Ülereguleerimine võltsturvalisuse nimel, põhjendamatult
suure sekkumisõiguse andmine ametnikele, seaduskuulekate ja lojaalsete
relvaomanike ahistamine, kaitsevõime kahjustamine ning kuritegevusele ja
terrorismile suuremate võimaluste andmine - need on märksõnad, mis iseloomustavad
relvaseaduse muutmise eelnõud.
Rahva vaba olemise üks tunnustest on isiku õigus
otsustada kas omada ja kanda enesekaitseks relva või mitte. See on kodanike
põhiõigus, demokraatliku ja vaba ühiskonna elementaarne eeldus. Ka Riigikohus
on samal seisukohal.
Samuti on see oluline
kaitsepoliitika seisukohalt. Eestis on riigikaitse üheks põhialuseks
totaalkaitse kontseptsioon. See põhineb relvastatud rahval, kes vajadusel saab
abistada riiistruktuure rünnete tõrjumisel või siis vastavalt Põhiseadusele
teostada vastupanu riigikorra vägivaldsele muutmisele. Selle eelduseks on isiklike
relvade olemasolu.
Eestis olid tulirelvad
lubatud esimeses vabariigis ja nüüd, alates taasiseseisvumisest. Meie seadused,
koos rangete nõuetega relvaloa taotlejatele (taustakontroll, tervisetõend,
teoreetiline ja praktiline eksam jne), koos riigipoolse järelkontrolliga, on
taganud, et seaduslike relvadega sooritatud kuritegude arv on sisuliselt
olematu. Relvaintsidente on olnud vähe ja neist vaid üksikuid
registreeritud relvaga. Ja ka neist ei olnud kõik sooritatud seadusliku relva omaniku
poolt. Eestis puudub relvakuritegevus seaduslike relvadega.
Paraku on relvade
rahva käes olemine vastumeelne nii Euroopa Komisjonile, kui mõnedele meie erakondadele
ja ametnikele, kes on nüüd välja tulnud äärmusliku, ülereguleeritud ja
mõttetuid sätteid ja keelde täis eelnõuga.
Väidetavalt on relvaseaduse muutmise üks eesmärk
tõkestada Euroopat tabanud terrorismi ja kuritegevust, kuid soovitatavad
meetmed mõjuvad risti vastupidiselt. Kõige parem tõke on rahvas, kellel on
võimalus osutada enesekaitseks vastupanu. Relvaomamise raskeks ja ebamugavaks
tegemine seda eesmärki ei täida. Meil tasub eeskuju võtta Tšehhist, kus
toetatakse enesekaitserelvade olemasolu kõigil kodanikel. Suure osa meie
relvaomanikest moodustavad Eestile lojaalsed ja põhjalikku relvaõpet omavad
politseinikud, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Sotside juhitud
siseministeeriumi relvaseaduse eelnõu mõjub umbusalduse avaldamisena neile.
Euroopas toimunud relvastatud terroriteod on
sooritatud ebaseaduslike, musta turu relvadega. Legaalsete relvade piiramisel
pole vähimatki mõju terrorismi ja kuritegevuse tõkestamisel. Vastupidi. Võttes
kodanikelt võimaluse end, oma vara ja peret kaitsta, antakse hoopis
terroristidele võimalus midagi kartmata emadel kõrisid läbi lõigata või
lömastada autodega jalakäijaid ja lapsi. Ühe relvastatud kodaniku kohalolek võib
päästa kümneid kui mitte sadu inimelusid.
Vaadates terrorikuritegusid peaks ära keelama ka autod
ning vigastuste ja surmadega lõppenud kuritegude põhjal kööginoad.
Kui räägime aga ebalojaalsetest kodakondsuseta ja Venemaa
kodanikest laske- ja paintballiklubide liikmetest, kus õpetatakse ka
taktikalist liikumist, siis tuleks keelata relvaomamine hallipassimeestele ja
kolmandate riikide kodanikele. Kahtluse tekkimise hetkel võib olla juba hilja. Arvestades
julgeolekupoliitilist olukorda, oleks see igati õigustatud. Eriti arvestades
seda, et näiteks Narva laskespordiklubid on täis Venemaalt pärit vene kodanike
relvi.
Riik peab teadma, kus ja kelle käes tulirelvad on ning
mida nendega tehakse. Samas ei tohi piirata kodanikke, kellele riik on
usaldanud relvakandmise õiguse ning kes on relva eesmärgipäraselt kandnud, olgu
selleks siis enesekaitse, jahipidamine või sporditegemine.
Eesti relvaseadus on piisavalt range ning järelevalve
toimib hästi. Nõue teha katsed ja põhjendada relvaloa pikendamisel uuesti, miks
relva soovitakse, on liig-mis-liig. Inimene on seda juba põhjendanud, tema taust on
kontrollitud, ta on olnud korralik kodanik ja täitnud seadusi, muidu oleks luba
juba ära võetud. Puudub igasugune vajadus tekitada uusi ja kunstlikke takistusi,
mida ametnikud saavad kaalutlusõiguse sildi all vastavalt enda suvale või
kellegi suunistele ära kasutada. Sama loogika järgi võiks autojuhiloa vahetamisel uusi teste nõuda.
Ja mida tähendab piisav põhjendus. Ükskõik, kuidas
põhjendatakse vajadust relva omada, ametnik võib ikka teatada, et põhjendus ei
ole piisav. Võidakse küsida, kas teil on relva enesekaitseks vaja läinud. Ei
ole? Järelikult polegi vaja. Kui tunnete end ohustatuna, peate hoopis
psühhiaatri juurde pöörduma. Kui ei tunne, milleks siis relv? Meil on juba täna
selliseid näiteid, kuid uue redaktsiooni seadustamisel muudetakse selline
absurd reegliks, sest, olgem ausad, eelnõu tegelik eesmärk on rahvalt relvade
äravõtmine.
Täiesti põhjendamatu on laskespordiks lubatud
padrunite arvu vähendamine. Eestis on piirangud juba praegu ebamõistlikud.
Enesekaitseks relva omaval isikul võib olla vaid sada padrunit sõltumata
relvade arvust. Kui on näiteks neli erineva kaliibriga püstolit, jääb ühe relva
kohta vaid 25 padrunit. Käisin hiljuti laskmas ning mul kulus vähem kui tunni
jooksul sada padrunit. Eelneva näite põhjal saaks laskmist harjutada vaid
kümme-viisteist minutit. See ei ole treening, see on naljategemine. Ka tund on
liialt vähe, eriti kui vastavalt seadusele peab oskama relva käsitleda ja
laskmist treenima. Piirangud seda ei võimalda ja sunnivad relvaomanikke ja laskespordiga tegelejaid, kelle padrunikulu on kümneid kordi suurem, seadust
rikkudes endale lubatust enam laskemoona soetama. See toob kaasa aga relvaloa ära võtmise. Kui ei treeni, relva
käsitleda ei oska ja laskeoskus on kehv, siis võetakse eelnõu põhjal luba ikkagi ära.
Soomes puudub piirmäär padrunite arvule. Kas see
kujutab riski nende julgeolekule, tõstab kuritegevust või terrorismiohtu?
Loomulikult mitte. Me peame neist eeskuju võtma ja kui mitte piirangud täiesti
kaotama, siis vähemalt lubatud padrunite arvu oluliselt suurendama.
Sama põhjendamatu on kollektsioneerimisloa ja relvahoidla
nõue alates üheksandast relvast. Kuidas kaheksa relva on relvakapis ohutud,
kuid üheksa mitte? Kas teate, mida relvahoidla endast kujutab – 40
sentimeetriseid terasega armeeritud seinu, kahekordsid rauduksi,
sundventilatsiooni jne. Kuidas selline asi paigutada korterisse? Ja kuidas muutuvad relvad ühe lisandumisega kollektsiooniks, millele tuleb jällegi eraldi luba taotleda?
Eelnõus on ka positiivset, kuid negatiivseid aspekte on
eelpooltoodule lisaks liialt palju. Sestap teeb Eesti Konservatiivne
Rahvaerakond ettepaneku lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi, et
ministeerium saaks selle läbi vaadata ja tulla tagasi arukate ja mõistlike
ettepanekutega, mitte ei ahistaks korralikke kodanikke.
Kõne relvaseaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel 27.09.2017 Riigikogus
Tegemist on algse terviktekstiga, ettekandmisel jäid sellest ajapuuduse tõttu mõned laused välja. Nagu oligi arvata, lükati EKRE ettepanek vasakvalitsuse (Keskerakond, SDE ja IRL) häältega tagasi.
Tegin relvaseadusele 24 parandusettepanekut ja minu suureks üllatuseks isegi siseministeerium leidis, et suurt osa nendest on mõistlik arvesse võtta. Näiteks lubatud padrunite arvu suurendamine, relva registreeritud hoiukohtade arvu suurendamine ühelt kolmele, sileraudse püssi pikkuse leevendamine, õigus hoida padrunit rauas jne. Loodan, et need parandused ka seadusesse jõuavad.
Tegin relvaseadusele 24 parandusettepanekut ja minu suureks üllatuseks isegi siseministeerium leidis, et suurt osa nendest on mõistlik arvesse võtta. Näiteks lubatud padrunite arvu suurendamine, relva registreeritud hoiukohtade arvu suurendamine ühelt kolmele, sileraudse püssi pikkuse leevendamine, õigus hoida padrunit rauas jne. Loodan, et need parandused ka seadusesse jõuavad.
- neljapäev, september 28, 2017
- 0 Comments