitamise tähtaeg 3. märtsil 2011. a ja lõppes 5. märtsil 2011.a. Seega on Teie pöördumine esitatud hilinenult.

Selgitan Teie kirjas toodud väidete kohta, et Vabariigi Valimiskomisjon ning elektroonilise hääletamise töörühm eesotsas projektijuhi Tarvi Martensiga analüüsis Teie kirjas toodud valijarakenduse kuvamise probleeme põhjalikult ning nagu nähtub ka Teie kirja lisast, Teile vastati ning selgitati probleemi olemust. Lõpliku analüüsi tulemusena selgus, et valijarakenduse kuvamise probleem esines kindlakstehtult kolmel juhul. Kõik kolm valijat ka seda probleemi märkasid, selle kõrvaldasid ning said hääletada. Probleemi põhjuseks ei olnud operatsioonisüsteem ega valijarakendus, vaid operatsioonisüsteemi sätetes tehtud kasutajatepoolsed muudatused. Neil juhtudel jäi osaliselt varjatuks terve valijarakenduse alumine osa, mistõttu kasutajale oli ilmne, et valijarakendust ei kuvata õigesti. Ülaltoodust tulenevalt ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul tuvastatud, et kirjeldatud probleemi ulatus oli selline, et see oleks saanud mõjutada või oleks mõjutanud hääletamistulemusi.

Kuna Teie kirjas ei ole toodud selle juhtumi kohta uusi andmeid ning valijarakenduse kasutatavust on juba analüüsitud, ei pea Vabariigi Valimiskomisjon vajalikuks täiendava järelevalve teostamist elektroonilise hääletamise valijarakenduse kasutamise väidetavate probleemide üle.

Lugupidamisega
Heiki Sibul

TMS hinnangul on viimaste valimiste korraldamise käigus saanud selgeks, et Eesti, mis pole juba mõnda aega olnud sisuliselt demokraatlik riik, pole seda enam ka formaalselt. TMS on seisukohal, et riigivõim on mittelegitiimne.

Avaldatud:
Terve Mõistuse Sündikaat 15. märts 2011
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4366&lang=est

kolmapäev, 9. märts 2011

Taotlen e-hääletuse tulemuste tühistamist

Saatsin Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse tühistada Riigikogu 2011.a. e-hääletuse tulemus, sest valimistel poolt kasutatud programmi ebatäiuslikkuse tõttu ei olnud teatud juhtudel minu nime (Henn Põlluaas, üksikkandidaat nr 887 Nõmmel ja Mustamäel), valijate arvutiekraanide valimisnimekirjades näha. Seetõttu ei olnud kõigil soovijatel võimalik minule e-hääletusel häält anda. Sellega rikuti valijate võimalust väljendada enda tahet, kandidaatide võrdse kohtlemise printsiipi, diskrimineeriti üksikkandidaate ja moonutati valimistulemust. Selline asi ei käi demokraatlike valimiste juurde.

Kuigi Valimiskomisjon tunnistas, et nende kasutatav programmi ei tööta Windows 7-ga tõrgeteta (nende spetsialisti sõnu - Windows olevat loll), ei võetud valimiste käigus midagi ette, et olukorda parandada. Kujutage aga ette, mis oleks toimunud, kui arvutiekraanidel oleks kandidaatide nimekirjast puudunud Henn Põlluaasa asemel sellised nimed nagu Ansip, Laar, Savisaar jt. ... Kas ka siis oleks öeldud, et pole midagi teha?

Kaalusin pikalt, kas esitada protest või mitte, kuid kartusest, et samad probleemid võivad tekkida ka järgmistel e-valimistel, otsustasin taotluse siiski sisse anda.
Küsimus ei ole minu saadud häältes. Parteisõdurina oleksin võinud ju peaaegu sissegi saada juba nende häältegagi. Üksikkandidaadina ei oleks piisanud aga ka mitte kümme korda suuremast häältearvust. Veelgi rohkem kallutatud ja ebademokraatlikku valimisseadust annab välja mõelda.

Minu taotlus Vabariiklikule Valimiskomisjonile:

Vabariigi valimiskomisjon (VVK)
esimees, hr. Heiki Sibul

Henn Põlluaas
e-mail: hennpolluaas@gmail.com

09.03.2011

Vaidlustan käesolevaga Riigikogu 2011.a. valimiste e-hääletamise tulemused ja taotlen e-häälte tühistamist. Põhjuseks on asjaolu, et e-valimiste käigus ei olnud Valimisringkonnas nr. 3 (Mustamäel ja Nõmmel) kõigil valijatel võimalik hääletada minu, ehk üksikkandidaat Henn Põlluaasa (nr. 887) poolt.

Nagu Vabariigi valimiskomisjon 02.03.2011 tunnistas (vt. Lisa 1), tekkis valimistel kasutataval programmil tõrge operatsioonisüsteemiga Windows 7 teatud resolutsioonide ja fontide kasutamisel, mistõttu kandidaatide nimekiri oli arvutiekraanidel nähtav vaid osaliselt - nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed (ringkonnas nr, 3 H. Põlluaas ja R. Nurmik) jäid varjatuks. Neid ei olnud võimalik ka ülespoole kruttida. Sellest tingituna ei olnud kõigil soovijatel võimalik minu poolt valimistel häält anda.

Tekkinud probleemist teavitas 25.02.2011 Valimiskomisjoni ja mind kodanik Aivar Silma. Meile mõlemale kinnitati komisjonist, et tegemist olevat vaid üksikjuhtumiga ja et nemad enam midagi ette võtta ei saa. Viga jäigi parandamata kuni e-valimiste lõpuni. Kui paljudel valijatel tegelikult jäi seetõttu hääl üksikkandidaatidele s.h. minule andmata, on teadmata. Võib arvata, et soovitud kandidaati nimekirjast leidmata andis enamik inimesi, protesti esitamata, oma hääle lihtsalt kellelegi teisele.

Riigi ülesanne on tagada e-valimistel kasutatava programmi tõrgeteta töötamine sõltumata sellest, millist arvutit, operatsioonisüsteemi, resolutsiooni või fonte valijad kasutavad. Kui seda ei suudeta, siis ei ole võimalik viia e-valimisi läbi. Sellega, et osade kandidaatide nimed polnud kõigil juhtumitel ekraanidel nähtaval, oli üksikkandidaatide suhtes diskrimineeriv, rikkus rängalt kandidaatide võrdse kohtlemise printsiipi ja moonutas valimistulemusi.

Lähtuvalt eelpoolöeldust esitan Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse vaadata läbi valimiskomisjoni otsus Riigikogu valimiste tulemuste kohta ja tühistada e-hääletuse tulemused ja e-hääled.

Lugupidamisega,
Henn Põlluaas
üksikkandidaat nr.887

LISA 1. Kirjavahetus Vabariigi valimiskomisjoni, valija ja kandidaadi vahel.

Mis juhtunuks teistsuguse valimisseaduse puhul?

Juhul, kui riigikokku oleks saanud igast 12 valimisringkonnast ainult kõige enam hääli saanud kandidaadid, nagu olen juba mitmeid aastaid soovitanud, oleks parlamendis enamus nagu praegugi Reformierakonnal (31 kohta), teise positsiooni oleks hõivanud Keskerakond (22 kohaga), kolmandat-neljandat kohta oleks jaganud sotsiaaldemokraadid ja IRL (20 kohaga). Lisaks neile oleks riigikokku pääsenud 5 üksikkandidaati (Kunnas, Reinberg, Soosaar, Mart Helme ja Martin Helme), 2 roheliste nimekirja „vabatmeest” (Kross, Talvik) ja üks vene erakonna esindaja (Klenski). Viimasel, kui varjamatul Eesti-vaenulikul tegelasel ja pronksiöö "kangelasel" ei oleks mina kandideerida lasknudki. Igatahes, nagu näeme, oleks tulemus hoopis värvikam, mitmekesisem ja võimalusterohkem, kui lubab praegune riigikogusse saanud nelik.

Riigikogusse ei oleks sisse veetud mitte 300-400 häält saanud laiemale avalikkusele tundmatuid parteisõdureid (Lillo), vaid kõigil saadikutel oleks olnud tõeline rahva mandaat. Väikseimaks häälte arvuks, millega oleks olnud võimalik sisse saada oleks olnud kusagil 1600 ringis.

Selline tulemus oleks olnud demokraatlik ja õiglane, praegu kehtiv valimissüsteem tsementeerib aga korrumpeerunud ja stagneerunud suurparteide võimu järgmiseks neljaks aastaks. Kuigi IRL toetas valimiste käigus korduvalt ettepanekuid muuta valimisseadus demokraatlikuks ja rahva tahet arvestavaks, võib kindel olla, et vaid lubaduseks see jääbki. Nagu kõikide parteide poolt eelmistel valimistel antud lubadused.

pühapäev, 6. märts 2011

Valik on tehtud

Mina ei uskunud kuni eilseni ütlust, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Valimisseadus ju selline, et eesti rahval polnudki kunagi tegelikku valikut.

See, et nüüd, kui alternatiiv oli olemas, valiti ikka samasid stagneerunud, korrumpeerunud ja Eesti huvide peale vilistavaid tegelasi, kes Eesti tänasesse, äärmiselt halba olukorda on viinud, näitab, et ma eksisin. Sügavalt.

Kui Kremli mõjuagent Savisaar valitakse ikkagi Eesti populaarseimaks meheks ja valitsust juhtima Riigikogu poolt kuritegelikuks kuulutatud organisatsiooni liige, ehk endine kommunist, kes nüüd Kremli asemel Brüsselit kummardab, siis rahvas vääribki oma valitsejaid. Täielikult. Palju õnne!

Tänan kõiki neid inimesi, kellel isamaalisust, kainet mõistust ja arusaamist olukorrast jätkus ning kes ennast massiivsest suurparteide propagandast ja ajupesust mõjutada ei lasknud.

Hoiame enda Eestit südames!

terv. Henn Põlluaas

Head rahvuskaaslased!


Soovin kõigile kindlat meelt, tarkust ja tahet tuua oma valikute läbi Eesti ellu positiivseid muutusi. Me ei ole mitte nn. valge ega must jõud, kes Toompeal juba on - meie oleme sini-must-valge jõud! Ühel meelel ja üheskoos olles suudame palju ära teha! Häid valimisi!

Teie,
Henn Põlluaas

laupäev, 5. märts 2011

Ühinenud üksikkandidaadid ringkonniti

Valimiste eel on ilmnenud, et "juhuslikult" kipuvad üksikkandidaadid olema kehvemini nähtavad-leitavad nii e-hääletusel kui eelhääletusel. Võimalik, et tegu on inimliku eksitusega, mis tingitud Valimiskomisjoni suutmatusest tegutseda esmakordselt sellise suure hulga üksikkandidaatidega, ometi tundub kahtlustavale meelele, et selles on liiga palju kokkusattumusi.

Kutsume üles kõiki valijaid andma teada juhtudest, kus üksikkandidaadid pole võrdväärselt teistega tuvastatavad või leitavad ning igal taolisel juhul kindlasti tegema ka ametliku avalduse nii politseile kui Valimiskomisjonile.

Ühinenud üksikkandidaatide ringkonnad ja valimisnumbrid:

Haabersti, Põhja-Tallinn, Kristiine (ringkond nr 1) - Mart Helme, nr 888

Kesklinn, Lasnamäe, Pirita (ringkond nr 2) - Martin Helme, nr 885

Mustamäe ja Nõmme (ringkond nr 3) - Henn Põlluaas, nr 887

Saare-, Lääne-, ja Hiiumaa (ringkond nr 5) - Eugen Veges, nr 886

Lääne-Virumaa (ringkond nr 6) - Aivar Koitla, nr 881

Jõgeva- ja Tartumaa (ringkond nr 9) - Ingvar Tšižikov, nr 883

Tartu linn (ringkond nr 10) - Sten-Hans Vihmar, nr 884

reede, 4. märts 2011

Ühinenud üksikkandidaadid: Konkurents suurparteidele on toonud kaasa valimisprotseduuri väänamise

Tallinn, 04.03.2011

Konkurents suurparteidele on toonud kaasa valimisprotseduuri väänamise

Ühinenud üksikkandidaadid tõdevad eel- ja e-valimiste järel, et Eestis on tekkinud ohtlikke viiteid demokraatliku valimisprotseduuri korrumpeerimisele olukorras, kus võimuerakondadele pakutakse tõsist konkurentsi. Kutsume valijaid üles mitte laskma protseduuriliste mahhinatsioonidega valimistulemust mõjutada ning anda võimalikult massiliselt oma hääl sõltumatutele kandidaatidele.

Peame tõsiseks probleemiks, et e-hääletuse ja elukohavälise eelhääletusel käigus ilmnes süsteemne kandidaatide ebavõrdne kohtlemine. Oleme seisukohal, et selle tõttu on valimistulemus pöördumatult moonutatud, küsimus on ainult, kui suures ulatuses.

Peame demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega põhimõttelises vastuolus olevaks, kui osa kandidaate pole valijale valimisprotseduuri ajal nähtavad või leitavad. Teatud juhtudel jäid e-hääletusel üksikkandidaatide nimed arvutiekraanil varjatuks ja nende poolt polnud võimalik häält anda. Samuti puudusid valimisjaoskondades üleriigilistes nimekirjades üksikkandidaatide nimed. Leidmata neid hääletamisruumis olevast üldnimekirjast ei pruugi valija neid ringkonnanimekirjast enam otsidagi. Ei saa eeldada, et valijad peavad peast teadma iga üksikkandidaadi numbrit, kuna hääletamisruumis või e-keskkonnas pole seda võimalik tuvastada.

Ühtviisi hirmutav on taoline olukord sõltumata sellest, kas see on tekitatud tahtlikult võimul olevate jõudude tegutsemisel või Vabariikliku Valimiskomisjoni ebakompetentsusest, sest on fakt, et eelhääletusel ja e-hääletusel antud hääled ei väljenda lõpuni valijate vaba tahet, kuna osad kandidaadid polnud valijatele valimisotsuse tegemise hetkel nähtavad. See on praktikas vähendanud paraku just üksikkandidaatide võimalusi saada valituks.

Peame küündimatuks Valimiskomisjoni senist eneseõigustust klassikalise jokk jutuga, et seadus ei nõua otseselt üksikkandidaatide lülitamist üleriigilisse kandidaatide nimekirja ja et e-hääletuse probleemid ei tabanud kõiki valijaid. Fakt on, et üksikkandidaate ei kohelda võrdselt parteikandidaatidega ja osal valijatest oli valimisõiguse realiseerimine takistatud. Eesti põhiseaduse paragrahv 12 ütleb selgelt, et “kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida […] poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.” Kandidaatide ühetaoline kohtlemine ja valimisprotseduuri ausus on ka rahvusvahelise õiguse ning praktika järgi vabade ja demokraatlike valimiste aluspõhimõte. Valimiste ausust ja võrdsust tagama pidava, väidetavalt sõltumatu Valimiskomisjoni jaoks peaks need printsiibid olema tegevusjuhiseks une pealt sõltumata alama astme aktide peenkirjast.

Peame ülimalt häirivaks, et kakskümmend aastat peale esimeste vabade valimiste toimumist on Eesti vaikselt tagasi libisemas olukorda, kus valimised on muutumas tulemust ette kindlustama pidavaks protseduuriks, millel on aina vähem pistmist rahva tahte väljendusega ja mis teenib hoopis võimul olevate jõudude edasise võimul püsimise legitimeerimise vormistuslikku ülesannet. See, kui valimiste käigus püütakse riigiaparaadi ja -meedia poolt moonutada võimalust hääletada muutust pakkuvate üksikkandidaatide poolt, viib oma arenguloogikaga varem või hiljem Valgevene tüüpi valimisteni.

Eesti ei saa endale lubada, et järgmine parlamendi koosseis on faktiliselt mittelegitiimne, kuna on kokku pandud rahva tahet moonutades. Mida suurem on sõltumatutele kandidaatidele antud häälte hulk, seda raskem on valimisi võimalik administratiivsete meetmetega “ära teha”. Seetõttu kutsume kõiki kodanikke üles protesteerima ohtliku hiiliva autokraatiasse libisemise vastu, andes oma hääl sõltumatule kandidaadile.

Ühinenud üksikkandidaadid
www.yksikkandidaadid.ee

Mart Helme,
Henn Põlluaas,
Eugen Veges,
Ingvar Tšižikov,
Martin Helme,
Aivar Koitla,
Sten-Hans Vihmar,

kolmapäev, 2. märts 2011

Valijad erakondade konksu otsas

Tulemas on Riigikogu valimised. Erakonnad kiidavad oma kandidaate, valimislubadusi ja programme. Viimne kui üks partei kinnitab, et rikkus ja õnn tulevad õuele, kui vaid valijad hääled neile annaks. Parteilised sõnameistrid on külvanud ajakirjanduse hosiannakirjutistega üle ning debateerivad televisioonis ja raadios. Meedia võrdleb õhinal kandidaate, erakondade lubadusi, programme, nende maksumust ja isegi lehekülgede arvu. Haaratakse igast vihjest ning tehakse prognoose ja ennustusi, mis peaks lõplikku tõde kuulutama. Kõik toimub tõsimeeli ja kui asi poleks tegelikkuses kurb, siis võiks see isegi naljakas paista.

Mis siin siis kurba on? See, et ka eelmistel valimistel (ja enne seda) kinnitati, et rikkus ja õnn tulevad, kui vaid valijad hääled neile annaks. Hääled nad said, kuid vastu ei antud midagi. Vabandust, anti küll – majanduslanguse, tööpuuduse ja võlad. Et jalad maa peale saada, meenutagem eelmisel korral Toompeale pääsenud parteide põhilubadusi. Nende täitmise eest panen hindeks plussi või miinuse.

Alustan Reformierakonna flaierist „5 põhjust, miks hääletada Reformierakonna poolt“: Seisame sissetulekute tõusu eest (oleme sügavas kriisis, palgad on langenud ja pensionireserv otsas). Seisame töökohtade eest (tööpuudus on võtnud enneolematud mõõtmed). Hoiame kindlat krooni (pole kroonigi enam, mida hoida). Kaitseme teid suuremate maksude eest (üldist maksukoormust tõsteti 29%-lt pea 40-le). Seisame lastega perede hea käekäigu eest (toetusi on vähendatud ja osa sootuks kaotatud. Mis puutub emapalgaimesse, siis on sündimus kasvanud lihtsalt seetõttu, et iseseisvumisaegse lastebuumi põlvkond on jõudnud lapsesaamisikka). Lisaks lubati igale lapsele 2000-kroonist huviringitoetust (täitmata). Miinus!

Isamaa ja Res Publica Liit: Sülearvuti igale põhikoolilapsele (täitmata). Kodanikele õigus suunata tulumaksust 1% mõnele mittetulundusühingule või sihtasutusele (täitmata). Avardada inimeste võimalusi, et nad saaksid hakkama ning tunneksid end vajalikena (kümned tuhanded inimesed ei saa enam Eestis hakkama, ei ole kellelegi vajalikud ning lahkuvad välismaale). Kompenseerida raske ja sügava puudega inimesele õppelaen 100% ulatuses (täitmata). Kehtestada maksuvaba tulu ühe maksuvaba miinimumi ulatuses alates esimese lapse sünnist (täitmata). IRL-i loosungiks oli: „Õnn ei peitu rahas!“ Tõepoolest, kuid kuidas seda selgitada töö kaotanud inimesele, kelle telefon on välja lülitatud, pank ihub hammast kodule ja lapsed tahavad süüa? Miinus!

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Üliõpilastele 2000-kroonine õppetoetus kuus ja edukamatele täiendavalt 1000 krooni (täitmata). Vähendada ravijärjekordi poole võrra (täitmata). Ehitame Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks aastaks 2015 (tähtaeg ei ole veel käes). Vähendame põlevkivienergeetika osakaalu 50%ni sisemaisest kogutoodangust, arendades kavakindlalt taastuvenergeetikat (Jumal tänatud, et see täitmata on, vastasel juhul ei jõuaks keegi enam elektriarveid tasuda). Toetame igal aastal vähemalt 100 miljoni krooniga külainfrastruktuuri arendamist (täitmata). Hinne: Miinus!

Keskerakond: Viime avaliku sektori keskmise palga 25 000 kroonini kuus (täitmata). Tõstame vanaduspensioni üle 8000 kroonile kuus (täitmata). Lühendame ravijärjekordi poole võrra (täitmata). Suurendame lapse sünnitoetust 10 000 kroonini (täitmata). Ehitame noortele peredele ja teistele vajajatele 10 000 munitsipaalkorterit (täitmata). Alandame ühistranspordi piletite käibemaksu 5%-ni (täitmata). Tasuta koolilõunad lasteaiast kuni keskkooli lõpuni (täitmata). Miinus!

Rahvaliit: Tööaasta peab kindlustama inimesele ühe pensioniaasta arvestamise (täitmata). Rajame Saaremaaga püsiühenduse loomiseks silla (täitmata). Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks (täitmata). Seame sisse tudengipalga - bakalaureuseõppes 2000 krooni ja magistriõppes 3000 krooni kuus ja õpilastele tasuta huvihariduse (täitmata). Kompenseerime hambaravi 1000 krooni eest aastas (täitmata). Miinus!

Rohelised: Anda rahvale õigus algatada seaduseelnõusid ja panna neid ka rahvahääletustele (täitmata). Taastada sisseastumiseksamid kõrgkoolides (täitmata). Eri- ja kõrgharidus peab olema tasuta (täitmata). Luua vabatahtlik terviselepingute süsteem inimeste tervisekäitumise juhtimiseks (täitmata). Inimene peab saama suunata tulumaksusummast kuni 5% vabaühenduste ja kuni 15% mingi kogukonna toetamiseks (täitmata). Otsetoetused energiasäästlike ja ökoloogiliste kodude rajajaile (täitmata). Miinus!

Nagu näeme, on tegemist manipuleerimise ja kohati otsese petmisega, sest paljusid lubadusi pole proovitudki täita. Usaldatavuse ja lubaduste täitmise suhtes said eranditult kõik erakonnad hindeks miinuse. Sellest võib teha järelduse ka nende seekordsete lubaduste kohta.

Hämmastaval kombel kipuvad inimesed unustama, et vanad lubadused alles täitmata on. Ometigi peaks just see määrama parteide usaldusväärsuse ja inimeste käitumise valimistel. Petiste ja tühipaljaste lubajatega ei teeks eraelus keegi pistmist, kuid uutest ja veelgi säravamatest lubadustest pimestatult neelatakse parteide pandud konksud tihtipeale alla.

Kas ikka anda oma hääl neile, kelle sõnad ja teod on vastukäivad, seda peab iga inimene otsustama ise. Õnneks on meil seekord olemas tõsiseltvõetav ja arvestatav alternatiiv – üksikkandidaadid. Ja väited, justkui läheks neile antud hääled raisku või üle erakondadele, on üks järjekordne parteide petujutt.

Avaldasid Delfi ja TMS:
02.03.2011
http://www.delfi.ee/news/rk/arvamused/henn-polluaas-valijad-erakondade-konksu-otsas.d?id=41322727

Vastused Postimehe ja ERR küsimustele

POSTIMEHE POOLT ESITATUD KÜSIMUSED:
http://poliitika.postimees.ee/?id=396271

Henn Põlluaas: kriisist pole kiiret väljapääsu
Üksikkandidaat nr. 887, Mustamäe ja Nõmme valimisringkond

1) Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
Eks eelkõige tuleb tegeleda ikka nende teemadega, millega on vaja tegeleda. Ja see ring on kahtlemata lai. Kui aga valida saaks, siis teistest enam pakuks huvi välispoliitika ja riigikaitse küsimused. Eesti peab käituma iseseisva, suveräänse riigina, lähtuma väärtuspõhisest poliitikast ja rahvuslikest huvidest. Oleme riigi suveräänse otsustusõiguse loovutamisel EL-le läinud juba liialt kaugele, sellele tuleb piir panna. Samuti ei tohi me olla nõus otsustega, mis riivavad meie endi rahvuslikke huve – näiteks viisavabaduse kehtestamine Venemaaga.

Tulles riigikaitse juurde, siis on selge, et kui me ei panusta piisavalt enda kaitsevõime arendamisesse, siis võivad ka kõik muud pingutused osutuda asjatuks. Tuleb lõpetada jutud palgaarmeele üleminekust – kaitsevõime minetanud Läti peaks olema piisavaks hoiatuseks. Lõppema peab ka mõttetute kulutuste tegemine ( näiteks miinitraalerid), mistõttu on nii mitmeidki hädavajalikke hankeid edasi lükatud (keskmaa õhutõrje, rannakaitseraketisüsteemid jne). Enam tuleks toetada Kaitseliitu ja selle arengut. Me ei tohi unustada, et NATO abi ei jõua meieni üleöö, senikaua peame suutma ennast ise kaitsta.

2) Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Kui oleks võimalik välistada kõik tehnilised probleemid ja kahtlustused, et e-häältega on võimalik manipuleerida, siis suhtuksin positiivselt. Paraku nii see ei ole. Minuga võttis ühendust valija, kes soovis e-hääletusel mulle häält anda. Üksikkandidaatide nimed jäid aga ekraani tööriistariba all ning neid ei olnud võimalik ülespoole kerida. Valimiskomisjon väitis, et tegemist olevat ilmselt vana arvuti, valede seadete ja oskamatu inimesega, kuid tegemist oli hoopis uue arvuti ja IT-d õppiva isikuga. Ma ei tea, kui paljudel valijatel sarnasel põhjusel hääl mulle ja teistele üksikkandidaatidele andmata jäi ja seetõttu suhtun e-hääletusse suurte reservatsioonidega.

3) Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Eeskätt tuleb luua kodumaisele ettevõtlusele võrdsed tingimused väliskapitaliga. See tähendab välisettevõtete maksustamata kasumi väljaveole piiri panekut. Seejärel soodsa majanduskeskkonna loomist rahvusliku majanduse tekkimiseks, mõttetute piirangute ja bürokraatia kaotamist jne. Öeldakse, et kapitalil pole kodumaad, kuid kapitali omanikul on. Kui meil eksisteeriks ka oma keskmine- ja suurettevõtlus ning eestimaine pangandus, oleks sajad miljardid kroonid, mis praegu kasumina välja viiakse, Eestisse jäänud. Selle mõju oleks reaalne ja tuntav. Vaid rahvusliku majanduse areng on võtmeks töökohtade loomisel ja sotsiaalsete garantiide parandamisel.

4) Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Riigikogu seadusloome on tugevalt ülehinnatud. Eesti on „tänu“ EL liikmelisusele olukorras, kus enam kui 80% seadustest ja õigusaktidest tulevad Brüsselist. Riigikogu ülesanne on vaid nende kinnitamine. Sellest ka seadused, mille järgi porgand on puuvili jne. Olen seisukohal, Riigikogule tuleb anda tagasi tema tegelik sisu ja funktsioon.
Enda kogemusest rääkides, siis mind on valitud kahel korral kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, olen fraktsiooni esimees ja olnud mitmete komisjonide liige. Seetõttu oman head kogemust ja ettevalmistust tööks Riigikogus, samuti teadmisi seadusloome alalt.

5) Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida koike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Üks on kindel – meie ei anna teile katteta lubadusi ega õhuta kaasa minema laenuralliga, mis suure osa inimestest aastakümnetepikkusesse võlaorjusesse on saatnud. Kriisist, kuhu Eesti on valitsevate ringkondade hoolimatuse ja valeotsuste tõttu sattunud, ei ole kerget ega kiiret väljapääsu. Milliseid samme majanduse taastumiseks astuda, sellele juba vastasin. Vaid see on eelduseks lastetoetuste, pensionite ja muude sotsiaalgarantiide tõstmisele. Teeme kõik, et eestlased ise peaksid Eestit kõige elamisväärseimaks maaks maailmas.
Soovitan teil enne valimisi meenutada parteide lubadusi eelmistel valimistel ja mõelda, kas te ka eraelus usaldaksite isikuid, kes vaid lubavad, kuid oma lubadusi ei täida. Miks peaks selliseid erakondi usaldama? Üksikkandidaatide puhul te teate, kes on konkreetselt teie saadik ja saate temale ka küsimusi ja nõudmisi esitada.

6) Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?
Jätkan oma publitsistitööd ja tegevust nii kohalikus kui võimalust mööda ka laiemas poliitikas. Samas kardan, et vaadates Eesti poliitikas toimuvaid protsesse ja suundumusi, on alust kahelda, kas me sellisel juhul järgmistel valimistel saame enam üldse rääkida Eestist kui rahvusriigist. Loovutades jätkuvalt enda suveräänsust, oleme tulevikus tõenäoliselt EL kui liitriigi tähtsusetu provints, kes põlisrahvastiku vähenedes on üle ujutatud sisserännanutega nii idast kui mujalt. Senine võimueliit on vaid isiklike ja klikihuvide eest väljas ning riigi ja eesti rahva eksistentsiaalsed mured neid ei häiri. Kahju on sellest, et väljastpoolt Riigikogu oleks meil märksa raskem kaasa rääkida ja toimuvat positiivses suunas mõjutada, kui seestpoolt. Olen siiski positiivselt meelestatud ja arvan, et üksikkandidaadid kujunevad nende valimiste märksõnaks.



EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU POOLT ESITATUD KÜSIMUSED:
Viimane üksikkandidaatide küsitlus
http://valimised.err.ee/index.php?Leht=Uudis&Id=225060
Henn Põlluaas
Üksikkandidaat nr. 887, Mustamäel ja Nõmmel

1.Miks otsustasite kandideerida ning miks peaks valija andma hääle Teile?
Eesti tuleb välja tuua demokraatia- ja majanduskriisist ning murda juba igasse valdkonda ulatuv sundpolitiseerituse pitser. Tarvis on uut, värsket ja sõltumatut jõudu, kes oleks valmis seisma Eesti riigi, selle majanduse, kultuuri ja rahva, mitte ainult erakonna või isiklike huvide eest. Olen poliitiliselt sõltumatu ja ei kuulu ühtegi erakonda, seetõttu otsustasin kandideerida üksikkandidaadina. Olen kindel, et suudan anda olulise panuse, muutmaks Eesti inim- ja elamisväärseks riigiks, kus eesti rahvas tunneb end kindlalt ja hästi. Eesti vajab positiivseid muutusi!

2. Kuidas iseloomustaksite oma vaateid?
Esindan rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Pean oluliseks selliseid Eesti poliitikas unustatud väärtusi nagu ausus, moraal, aated ja isamaaarmastus, mis tuleb riigijuhtimises taas ausse tõsta. Ka isamaalisele kasvatusele tuleb terves ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörata. Olen seisukohal, et Eesti peab käituma iseseisva, suveräänse riigina, lähtuma väärtuspõhisest poliitikast ja rahvuslikest huvidest. Paraku on riik läinud suveräänsuse ja otsustusõiguse loovutamisel EL-ile lubamatult kaugele - ühishuvide järgimine on tervitatav vaid niikaua, kui nende realiseerimine ei lähe vastuollu Eesti huvidega. Siin tuleb taastada tasakaal.

3. Nimetage olulisemad eesmärgid, mille nimel parlamendis tööle hakkaksite.
Muuta tuleb Riigikogu valimiskorda, kaotades ära häälte ülekandemehhanismi ja kehtestades saadiku tagasikutsumise võimaluse. Riigi ülesanne on luua soodne majandus- ja seaduskeskkond ettevõtlusele, vähendada tuleb bürokraatiat ja põhjendamatuid piiranguid, võtta kontrolli alla välisfirmade kasumite maksustamata väljakantimine Eestist. See on lähtekohaks tööpuuduse, Eestist lahkumise ja teiste probleemide lahendamiseks.
Toetades traditsioonilisi pereväärtusi, tuleb luua järk-järgult seesuguste sotsiaalsete tagatiste võrgustik, mis soosib sündimuse kasvu, tagab hea ja kättesaadava arstiabi, tasemel hariduse ja mureta pensionipõlve ning katkestab üha massilisemaks muutuva lahkumistrendi meie kodumaalt.
Eesti peab jääma rahvusriigiks, kus eestlased, kui põlisrahvas, omavad vääramatut eelisõigust tagada tingimused oma keele, kultuuri ja rahvuse säilimiseks ja arenguks.

4. Milliseks hindate enda võimalusi pääseda Riigikokku?
Heaks, kuid kõik sõltub sellest, kuivõrd valijad lähtuvad sisulistest kriteeriumitest. Küsitluste põhjal on toetus üksikkandidaatidele suurem kui mitmetel parteidel. Seda tõestavad ka europarlamendi valimised, kus üksikkandidaadid said kokku tervelt kolmandiku häältest. Sellist tulemust ei osanud ennustada mitte keegi. Olles 2005. aastast alates korduvalt valitud KOV linnavolikogu liikmeks ja fraktsiooni esimeheks, oman suurepärast ettevalmistust ja kogemust tööks Riigikogus.

5. Milliste erakondadega teeksite Riigikogus koostööd?
Koostöö on võimalik kõigiga, kes samu ideid, aateid ja pürgimusi kannavad. Siin on määrav erakondade endi koostöötahe ja eeldus, et nad käituks Riigikogu töös objektiivselt, vastutustundlikult ja parteideüleselt. Täna me seda ei näe. Riigikogu ei tohi olla seadusloomes ega otsuste vastuvõtmisel allutatud välisriikide survele ega kitsastele huvigruppidele, olgu need siis kodu- või välismaised. Parteidega, kes pole valmis seadma Eesti riigi ja rahva huve esikohale, on koostöö välistatud.

teisipäev, 1. märts 2011

Video - Kas üksikkandidaate tasub valida?

Kantud hirmust kaotada kohti Riigikogus, on erakonnad ja nende kontrolli all olev meedia asunud levitama müüti, justkui üksikkandidaate polevatki mõtet valida, neile antud hääled lähvad kaotsi või kanduvad suurparteidele üle, kui nad sisse ei saa. Kuidas on lood tegelikkuses, sellest kõnelengi.

http://www.youtube.com/watch?v=QszXTPoPd4I

Videot näeb klõpsates blogis paremal all oleva lingi peale.