President vajab ehk teist rahvast?

Teisipäev, juuli 07, 2015

Eestlane olevat sallimatu, suletud, kitsarinnaline, vihaõhutaja ja rassist. Just sellisena on peale seda, mil Euroopa Komisjon käis välja immigrantide sundkvootide kava, meie rahvast järjekindlalt nii võimutegelaste, presidendi kui äärmussallivuslaste poolt kirjeldatud. Neid, kes on massiimmigratsiooniga kaasnevaid negatiivseid külgi esile toonud, süüdistatakse propagandistlikul moel hirmu ja paanika levitamises.

Huvitaval kombel ei kõla küsitlustel selliseid süüdistusi uusimmigrantide suust, kes juba elavad või õpivad Eestis, olgu nende ihuvärv milline tahes. Vastupidi, eestlasi peetakse väga sõbralikeks ja sallivateks. Ja me olemegi seda. Milles siis küsimus?

Olukord oli sama kooseluseaduse läbisurumisel, mil rahvas kuulutati sallimatuks, homofoobseks, rumalaks ja kitsarinnaliseks ning inimeste eetilistest ja moraalsetest väärtushinnangutest sõideti hoolimatult üle. Ka siis hurjutas president rahvast madalate kirgede väljapaiskamises, nagu viimases Võidupüha paraadikõnes, kus ta keskendus täiesti kohatult mitte päevateemale, vaid immigratsioonile, püüdes tekitada põhjendamatut süütunnet väidetava solidaarsuse puudumise pärast meie NATO liitlaste suhtes. Täiesti erinevate asjade, NATO ja immigratsiooniteema tahtlik segaminiajamine, Vahemere olukorra samastamine II MS aegse eestlaste põgenemisega kommunistlike repressioonide eest ja „kartus, et vajume abstraktse võõraviha, hirmu ja üldise sallimatuse sohu“, on demagoogiline häma, mis kohe kindlasti ei haaku tema enda üleskutsega rääkida asjadest mõistlikult ja rahulikult. Kui president peab selliste väidete taustal kohaseks küsida, kuidas kaitsta Eestit endasse sulgumata ja teistsuguseid tõrjumata ja mis on üleüldse see Eesti, mida kaitsta tahame, siis tundub, et ta on valinud endale vale ameti, vale riigi ja vale rahva.

Millistele faktidele ja uuringutele sellised süüdistused põhinevad? Materdajad lajatavad Social Progress Imperative sotsiaalse arengu indeksi uuringuga, mille põhjal väidetakse, et me olevat üks sallimatumaid rahvaid maailmas,133 riigi hulgast123-s. Tegelikult kõlas küsimus, kas seal, kus sa elad, oleks immigrantidel hea elada. Arvestades meie kliimat, pikka külma ja pimedat aega ning teenuste ja töökohtade puudumist tühjenevates maapiirkondades, saabki vastus olla vaid eitav. See ei tähenda, et eestlane oleks sallimatu! Seda võiks tõlgendada hoopiski hoolivusena.

Me vajame diskussiooni ratsionaalsete argumentidega, mitte väljamõeldud ja emotsioonidel põhinevaid süüdistusi, kuid kuidas on see võimalik, kui ühte poolt tituleeritakse juba eos "vihakõnede pidajateks" ning on vaid üks õige ja aktsepteeritav seisukoht - immigratsiooni toetav. Demokraatlikus ühiskonnas ei tohiks see olla võimalik, sõna- ja arvamusvabadus peab olema lubatud. Kumb pool siin õieti sallimatu on?

Sisserände mittetoetamise näol ei ole tegemist mitte sallimatuse ja rassivimmaga, vaid meie ajalookogemusest ja -tarkusest tingitud ettevaatlikkuse ja rahvusliku alalhoiuinstinktiga, mis ei ole suunatud mitte ühegi teise rahvuse või nahavärvi vastu. Ükski tõsiseltvõetav teadusuuring ei ole tuvastanud Eestis rassiprobleeme või et suhtumine oleks aastate jooksul teravnenud. Küll võib aga selleks ajendi anda immigrantide pealesurumine, nendele tehtavad hiiglaslikud kulutused versus meie endi inimeste probleemide ja vaesuse teisejärguliseks pidamine ning jätkuv rahva hurjutamine olematu sallimatuse ja rassismi eest. Kas see ongi eesmärk? Luua ja provotseerida alusetutele süüdistustele reaalne põhi?

Kuni tänase päevani peeti Eesti immigratsioonipoliitikat nii siin kui Euroopa kõrgete härrade poolt igati normaalseks ja õiglaseks. Üleöö ei kõlba see aga enam kuskile ja iga normaalne eestlane on äärmussallivuslaste retoorikas muutunud suletuse, sallimatuse, rassismi ja viha etaloniks. See, et Eestile seni esitatud, kuid pidevalt kasvav varjupaigataotluste arv on olnud üks Euroopa väiksemaid, ei tähenda, et kellelgi oleks õigust või põhjust meid süüdistada ja et me vastu rahva tahet peaksime hakkama immigrante sisse tooma.

Kui senine avatus on „suletus“, mis aitab ära hoida kõike seda negatiivset, mida näeme Lääne-Euroopa riikides, kuhu on islamiimmigrante võetud, siis ei ole paremat rohtu, kui jätkata sedasama ennast õigustanud immigratsioonipoliitikat ja öelda kindel ei EL poolt peale surutavate täiendavate immigrantide vastuvõtmisele. Meil on selleks õigus ning arvestades meie üliväikest rahvaarvu ja demograafilist situatsiooni, on meil enda järeltulevate põlvede ees selleks ka kohustus. Teatud ringkondade tahe panustada meie enda rahva sündimuse ja elujärje parandamise asemel immigratsiooni on kuritahtlik. Sündimust ei saa demokraatlikus riigis käsu korras tõsta ega väljarännet keelata, kuid see ei tähenda, et demograafilised protsessid on juhtimatud. Muuta saab nii sündimuse kui väljarände tegureid ja põhjuseid. Sellega meil aga ei tegeleta.

ÜRO on teatanud, et EL peaks vastu võtma miljon pagulast. See on absurdne ettepanek. Euroopa võib vastu võtta kasvõi kõik Aafrika miljard elanikku, kuid see ei aita. Ainus võimalus olukorra normaliseerimiseks on peatada illegaalne immigratsioon ja inimkaubandus Vahemerel, arreteerida smugeldajad, konfiskeerida või hävitada nende kasutatavad meresõiduvahendid, panustada jõuliselt konfliktide likvideerimisse Euroopa naabruses ning aidata tegelikke abivajajaid kriisiriikides. Tegeleda tuleb probleemi, mitte tagajärgedega ning mitte õhutada illegaalset inimkaubandust ja inimesi lahkuma oma kodudest. See on sadu kordi odavam ja efektiivsem kui tuua inimesi siia. Mida rohkem immigrante vastu võetakse, seda enam neid tuleb.

Me ei ole ei majanduslikult, sotsiaalselt ega kultuuriliselt võimelised ega valmis täiendavalt Aafrika ja Lähis-Ida immigrante vastu võtma ning ei tohi juba seetõttu muuta senist immigratsioonipoliitikast ja ennast õigustanud praktikat. Õigus ja võimalus ise valida, kes ja kui palju meie kodumaale tulevad ning mis tingimustel me neid vastu võtame, on riikliku suveräänsuse üks elemente, millest Eesti ei ole Euroopa Liitu astudes loobunud ja millest loobumiseks ei ole rahvas kellelegi volitusi andnud. Kui kontrolli saamiseks Euroopa piiridel tuleb tühistada Schengeni leping, millega mitmed poliitikud on hirmutanud, siis tuleb seda teha. Väike ajakulu piiride ületamisel ei ole rahvusliku enesemääramise ja püsimajäämise eest sugugi suur hind.

Mind huvitab, kuidas julgeb inimesi solidaarsuse puudumises süüdistav president vaadata silma oma rahvale, kui immigrantidele makstakse vastavalt rahvusvahelise kaitse saanud välismaalaste toetamise seadusele üle tuhande euro kuus, kui meie endi palgad ja pensionid, lastetoetustest rääkimata on kordades väiksemad ja inimesed on äraelamiseks sunnitud lahkuma välismaale. Kui seepeale kustutab viimane eestlane Eestist lahkudes tule ja üle maa kõlavad vastehitatud mošeedest imaamide palvehääled, kas siis ollakse rahul? Kas siis on presidendil solidaarne, avatud ja salliv uus rahvas? Või on tema juba selleks ajaks siit ära?



Avaldatud lühendatult Eesti Päevalehes 07.07.2015 pealkirja all: 

Immigratsiooni peabki suhtuma ettevaatlikult

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/immigratsiooni-peabki-suhtuma-ettevaatlikult?id=71854999

You Might Also Like

9 kommentaari

  1. Vastus on ehk järgnevas lingis lühidalt kokku võetud, sest "tükid" sobituvad kenasti puzlesse: https://et.wikipedia.org/wiki/Uus_maailmakord_(vanden%C3%B5uteooria)

    VastaKustuta
  2. Kõik on õige selles kirjas

    VastaKustuta
  3. Kõik selles artiklis on aus, õige , tasakaalukas ja viisakas, mitte mingit vihaõhutamist, mille EKRE`t pidevalt süüdistatake. Kes on siis vaenu ja umbusuõhutajad? Mõtelge ise!

    VastaKustuta
  4. Olete üks väheseid kainemõistusega poliitikuid Eestis. Jagan täielikult Teie mõttekäiku! Jätkake samas vaimus

    VastaKustuta
  5. Asjalik jutt kirjutajalt. Eks iga inimene näeb teistes seda(isegi president oma rahva hulgast), mida temas endas on olemas-teistsugust ei tunta kahjuks ära.

    VastaKustuta
  6. Inimõiguste ülddeklaratsioon ja nn euroopalikud väärtused ning Brüsseli diktaat riivavad sügavalt rahvaste enesemääramise õigust.
    "..Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm.
    Peale II maailmasõda sai enesemääramisõigusest üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peamiseid eesmärke. ÜRO põhikiri käsitleb enesemääratlemist kahes tähenduses. Esiteks on riikidel enesemääramisõigus kui õigus vabalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga." Kuna EU pole riik, siis suhe sellega ja selle määratlemine pole enesemääramise õiguse kohaselt tähtis... Aga õigus ja luua oma riik ja vabalt valida poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord on olulised. Mistahes sellesse sekkumine on enesemääramise õiguse rikkumine. Seega on ka EU seaduste ülemuslikkuse tunnistamine enesemääramise õiguse rikkumine. Lisaks rikutakse meie enesemääramise õigust nii majanduslikult kui poliitiliselt. Majanduslikult- kui te ei tee nii nagu me tahame, ei anna me teile toetusi?! Poliitiliselt -Kui te ei osale sõjalistes operatsioonides, siis me ei aita teie õhuruumi kaitsta?! Sotsiaalselt-kultuuriliselt homokultuuri propageerijate, MTÜde välisrahastamine ja teiste riikide nägemuse eksportimine.

    VastaKustuta
  7. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  8. Mis puudutab eeslastest pagulastesse suhtumist 2. maailmasõja ajal: "Kaja Kumer-Haukanõmm. Poliitiline humanism? "
    ://huikajad.blogspot.com/ ja tema doktoritöö viidetega samal teemal ---http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/25377

    VastaKustuta
  9. Kui mingi fanaatikute jõuk püüab riigis oma diktatuuri kehtestada, siis peab rahvas sellele vastu astuma. 1. detsembril 1924 püüdis üks jõuk ka Eestis oma diktatuuri kehtestada, kuid mõne tunniga oli see katse maha surutud. Süürias aga käib mitu aastat kodusõda ja neli miljonit on juba sealt põgenenud. See rahvas on küll täiesti saamatu, kui ta pole aastatega suutnud oma riigis korda luua. Kui riigis käib sõda, siis mehi, kes sealt ära jooksevad, et loeta pagulasteks, vaid desertöörideks. Mida rohkem teised riigid neid vastu võtavad, seda suuremal määral nad mõjutavad jõudude vahekorda ISIS-e kasuks. Kui ISIS saab terves Süürias võimule, siis hakkab ta oma usku ka teistele riikidele peale suruma, nagu seda omal ajal tegid punane Venemaa ja natsi-Saksamaa. Meie valvehalisejatel oleks viimane aeg sellest aru saada ja keelata desertööride sisenemine Euroopa riikidesse.

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...