esmaspäev, 24. september 2012

ESM-i ümarlaud nõudis rahvahääletust



07.augustil kogunesid Viru hotelli konverentsisaali riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi kutsel parlamendierakondade, fraktsioonitute riigikogulaste, parlamendis esindamata erakondade ning poliitiliste kodanikuühenduste esindajad, et vaadata  üle Euroopa Stabiilsusmehhanismi ESM-i punktid. Ümarlaual osales ka Saue linnapea Henn Põlluaas. Riigikogu erakondadest polnud esindatud vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Raidi sõnul kutsus ta ümarlaua kokku näitamaks, et ESM ei ole Eestile kasulik ning kõik poliitilised jõud pole ESMiga liitumisest vaimustuses nagu rahandusminister Jürgen Ligi. Raid lisas, et Eesti lubatud makse ESMi on suhtena riigieelarvest, võrreldes teiste riikidega, konkurentsitult suurim.

Ümarlaual võtsid sõna: Igor Gräzin (Reformierakond), Andres Herkel (Isamaa ja Res Publica Liit), Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond),  Peeter Võsu (Kristlikud Demokraadid) Andres Tinn (Eestimaa Rohelised), Priit Toobal (Keskerakond), Rein Koch (Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu), Vello Leito (Iseseisvuspartei), Urmas Ott (MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik) ja Rainer Vakra (MTÜ Demokraadid).

Toodi esile ESM-ga ühinemise ohud ja negatiivsed küljed, nõuti valitsuselt ja ESM-lepingute kohta tõest infot ja põhjalikke analüüse, mida senini pole avaldatud ning ratifitseerimise otsustamist rahvahääletusel. Viimases punktis jäid eriarvamusele Andres Herkel (kes leidis, et mitteühinedes jääksime isolatsiooni) ja Urmas Ott, kinnitades, et välislepinguid ei saa rahvahääletusele panna. Selle väite lükkas ümber Igor Gräzin, kelle hinnangul saab finantspoliitilisi makrootsuseid rahvahääletusele panna ning seda tuleb ka teha. Leiti, et miski ei takista rahvalt küsimast, kas Eesti peaks maksma kinni teiste riikide võlgu ning mingist isolatsioonist ei saa rääkida, kui ESM-s on vaid osa EL riike. Gräzin näitas põhimõttelisi erinevusi lepingu originaalis ja eesti keelses tõlkes. ESM-ga liitumise kahjulike tagajärjena toodi suveräänsuse loovutamine, raha väljaliikumine Eestist, maksukoormuse tõus jne.

Kuna kõiki sõnavõtte ei ole ruumipuudusel võimalik ära tuua, siis esitame vaid Saue linnapea Henn Põlluaasa sõnavõtu, mis haakub hästi ümarlaual esitatud üldise arvamusega:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Riigikohtu poolt napilt vastuvõetud otsus ESM-i aluslepingu kohta oli poliitiline, mitte õiguslik. Suveräänsuse ja põhiseaduse rikkumine, mida Riigikohus tuvastas, jääb seadusevastaseks ja keelatuks ka siis, kui seda tehakse Euroopa stabiilsuse nimel. Eriti, kui ESM-i tulemuslikkus stabiilsuse tagamisel on enam kui kahtlane. Põhiseadus ütleb, et Eesti ei sõlmi ega kohalda välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.

Eestil puudub reaalne võimalus ESM-s kaasa rääkimiseks, küll aga paneb see meile piiramatu kohustuse toetada Eestist rikkamaid maid, me ei saa kontrollida rahakasutust, ega välja astuda. Kõige tipuks ei saa me ise ESM-st abi, sest Eesti finantsraskused ei kasva iialgi nii suureks, et võiksid ohustada EL finantsstabiilsust.

EL liitumislepingus puudub kohustus maksta võõrriikide võlgu, ka Liidu seadused keelavad taolise tegevuse. Ometi on valitsus ja riigikogu valmis võtma laenu, et maksta Eesti jätkusuutlikkuse ja järeltulevate põlvede arvelt kinni võõraid võlgu. Selleks raisatakse ka kõik meie kogutud riigireservid.

Kreekale raha andmine on mõttetu, kuna nad ei täida võetud kohustusi ja abirahad lähevad enamjaolt majandusmulli toitnud saksa ja prantsuse suurpankadele. Hispaania ebaefektiivsete erapankade ülesturgutamine on lausrumalus.

Koos EFSF-i ees võetud kohustustega oleks Eesti taak 3,7 miljardit eurot – see teeb kaks kolmandiku meie riigieelarvest! Ja see on alles algus. Järjekorras on Küpros, Portugal, Itaalia jne. Kelle huvides on panna meie lapsed ja lapselapsed võlaorjusesse?

Oleme tunnistajaks, kuidas võlakriisi ja euro säilitamist kasutatakse sihikindlalt võimu tsentraliseerimiseks ebademokraatlikesse institutsioonidesse ning Euroopa Ühendriikide loomiseks. Me ei nõustu  Euroopa Liidu president van Rompuy on sõnadega, keda ei ole valitud mitte ühegi rahva poolt, et kõige suurem vaenlane on rahvusriiklus.

Euroopa riikide ja rahvaste koostöö on vajalik, kuid otsustusõiguse loovutamine, plaan viia eelarved ja maksud Brüsseli alluvusse, ESM ning hiiliv Euroopa Ühendriikide loomine ei sobi kokku suveräänsuse põhimõttega. Mõisted iseseisvus ja EL on üha suuremas vastuolus.

Põhiseaduse aluspõhimõte on, et „Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu“. Toompeal aga käitutakse justkui suveräänsus oleks midagi häbiväärset, millest tuleb vabaneda. Räägitakse juba vajadusest muuta põhiseadust, et kaotada õiguslikud takistused Eesti kujunemiseks Euroopa Ühendriikide osaks.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Eesti peab kasutama vetot fiskaaluniooni ja pangandusliidu plaanile. ESM-is osalemine ja kõik muud otsused, mis sisaldavad suveräänsuse loovutust, nõuavad rahvahääletust. Valitsusel ja riigikogul puudub mandaat selliste otsuste tegemiseks ja heaks kiitmiseks.

Avaldatud:
Saue Sõna nr.14, 17.08.2012