Spioonidest ja vastutamatuse sündroomist
laupäev, september 15, 2018
Vene Föderatsiooni luure-
ja õõnestustegevus nii naaberriikides kui üle maailma, eriti NATO riikide seas,
on saavutanud enneolematud mõõtmed. Sellisel tasemel infiltratsiooni ja
mõjutustegevusega ei saadud hakkama isegi Kurjuse Impeeriumi ehk Nõukogude
Liidu aegadel, kuigi täna on Vene luureorganisatsioonide tööpõld toonasest
laiem. Lisaks lääneriikidele tegutsetakse ka endistes sotsialismileeri maades
ja taasiseseisvunud Balti riikides, kes kõik üheskoos on NATO liikmeteks
astunud.
Just nõukogude ikke alt
vabanenud maades ja endises idablokis, mis olid sovjettide kontrolli all, on
Venemaal lihtsam enda inimesi olulistele kohtadele ja positsioonidele sokutada
või neil juba olevaid inimesi värvata. Eriti
Balti riikides, kus oma punase mineviku, kunagise KGB seotuse või muude pattude
tõttu šantažeeritavate arv on ilmselt märkimisväärne ja kuhu okupatsiooni ajal
asustati arvukas vene diasporaa, kes suhtusid ja kellest paljud suhtuvad ka
täna nende riikide iseseisvusesse negatiivselt.
Läbi meie pääseb ligi
NATO ja teiste lääneriikide sõjalistele saladustele ning seetõttu pole imestada,
et Venemaa ajab oma nn kaasmaalaste poliitikat, mida nad ei püüa varjatagi,
eriti aktiivselt. KAPO aastaraamatud kubisevad hoiatustest ja näidetest
siinsete, eriti vene rahvusest inimeste värbamiskatsete kohta FSB, GRU jt
luureorganisatsioonide poolt.
Avalikkusel on hästi
teada „staarspioonid“ Simm, Dressen ja mõned veel, kuid tegelikult on vahele
jäänud agente kordades rohkem. Ligi kolmveerand neist on vene rahvusest. Viimasel
kolmel aastal kinni võetud riigireeturid on olnud kõik sajaprotsendiliselt vene
rahvusest. Saja protsendiliselt! Siin ei ole midagi vaielda, tegemist on
täiendava riskifaktoriga ja -grupiga, millega tuleb kindlasti arvestada. Kuid
seda ei tehta. Riigireetur, kelle vanaisa oli
hävituspataljonlasest punane terrorist ja isa KGB-s teeninud
piirivalveohvitser, kelle imeilusat ja patriootlikku renomeed rikkuvaid fakte
leidis meedia vaid mõne päevaga, sai integratsiooni musternäidisena kõik talle vajalikud
juurdepääsuload ilma, et KAPO-l oleks aastate jooksul kordagi häirekelluke
helisema hakanud.
Vaenulike elementide
infiltratsiooni välistamine eeldab väga tiheda sõela ja regulaarse
taustakontrolli kasutamist kõikide olulistel kohtadel ja erinevate riigisaladustega
tegelevate, eriti võõrpäritolu inimeste suhtes. Midagi eriskummalist selles
pole, sest kõik kontrollitavad on selleks ju ise loa andnud. Kuid nagu näeme,
murravad vene eriteenistused rahvuskaaslasi kasutades tulemüürist läbi ning
teated riigireeturite ja vene spioonide tabamise kohta on muutunud juba vaat, et
regulaarseks. Veri on paksem kui vesi ja selle tõsiasja ees silmade
kinnipigistamine integratsioonimuinasjuttu uskudes ja poliitkorrektsuse huvides,
on äärmiselt rumal ja ignorantne. Tagajärgi arvestades on see tegelikult
kuritegelik ja kohutav, sest sõja süttides maksab see kümnete tuhandete meie
poegade ja inimeste elu. Kas seda me tahamegi? Kas tõesti kaalub mingi
võltsvaga riskigruppide olemasolu ignoreerimine selle üle?
Oluline on, et kontroll
oleks tõhus ja järjepidev ning me suudaksime riigireetmist ennetada või siis
vähemalt koheselt takistada. Täna itsitavad GRU ja FSB pihku, sest toimiva
agendi tegutsemise aeg on piisavalt pikk, et saada vägagi olulist teavet. Aastaid
pikem, kui on nende reedetud meeste, rühmade, kompaniide või pataljonide eluiga
lahingus.
Peale iga spiooni
paljastamist oleme nii meie kui meie liitlased pidanud ümber tegema lugematuid
plaane, kavasid, muutma olemasolevaid struktuure, lahendusi, protseduure jne.
See röövib tohutult aega, raha ja muid ressursse, mis kahjustab meid samuti kui
vaenlase luuraja tegevus. Meile peale sunnitud uued kavad ja tegevused ei
pruugi olla alati nii head ja efektiivsed kui eelmised. Need võivad nõuda meie
poolt senisest veelgi suuremat ohvrit. Selle vältimise nimel muidugi tegutsetakse,
kuid iga järgnev riigireetur lööb kõik jälle uppi.
Ühtepidi on paljastused
tunnustuseks meie vastuluureorganitele ja -töötajatele, kuigi terve rida „mutte“
on avastatud hoopis meie liitlastelt tulnud signaalide peale. Teiselt poolt
näitab aga asjaolu, et terve hulk riigireetureid ja spioone on saanud aastaid
takistamatult tegutseda, edastada ülisalajast informatsiooni, tegeleda
kahjurluse ja sabotaažiga ning samal ajal karjääriredelit mööda üles ronida,
olemasoleva kontrolli ebatõhusust ning seda teostavate organite ja isikute
ebaprofessionaalsust. Samuti nende struktuuride juhtide sinisilmsust ja
ebakompetentsust, kus vaenlased on tegutsenud.
See on hämmastav, seda enam, et spioonid ei ole olnud mitte kitsekasvatajate
ühingus ega Kultuuriministeeriumis, vaid Sise- ja Kaitseministeeriumi
haldusalas, KAPO-s, Kaitsejõudude peastaabis jne.
Muidugi ei saa mingeid
rahvuslikke piiranguid sisse seada, kuigi näiteks Soome Kaitsejõududes seda
praktiseeritakse. Saladustele ja olulistele kohtadele ligipääs on suletud vene
topeltkodakondsust omavatele isikutele. Meil siin pole aga isegi õrna aimu kui
paljudel siinsetel venelastel on vene topeltkodakondsus. Võimalik, et see on
kõikidel vahelejäänud riigireeturitel. EKRE ei ole kunagi rääkinud venelaste
väljarookimisest kaitsejõududest, kaitseliidust, politseist või mujalt. Kaitseliitlasena
tunnen isiklikult mitmeid seal tegutsevaid venelasi ja suhtun neisse väga
hästi. Oleme kamraadid ja head kaasvõitlejad. Jutt käib hoopis riskigruppi
kuuluvatele olulisel kohtadel riigisaladustega tegelevatele isikutele
kõrgendatud taustakontrolli sisseviimisest. See on vajalik. Süüdistused
demokraatia õõnestamises ja inimõiguste rikkumises on vaid hale katse
tegematajätmisi ja valvsuse puudumist õigustada. Pealegi ei ole riigisaladusele ligipääs mitte kellegi
põhiseaduslik õigus. Vastupidi, seda tulebki kahju tekkimise vältimiseks
piirata.
Olen ka ise
riigisaladuste loa saamise kadalipu läbi teinud. Tundub, et mõnede meelest
sellest piisabki ning jooksvat ja täiendavat kontrolli pole vajagi - paber
olemas, kõik korras. Sellise mõtteviisi tagajärjed on meil käes ja see näitab,
et ilmselgelt ei ole riskirühmade profileerimine ega esmane ja jooksev kontroll
piisavalt põhjalikud olnud. Muidu ei oleks riigireeturitel olnud võimalik
aastaid takistamatult tegutseda.
Kui meie sõjaväeluure
hakkas kunagi Simmile ligi pääsema, siis selle asemel, et nende tegevust
toetada, likvideeriti terve luureamet ettekäändel, et sõjaväeluurel puuduvat
õigus luurata omasid. Kahtlemata andis see väga suure löögi meie
vastuluurevõimekusele ja oli oluliseks võiduks Venemaale. Keegi ei tea kuipalju
rohkem sai Simm seetõttu saladusi Venemaale reeta või muid välisagente seetõttu
tabamata jäi. Või äkki toonane kaitseminister Ligi teab?
Kuid kes vastutab kõige
selle eest? Tuleb välja, et mitte keegi. Meil on võtnud vastutuse ja tagasi
astunud kitsekasvatajast põllumajandusminister, kultuuriminister oma alluva
hasartmängusõltuvuse pärast ja riigihaldusminister, kes teatas, et ei poolda
NATO-t, kuid võrreldamatult tõsisemate
riigireetmis- ja spiooniskandaalide pärast mitte keegi. Ei sise- ega
kaitseminister, ei KAPO ega Kaitsejõudude juhataja, kuigi nad kõik on otseselt
vastutavad oma haldusalas ja alluvuses toimuva eest. Peale igat riigireeturi
tabamist oleme olnud tunnistajaks hoopis enesekiitmisele ja teineteisele
õlalepatsutamisele koos kiituskirjade, autasude ja ülendamistega. Vastutust ei
ole kandnud ei riigireeturite vahetud ülemad, edutajad, neile riigisaladuste
loa andjad, kontrollijad, mitte keegi. Sellest isegi ei räägita.
Nii ka seekord, kuigi
huvitaval kombel toimusid edutamised ajal, mil riigireetur tegutses veel täie
hooga. Kui paduvaenulikust perekonnast pärit Metsavas reetis peastaabis riigisalaladusi,
mõjutas tegevusi ja kaitseväehankeid vaenlasele soodsas suunas, pikendati Kaitseväe
juhataja Riho Terrase ametiaega aasta võrra ja ülendati ta täiskindraliks. Kaitseminister Jüri Luik tegi ettepaneku
kinnitada tema asemele Kaitseväe juhatajaks peastaabi ülema Martin Heremi, mille valitsus heaks kiitis. Herem asub
kaitseväe juhataja kohale detsembris. Tegemist on pretsedenditu sammuga, sest
kunagi ei ole uut Kaitseväe juhatajat juba pea aasta enne eelmise lahkumist
paika pandud. Tänases valguses poleks neid ülendamisi saanud teha. On küsitud,
kas riigireetmisskandaali teemal pressikonverentside ja intervjuude andmise
asemel poleks Terras ja Herem võinud hoopis oma õlakud ära anda?
Riigi
vastu suunatud luuretegevuse ennetamise, tõkestamise ja kaitseväelaste
tausta- ja rutiinse kontrolliga tegeleb KAPO. Ilmselgelt ei ole osatud
riskigruppe profileerida ega oma tööga piisavalt hästi hakkama saanud. Kas oma ameti möödalaskmisi õigustavad KAPO
peadirektor Arnold Sinisalu ja asedirektor Martin
Arpo võtavad vastutuse ja astuvad tagasi? Kas siseminister Andres Anvelt
ja kaitseminister Jüri Luik võtavad vastutuse ja
astuvad tagasi? Kas valitsus võtab skandaali tõttu midagi ette ja kutsub
ministrid tagasi?
Ma kardan, et mitte, sest
Putini parteiga koostöölepet omavast erakonnast pärit peaminister Jüri Ratas
teatas, et nõue teostada julgeolekukaalutlustest lähtuvalt riigisaladustega
tegelevatele vene keelt rääkijatele põhjalikumat kontrolli olevat Eesti riigi
õõnestamine. Äkki peaks ka tegelikkuse eest silmad kinni pigistav peaminister
tagasi astuma? Senikaua aga, kuni midagi ei muutu ja mitte keegi ei vastuta
mitte millegi eest, tegutseb Vene luure takistamatult edasi, õõnestab Eesti
riiki ja itsitab rõõmust pihku.
Avaldatud Eesti Päevalehes 14.09.2018 pealkirja all: Henn Põlluaas: Kas riigireetmisskandaali teemal pressikonverentside ja intervjuude andmise asemel poleks Terras ja Herem võinud hoopis oma õlakud ära anda?
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/henn-polluaas-kas-riigireetmisskandaali-teemal-pressikonverentside-ja-intervjuude-andmise-asemel-poleks-terras-ja-herem-voinud-hoopis-oma-olakud-ara-a?id=83673383
1 kommentaari
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
VastaKustutaEinar Eiland, EMÜ majandusmagister
30. november 2011, 06:57
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
http://www.ohtuleht.ee/454137
Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või ilmamuutus mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks lisaks rahatrykkimisele aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA jt. sisendhindade kergitamisega.
http://www.ap3.ee/article/2012/3/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind
Inflatsiooni vastu aitab:
1) Tasuta elekter :
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html?m=0
2) Transport poolmuidu mida saab HHO aparaadi abil mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!! Neid saab kodus ise valmistada ja osta : http://m.stins.biz/auto/
3) Eesti oma raha kasutamine milleks on Seto Kroon ja Eesti Veksel.
Üksikisiku energiasõltumatus! http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/iga-uksikisik-energiasoltumatuks-igal.html