esmaspäev, 17. detsember 2012

Harta põhimõtted puudutavad meid kõiki



Petitsioonis „Harta 12“ esile toodud seisukohad rahvaalgatuse seadustamisest, erakondade rahastamisest, valimissüsteemi muutmisest jne, on pälvinud erakordselt laia tähelepanu ning toetust üha kasvava kodanike allkirjade kogunemise teel. Tahes tahtmata puudutab see teema kõiki meid.

Tean palju inimesi, kes sellega ühinenud on. Mina ise ei ole Harta 12-le küll veel oma allkirja andnud, kuid olen selle põhimõtetega igati nõus. Koostajad oleks võinud veelgi kaugemale minna ja esitada ka presidendi otsevalimise rahva poolt, kuid ega siis ühte petitsiooni kõiki häid mõtteid korraga ära ei mahuta.

Tõtt-öelda on mind alla kirjutamast hoidnud vaid meenutus, kuidas alles mõni aeg tagasi kinnitas näiteks Marju Lauristin, et nõudmine korraldada Eestis referendum eurole ülemineku küsimuses on provokatsioon ja populism. Sama seisukohta rahva arvamuse küsimuse kohta on jaganud ka nii mõnigi teine esmaallakirjutanu. Kui rahva arvamuse küsimine oli provokatsioon eile, kuidas saab siis uskuda, et täna on needsamad inimesed oma avaldustes siirad ja ei kasuta ühiskonnas tekkinud kriisi ära vaid poliitilise populaarsuse võitmiseks?

Tartus, Tallinnas ja Viljandis ausa poliitika toetuseks kokku tulnud rahvahulgad ja meedias ilmunud lugematud artiklid näitavad, et inimesed on muutusteks valmis ja ei lepi enam oma huvide ja arvamuse eiramisega. On aga ilmselt naiivne loota, et need, kes soovitavad rahval fooliummütsi kanda ja seemneid süüa, rahva arvamuse küsimist pornoks peavad ja hämarat raha kilekottides erakonnale veavad, vabatahtlikult kuube vahetavad ja rahva või uute erakondadega võimu jagada soovivad. Lihtsam ja mugavam on kõrvad lukus hoida ning rahvast küüniliselt rumaluses ja iseennast suures tarkuses veenda. Hoolimatus, arrogantsus ja ignorantsus on riigi tänase olukorrani viinud. Just selle tõttu tulid tuhanded inimesed meeleavaldustele ja kümned tuhanded on petitsioonile allkirja andnud.

Ühiskond nõuab ausust, avatust ja endaga arvestamist. Seetõttu on tekitanud imestust, miks president Ilves jättis enda poolt kokku kutsutud vabakondade ja parteide ümarlauale (ja ka peale seda toimunud kärajatele) kutsumata näiteks liikmeskonna suuruse poolest Eesti neljanda partei Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, kelle programmist Harta seisukohad justkui võetud oleks, Eestimaa Rohelised ja suur hulk muid ühiskondlikku kaalu omavaid vabakondi. Otsus piirata ja valida demokraatia kitsaskohtadele tähelepanu pöörava arutelul osalejate ringi tekitab, nagu peaministri mokaotsast vabandaminegi, paratamatult mulje, et tegemist on sammuga, mille eesmärk on pigem auru väljalaskmine kui tõsine mure Eesti demokraatia pärast. Loodetavasti see nii ei ole ja rahva algatust ei suunatud facebooki mitte sumbuma. See ilmselgelt enam ei õnnestuks.

Kahjuks tuleb tõdeda, et Toompeal rahva arvamust ei küsita ja kõrvetavad probleemid meie rahvuse ja demokraatia tulevikust on tagaplaanil. Endiselt peetakse olulisemaks põlistada oma võimu, garanteerida miljardite eurodega meist rikkamate riikide heaolu ja nende võlgade kustutamist, kui tagada 45 000 nälgiva eesti lapse toimetulekut või kooli, apteegi, päästeteenistuse ja muude elutähtsate teenuste ja töökohtade olemasolu ja kättesaadavust. Rahandusministeeriumi kavade kohaselt ei suunata vahendeid regionaalselt tasakaalustatud ja võimalusi loova elu-ja tegevuskeskonna toetamisse ka mitte EL uue rahastamisperioodi 2014-2020 ajal. Prioriteedid on seatud hoopis mujale.

Põhiseaduse sättele, kõrgeim võim riigis on rahvas, tuleb anda reaalne sisu. Heaks näiteks on Šveitsi ühiskond oma rahvahääletuste traditsiooniga. Aeg on avada ka Toompea uksed positiivsetele muutustele, uutele jõududele ja ideedele, ning asuda neid realiseerima. On raske uskuda, et sellega saaks hakkama needsamad inimesed, kes tänase olukorra on tekitanud. Kuid ma olen optimistlik eestlaste tärkava aktiivsuse suhtes.Tuleb uskuda, et positiivsed muutused on võimalikud ja vastavalt sellele tuleb ka tegutseda. Muidu ei muutugi midagi.

Aus poliitika, rahvaalgatuse sisseviimine, valimisseaduse muutmine ja teised Hartas toodud põhimõtted, mille kaitseks on viimastel kuudel sõna võtnud väga palju erinevaid ja erineva maailmavaatega inimesi, tuleb ellu viia. Võim ja vastutus peavad käima käsikäes.

Avaldatud Saue Sõnas 07.12.2012