Reformierakonna topeltkodakondsuse ettepanek esindab Kremli huve

Kolmapäev, september 26, 2018

Topeltkodakondsuse lubamise ettepanekuid on ka varem tehtud. Need on alati tagasi lükatud. Nüüd ollakse siis uuel katsel, olles toppinud selle kahepalgeliselt eelnõusse, mille muud osad on ju suhteliselt mõistlikud. 

2013. aastal koostas Siseministeerium topeltkodakondsuse mõjuanalüüsi, mille lõppjäreldus oli ühemõtteliselt negatiivne, sest see kätkeb endast otsest julgeolekuohtu. Protsessi oli kaasatud Välisministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning kapo. 
Minu ettekanne põhineb sellele analüüsile. 
Jah, täna kasutavad topeltkodakondsust mitmed riigid, samas toimub see aga valdavalt piiratud juhtudel, näiteks kui see tuleb erineva kodakondsusega vanematelt. Topeltkodakondsus pole üldlevinud ja sellel on selged põhjused. Näiteks, Holland on halva kogemuse järel muutnud topeltkodakondsuse uuesti mittelubatuks. 
Kodakondsuse seadus ütleb, et Eesti kodanik ei tohi olla samaaegselt muu riigi kodakondsuses. Meie kodakondsuspoliitika on alates iseseisvuse taastamisest muutunud vähe ja on lähtunud seisukohast, et selle põhimõtteid ei muudeta. Eelnõu, mis meil täna laual on, pöörab meie kodakondsuspoliitika täiesti pea peale. 
Topeltkodakondsusele lubatud riikide nimekirja kehtestamine ei takista seda, et meie kodanikest võivad saada ka mõne kolmanda, meile vaenuliku riigi kodanikud. Euroopa Liidu liikmesriikide või teatud muude riikide topeltkodakondsuse lubamisel tuleb arvestada, et mitmed neist lubavad topeltkodakondsust ka kolmandate riikidega, näiteks Venemaaga. 
Andes sünnijärgsetele Eesti kodanikele õiguse olla ka mõne muu riigi kodanik, tekib olukord, kus need isikud on avatud teiste riikide poliitilistele ja sotsiaalsetele mõjutustele, kuivõrd lojaalsus riigile on reaalsuses jagamatu, tekib vääramatult lojaalsuskonflikt, eriti kui teisel riigil on teistsugused huvid. Kuidas tagada näiteks Eesti kodanikele kohustusliku ajateenistuse täitmine, mida mujal pole jne. Topeltkodakondsus suurendab julgeolekuriske, välisriikide oluliselt suurema mõju tekkimisega parlamendivalimistel ja muudes poliitika-, ühiskonna- ja majandusvaldkondades. 
Põhiseadus näeb ette Eesti Vabariigi eesmärkidena rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise. Topeltkodakondsusega isikul on aga kohustused mitme riigi suhtes. Võimaldades topeltkodakondsust, anname teiste riikide kodanikele juurdepääsu Eesti kõrgeima võimu teostamisele. Küsimus on, millise riigi huve esindab näiteks Riigikogu liige hääletamisel, minister või diplomaat, kui ta peab läbirääkimisi teise riigiga, kelle kodakondsus tal samuti on. Keda kaitseb selline kindral või kapo agent? Isegi kui on tegemist meile sõbraliku liitlasriigiga, on igal riigil omad huvid. Kellele sellised isikud on lojaalsed? Kelle huvides siin topeltkodakondsust tahetakse? 

Põhiseadus sätestab, et Eesti kaitseb oma kodanikke ka välisriikides, topeltkodakondsus võib tekitada pingeid riikidevahelistes suhetes. Näiteks, kui isik soovib diplomaatilist kaitset teise riigi vastu, olles mõlema kodanik, siis väheneb Eesti võimalus kaitsta oma kodanikku välisriigis. Topeltkodakondsuse seadustamisega tekib kohustus hallata isiku identiteeti oluliselt laiemalt. See paneb Politsei- ja Piirivalveametile, kapole, Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile suure töökoormuse. Tekivad probleemid, kuidas saada ja kontrollida infot isiku teiste kodakondsuste kohta, ja samas ei taga riikidevaheline koostöö ikkagi täit teavet, kas kodanik on lisaks ka kolmanda riigi kodanik või mitte. 
 
Topeltkodakondsuse üle arvestuse pidamine nõuab ka suuri ja kulukaid infotehnoloogilisi arendusi. Tuleb teha muudatusi andmekogudes, näiteks rahvastikuregistris, isikut tõendavate dokumentide andmekogus, sissesõidukeeldude registris ja kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogus jne. Tuleb sõlmida leping paljude riikidega andmete vahetamiseks isikute kodakondsuse kohta. Kuid isegi täna meil ei ole seda riikide täiel määral, kellega meil on isikuid, kellel on topeltkodakondsus. Tuleb ... 2013 hinnati ühekordseks kuluks kuni kolm miljonit eurot ja püsikuludena kuni miljon eurot aastas, täna on need summad kahtlemata oluliselt suuremad. 
Meil on isikuid, tõepoolest, kellel on topeltkodakondsus, ebaseaduslik topeltkodakondsus, ka siinsamas Riigikogus. Seaduse rikkumise tulemusel saadud topeltkodakondsuse omamine ei saa olla legitiimne alus selle seadustamiseks. Meie kohus on seista Eesti, mitte üksikute isikute või välisriikide huvide eest. Pikas perspektiivis kannab see eelnõu otseselt Kremli huve. 
Analüüsi lõppjäreldus kõlab järgmiselt. "Kuivõrd topeltkodakondsuse seadustamiseks puudub rahvusvahelisest õigusest ja põhiseadusest tulenev vajadus, see oleks vastuolus järjepideva kodakondsuspoliitikaga ja tooks kaasa olulised nii laiapõhjalised kui otsesed julgeolekumõjud, siis puudub mõistlik põhjus Eestis topeltkodakondsuse seadustamiseks." 
Ja täna ei ole selles suhtes mitte midagi muutunud. See analüüs on täpselt sama adekvaatne, kui ta alles mõni aasta tagasi tehti. 
Seetõttu teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. 
Kõne Riigikogus 25.09.2018
Reformierakonna ettepanek lükati tagasi. Teistest erakondadest toetas seda Vabaerakond.

You Might Also Like

1 kommentaari

  1. "Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. "
    Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / / m. stins. biz / auto/

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...