 |
| Foto: Merje Meisalu, Riigikogu |
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee parlamentide presidentide konverents
HENN PÕLLUAAS
Riigikogu esimees
24. oktoober 2019, Strasbourg, Prantsusmaa
Ekstsellentsid, lugupeetud kolleegid!
Eesti sai Euroopa Nõukogu liikmeks 1993. aasta mais, kuid juba
1960. aastal oli Euroopa Ühenduse Konsultatiivnõukogu, millest hiljem sai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, mälestanud Eesti, Läti ja Leedu
annekteerimist eriresolutsiooniga, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu jõhker
tegu.
Euroopa Nõukogu liikme staatus on Eestile olnud kasutoov.
Pärast taasiseseisvumist oleme kutsunud nõukogu eksperte meid nõustama
seadusloome alal ning oleme seeläbi taganud oma õigusaktide täieliku vastavuse
rahvusvahelistele normidele. Eesti oli esimene Kesk- ja Ida-Euroopa riik, kes
viis 1997. aastal edukalt läbi ENPA järelevalvemissiooni. Eesti on aktiivselt
pühendunud koostööle nõukogus: kaks korda -1996. ja 2016. aastal - oleme olnud
nõukogu roteeruv eesistujariik.
Lugupeetud kuulajad!
Lubage mul tagasi tulla ENPA juunikuise istungjärgu
juurde, mil assamblee taastas Venemaa delegatsiooni hääleõiguse. Selle teoga
nullis ENPA Euroopa Nõukogu aluspõhimõtte: universaalsete inimõiguste
kaitsmise. Euroopa südames möllab ikka veel sõda. Inimesed saavad vägivalla
käigus ikka veel viga ja surma. Venemaa on Ukraina vastu agressiooni läbi
viinud ja on eiranud rahvusvaheliselt kokku lepitud suuniseid konflikti
lahendamiseks. Peame hoidma teo kordasaatjat surve all ning nõudma, et inimeste
põhiõiguste rikkumine Ida- Ukrainas lõpetatakse.
Iga rahvusvaheline organisatsioon on asutatud ühiselt
kokku lepitud reeglite ja normide vundamendile. See rahvusvahelise õiguse
kokkulepitud raamistik peaks tagama meile usalduse kaitsevõrgu, mida rakendab
üleüldiselt iga liikmesriik. Võrdsus seaduse ees julgustab väikeriiki
instinktiivselt usaldama õigusriigi põhimõtet ning uskuma aktiivsesse
rahvusvahelisse koostöösse. Seda usaldust võib olla lihtne kaotada.
Rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta eiramise süstemaatiline
ja agressiivne demonstreerimine Venemaa poolt annab märku soovist konfliktide
ja ebastabiilsuse järele. Destabiliseeriv käitumine ei mõjuta ainuüksi
naaberriike, vaid kogu Euro-Atlandi piirkonda. Me peame ühendama oma
jõupingutused, et sellele üliohtlikule suundumusele vastu astuda.
ENPA juunikuine otsus käib vastu kõigele, mida vajavad
riigid, kes seisavad silmitsi oma naabrite agressiooniga või püüavad lahendada
külmutatud konflikte. Oleme näinud Venemaaga seotud külmutatud konfliktide arvu
kasvu - alustades Transnistriast ja Abhaasiast, seejärel Lõuna-Osseetiaga
seotud vägivald Gruusias, Krimmi annekteerimine ning sõjategevus Donetskis ja
Luhanskis Ukrainas.
ENPA juunikuine otsus innustab
türanni sirutama oma haaret veel kaugemale, krabama veel rohkemat. Reeglite
muutmise läbi kaotas assamblee oma võime survestada riike, kes rikuvad meie
ühiseid reegleid. Võimetus seista vastu agressioonile ning õiguse rikkumise
tähelepanuta jätmine õõnestab usaldust organisatsiooni ja koostöö vastu
üldiselt. Samas ei saa me endale lubada Euroopa julgeolekuseisukorra
nõrgestamist või inimõiguste raamistiku erodeerumist. Meil on kohustus
tugevdada oma ühist Euroopa kodu. Keegi teine ei tee seda meie eest ära.
Ekstsellentsid, mu daamid ja
härrad!
Eesti on seaduskuuleliku
ühiskonnaga demokraatlik riik ja meie jaoks on reeglitest kinni pidamine
põhimõtteline küsimus. Mõistame ENPA olulisust ainulaadse foorumina, mis
ühendab 47 erinevat riiki ühte perekonda. Eesti jääb Euroopa Nõukogu aktiivseks
liikmeks, sest ainult nii suudame tõhusalt arenguid mõjutada nii sõnade kui
tegudega. Eesti ei tegutse üksinda: koos kolleegidega meie mõtteid jagavatest
riikidest - Läti, Leedu, Gruusia, Ukraina, Poola ja Ühendkuningriik - jätkame
oma järgmiste sammude koordineerimist.
Lugupeetud kolleegid, Euroopa Nõukogu
70. aastapäev on palju-palju rohkemat kui üks suur pidu - see on üleskutse. 47+
riiki väärivad turvalist ja korras kodu.
Tänan tähelepanu eest!
...
Excellencies, dear
Colleagues,
Estonia became the
member of the Council of Europe on May 1993 but already in 1960, the
Consultative Assembly of the CE which later became the Parliamentary Assembly
of the Council of Europe commemorated the anniversary of the annexation of
Estonia, Latvia and Lithuania with a special resolution condemning the brutal
act of the Soviet Union.
Estonia has gained
significantly from the membership of the Council of Europe. We have invited Council experts to consult our
legislative process after regaining our independence and thus ensured that our
laws are in full accordance with the international norms. Estonia was the first
among Central and Eastern European countries to successfully close the PACE
monitoring mission back in 1997. Estonia has been actively committed to the
cooperation in the Council: twice – in 1996 and 2016 – we have served as the
rotating president of the Council.
Ladies and
gentlemen,
That being said
allow me to return to the PACE session in June when the voting rights of the
Russian delegation were restored by the Assembly. With this act PACE overrode
the fundamental principle of the Council of Europe: protection of the universal
human rights. The war is still waged in the hart of Europe. People are still hurt
and killed in violent action. Russia has committed aggressive acts against Ukraine
and refrained from following internationally negotiated guidelines to resolve
the conflict. We need to keep the pressure on perpetrator and demand the
violations of the basic human rights in Eastern Ukraine to cease.
Every international
organization is created on a foundation of mutually agreed rules and standards.
This agreed framework of international law is supposed to provide us with a certain
safety net of trust, applied universally by every Member State. The equality
before the law encourages a small state instinctively trust the principle of rule
of law and believe in active international cooperation. This trust can be easy
to lose.
Russia’s
systematic aggressive demonstration of lack of respect for international law
and UN Charter signals desire for conflicts
and instability. Destabilizing behaviour affects not just neighbouring states
but the whole Euro-Atlantic area. We have to unite our efforts to counter this
gravely dangerous development.
The PACE decision
in June did not do justice to the countries facing aggression by their
neighbour or trying to solve the frozen conflicts. We have seen an increasing
number of frozen conflicts related to Russia - starting with Transnistria,
Abkhazia, followed by violent actions regarding South Ossetia in Georgia,
annexation of Crimea and wars in Donetsk and Luhansk in Ukraine.
The PACE June
decision encourages the bully to reach further, to grab more. By changing the
rules, our Assembly lost its ability to put pressure on countries that violate
our common rules. Inability to counter aggression and neglecting the breach of
the law undermines the trust in organization and cooperation in general. Yet we
cannot afford weakening European security situation or crumbling human rights
framework. We are under obligation to consolidate our Common European Home.
Nobody is going to do it instead of us.
Excellencies,
ladies and gentlemen,
Estonia is a
democratic state with a law-abiding society and for us the principle of sticking
to the rules is a fundamental value. We recognize the importance of the PACE as a unique forum uniting 47 different countries
to a single family. Estonia remain an
active member of Council of Europe, because only then developments could be
effectively influenced by both word and deed. Estonia does not act alone: together
with the colleagues from the likeminded countries – Latvia, Lithuania, Georgia,
Ukraine, Poland and United Kingdom – we continue to coordinate our next steps.
Dear Colleagues, the Council of Europe 70 is
so much more than celebrations – it’s a call to action. 47+ nations deserve a
safe and tidy home.
- neljapäev, oktoober 31, 2019
- 0 Comments
