Minu kõne 03.12.2018 Riigikogus Venemaa agressiooni hukkamõistva avalduse vastuvõtmisel.

Mul on väga hea meel, et Riigikogu on teinud kõnealuse avalduse ja selle üle, et kõikides Riigikogu fraktsioonides on selle vajalikkuses ja sisus üksmeel. See on ääretult oluline dokument sellepärast, et Venemaa maskid on lõpuks langenud. Meil ei ole, enamikul meist ei ole iialgi kahtlust olnud, kes on agressor, see on täiesti selgelt välja öeldud meie avalduses, aga Venemaa on seda siiamaani tagasi lükanud. Kuid nüüd tunnistati lõpuks avalikult, et käimas on sõda Venemaa ja Ukraina vahel ning käimas on sõda keset Euroopat.

 
Kui me vaatame reageeringuid nüüd juba enam kui nädal aega tagasi juhtunud agressioonile, jultunud ja häbematule vägivaldsele agressioonile Ukraina vastu, siis selle taustal peab kahjuks nentima, et enamik Euroopa riike ja ka Euroopa Liit on olnud ääretult hambutud ja otsustusvõimetud hukka mõistma agressorit ja võtma tema ohjeldamiseks vastu mingisuguseidki meetmeid. Euroopa Liidu eesistuja Austria tegi ettepaneku karmistada sanktsioone. Seesama Austria, mida ülejäänud n-ö liberaalset demokraatiat esindavad riigid parempopulismis süüdistavad, see riik tegi ettepaneku. Ja kes on selle ettepaneku kõige suuremad vastuolijaid? Saksamaa ja Prantsusmaa, lisaks ka mitmed muud riigid. See on tõeliselt häbiväärne ning selle taustal paistab meie avaldus täiesti selgelt ja eredalt silma, koputamaks ülejäänud maailma südametunnistusele. 

Eesti on olnud selles suhtes tubli – me oleme toetanud Gruusiat, mille vastu Venemaa algatas agressiooni, me oleme ka varem Ukraina kaitseks välja astunud, me oleme hukka mõistnud nii Ida-Ukraina agressiooni kui Krimmi annekteerimise, me oleme hukka mõistnud kõik suveräänsete riikide vastu suunatud agressioonid ja nende territoriaalse terviklikkuse rikkumised.

 
Aga paraku iseenda suhtes me ei ole nii ausad ja otsekohesed. Krimmi annekteerimisest saab tuua ju otsese paralleeli siia Eestisse. Meie Narva-tagused alad ja Petserimaa on täpselt samamoodi okupeeritud ja annekteeritud ebaseaduslikult Venemaa poolt. Ainukene vahe Krimmiga on ajaline vahe – see, mis meil toimus, oli aastakümneid varem – ja muud vahet ei olegi. Nii et me peaksime ka selles küsimuses olema konsensuslikud, ühte meelt, et lõpetataks ka Eesti territoriaalse terviklikkuse rikkumine.

Paraku on siin saalis ainult kaks erakonda, kes selle eest seisavad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. Ma loodan, et see eelnõu, piirileppelt allkirja tagasivõtmise eelnõu, mille EKRE täna uuesti siia saali esitas, saab Ukraina sündmuste taustal ka teiste erakondade poolt positiivselt vastu võetud ja me julgeme seista mitte ainult teiste eest, vaid ka iseenda eest.  

Täiesti selge on, et senised sanktsioonid ei ole piisavad, nad ei ole suutnud pidurdada Venemaa agressiivset käitumist, nende rahvusvahelisele õigusele ja kokkulepetele sülitamist. Seega peame me olema esireas, peame olema see, kes jätkuvalt nõuab sanktsioonide karmistamist, kes nõuab reaalsete sammude astumist agressori vastu. Sellepärast, et me teame ju väga hästi, et tegelikult Venemaa katsetab Lääne ja NATO ühtsust ja julgust. Kui Kertši väinas toimunu ei saa väärilist vastusammu mujalt maailmalt, siis on vaid ajaküsimus, millal võidakse katsetada NATO artikkel 5 kehtivust ja lääneriikide ühtsust ka meie Balti regioonis. Silmi ei tohi kinni pigistada. 

Ja seetõttu on mul väga hea meel, et selles avalduses avaldub Eesti Vabariigi Riigikogu ühtsus ja konsensus seista agressorile vastu ja näidata, milline on meie vankumatu seisukoht. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja selle fraktsioon toetab üksmeelselt Vene agressiooni hukkamõistvat avaldust. Me kutsume üles ka kõiki teisi riike esinema samasuguste avaldustega ja mitte ainult avaldustega esinema, vaid astuma ka reaalseid samme, et sõda ja vägivald Euroopas ja ka mujal lõppeks.