pühapäev, 30. oktoober 2016

Virolainen kansanedustaja: ”Vihollinen tulee ainoastaan idästä, ja Suomi jää jalkoihin”


Suomi on mahdollisen kriisin puhjetessa länsirintaman heikoin lenkki, muistuttaa virolainen kansanedustaja Henn Põlluaas.
Sotilasliitto Naton ulkopuolelle jääminen tekee Suomesta länsirintaman heikoimman lenkin, Viron parlamentin ulkoasiainvaliokunnan jäsen, kansanedustaja Henn Põlluaas kirjoittaa Facebook-sivuillaan.

Hän viittaa Verkkouutiset -lehden tekemään haastatteluun. Verkkouutiset kysyi Põlluaasin mielipidettä Suomen mahdolliseen Nato-jäsenyyteen.

– Vihollinen tulee ainoastaan idästä, ja Suomi jää jalkoihin, Põlluaas varoittaa lehdessä.

Põlluaas kertoo ilahtuneena seuranneensa, miten Suomessa käydään vilkasta keskustelua Nato-jäsenyydestä. Hän sanoo, ettei hän halua vähätellä Suomen puolustusvoimia.

– Mutta jos kriisi puhkeaa, Suomi tarvitsee sotilaallista apua. Mikään valtio ei nykyisin tule toimeen yksin. Puolustusyhteistyö Ruotsin kanssa tai EU-armeija ei korvaa Naton turvatakuita.

Suomea hyödyttää Põlluaasin mielestä ainoastaan täysi Nato-jäsenyys, Naton tarjoama turva ja sotilaallinen apu. Naton vallan vahvistaminen lisäisi turvallisuutta Itämeren alueella.

– Se on ainoaa kieltä, jota presidentti Vladimir Putin ymmärtää ja pelkää, Põlluaas kirjoittaa Facebook-sivuillaan.

Põlluaas sanoo Verkkouutisissa, että mahdollinen kriisi leviäisi myös niihin Itämeren valtioihin, jotka eivät ole Naton jäseniä. Kriisin puhjettua Venäjä hyökkäisi myös Suomeen. Suomen alue on Venäjälle strategisesti tärkeä.

– Venäjä on viime vuosina toteuttanut runsaasti laajamittaisia hyökkäys- ja maihinnousuharjoituksia, joiden kohteina ovat olleet myös Suomi ja Ruotsi. Venäjä on kehittänyt kyvyn siirtää huomattavan isoja joukkoja huomattavan lyhyessä ajassa tuhansien kilometrien päähän.


Avaldatud Iltasanomates 9.10.2016
http://www.iltasanomat.fi/ulkomaat/art-2000001926421.html

Virolaiskansanedustajan karu arvio: Vihollinen tulee vain idästä ja Suomi jää tielle

KASPERI SUMMANEN

Viron parlamentin ulkoasiainvaliokunnan jäsenen Henn Põlluaasin mukaan Nato-optioita ei ole kenelläkään.
– En yhtään vähättele Suomen puolustusvoimia, mutta ulkopuolisena ja yksin on Suomi valitettavasti Itämeren ja lännen etulinjan heikoin lenkki. Vihollinen tule vain idästä ja Suomi jää tielle, Viron konservatiivisen kansanpuolueen EKRE:n kansanedustaja ja Viron parlamentin ulkoasiainvaliokunnan jäsen Henn Põlluaas toteaa.
Hän ruotii kannanotossaan Suomen mahdollista Nato-jäsenyyttä. Põlluaas liputtaa voimakkaasti sen puolesta.
– Naton läsnäolon lisääminen Baltiassa ja Puolassa ovat vastaus Venäjän aggressioille, kansainvälisten sopimusten hylkäämiselle, joukkojensa vahvistamiselle ja siirtämiselle Euroopan itärajalle. Eli päinvastoin kuin Venäjän propaganda väittää.
Põlluaasin mukaan presidentti Vladimir Putinin Venäjä haikailee imperiumia ja toimii arvaamattomasti. Hyvistä suhteista naapureihin tai muihinkaan valtioihin taikka rauhan ja tasapainon säilyttämisestä ei huolita.
– Turvallisuus on länsimaiden yhteinen huoli ja vaikka kansalliset puolustusvoimat olisivat kuinka hyviä ja kykeneviä, yksin ei pärjää tänään kukaan.
Henn Põlluaasin mukaan Venäjällä pyritään tekemään kaikki sen eteen, ettei Suomi koskaan saisi Naton turvatakuita. Hän pitää kahdenvälistä keskustelua Venäjän kanssa tarpeellisena. Silti täytyy olla varovainen, koska hyvien suhteiden avain on yksin Kremlin käsissä.
Henn Põlluaasin mukaan Venäjän uhkaavaan retoriikkaan ei kannata kiinnittää liiallista huomiota.
– Jokaisella kansakunnalla on oikeus päättää itse omista asioistaan.
Nato-optiota ei ole
Suomalaiset poliitikot sanovat Henn Põlluaasin mukaan usein, että Suomen ei tarvitse päättää Nato jäsenyydestä vielä, koska kumppanuus sotilasliiton ja USA:n kanssa on tiivistynyt viime vuosina, ja Suomella on ”Nato-optio”.
Hänestä tämä on virhe. Virolaispoliitikko myöntää yhteistyön ja yhteensopivuuden olevan tärkeitä. Nato-optiota ei Põlluaasin mielestä kuitenkaan ole olemassakaan.
– Päätös ja hakemus täytyy tehdä hyvän sään aikana, vuotavaa venettä ei ole mahdollista korjata merellä myrskyn aikana, hän muotoilee.
Henn Põlluaasin mielestä Nato-jäsenyyden päämäärä on rauhan takaaminen riittävän sotilaallisen pelotteen olemassaolon kautta. Se vaikuttaa hänen mukaansa olevan myös ainoa kieli, jota Vladimir Putin ymmärtää ja kunnioittaa.
Mikäli kriisi puhkeaisi, tarvitsisi Suomi Henn Põlluaasin mukaan epäilemättä sotilaallista tukea. Tällaisessa tilanteessa yhteistyö Ruotsin kanssa tai EU:n puolustus ei riittäisi korvaaman Naton jäsenyyttä.
Virolaispoliitikon mielestä Suomen ja Ruotsin Nato-jäsenyys olisi lisäksi tärkeää koko Itämeren alueen turvallisuudelle. Hän jakaa monien asiantuntijoiden arvion siitä, että mahdollinen kriisi leviäisi myös niihin Itämeren valtioihin, jotka eivät ole Naton jäseniä.
– Mahdollisen kriisin puhjettua hyökkäisi Venäjä myös Suomeen, sen alue olisi sille strategisesti tärkeä. Sitä ovat korostaneet useiden maiden viimeaikaiset turvallisuuspoliittiset selonteot. Venäjä on viime vuosina toteuttanut runsaasti laajamittaisia hyökkäys ja maihinnousuharjoituksia, joiden kohteina ovat olleet myös Suomi ja Ruotsi. Venäjä on kehittänyt kyvyn siirtää huomattavan isoja joukkoja huomattavan lyhyessä ajassa tuhansien kilometrien päähän, Põlluaas varoittaa.
Virolaiskansanedustajan mukaan Suomi ei voi hallita eikä torjua nykyisiä uhkiaan yksin. Sotilaallinen turvatakuu tulisi vain Naton jäsenyyden myötä.
– Nato hyväksyisi Suomen hakemuksen, mutta se ei tapahdu kriisitilanteessa eikä ole nopea prosessi.
Põlluaas arvioi, että Ruotsi liikkuu nykyhallituksensa vastustuksesta ja Suomen päätöksistä – tai päättämättömyydestä – riippumatta yhä varmemmin ja nopeammin kohti Natoa.

– Suomen eduksi ei ole jäädä yksin ulkopuolelle.

Avaldatud Verkkouutiset 
9.10.2016 klo 09:30 (päivitetty 9.10.2016 klo 21:38)
http://www.verkkouutiset.fi/kotimaa/polluaas_nato_suomi-56116

Olin Vikerraadio Opositsioonitunnis

Opositsioonitunnis olid Siret Kotka Keskerakonnast, Artur Talvik (pildil) Vabaerakonnast ja mina, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Teemaks olid ärmatamine, Rail Baltica ja teised aktuaalsed teemad.

http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/17be601c-2acf-4545-a12b-be9b203d3f24/reporteritund-opositsioonitund#comments

Arutelul Vaba Mõtte Klubis

Arutlesime 25.10.2016 Vaba Mõtte Klubis aktuaalsetel teemadel koos Peetr Ernitsa, Leo Kunnase, Jaanus Karilaiu ja Olev Tinniga.

http://www.tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/arutelu/vaba-motte-klubi/10774-2016-10-25-vaba-motte-klubi

teisipäev, 25. oktoober 2016

HENN PÕLLUAAS: Jätkuvad parvlaeva hädad on ahne valitsuse töö tulemus!

"Praegust laevaliikluse olukorda vaadates  on selgelt näha, et puudub igasugune  plaan B ja see on tüüpiline meie valitsusele," selgitas riigikogu liige Henn  Põlluaas rääkides laevaliikluse umbsõlmest Hiiumaa ja mandri vahel.
Hiiumaa laevaühenduse kitsaskohad tekitavad suuri probleeme nii normaalses igapäevaelu liikumises mandri ja saare vahel kui ka hiidlaste äritegevuses . TS Laevad saavutasid kokkuleppe Saaremaa Laevakompaniiga ja liinile toodi lisalaev Kõrgelaid. Selleks ajaks olid aga ootejärjekorrad kasvanud kaheteisttunni pikkusteks.
 
Riigikogu liikme Henn Põlluaasa hinnangul on alanenud veetase tekitanud küll probleeme ,kuid tähelepanu võiks ja peaks juhtima ka  aastaid süvendamata laevateele.  Aastaid on selge olnud see, et  Hiiumaa trass on olnud problemaatiline kuna meri on madal ja seda kanalit tuleb regulaarselt süvendada, seda ei ole tehtud siiamaani piisavalt.
Põlluaasa hinnangul näitab see selgelt, et elatakse päevast – päeva  ja ei arvestata eriolukordadega.
 
Leedo peab jälle appi tõttama
 
Põlluaasa hinnangul oli omaaegse riigihanke idee tegelikult heade kavatsustega. Lepingud, mis Leedoga kunagi tehti oleks garanteerinud talle suure kasumimarginaali. Loomulikult oleks see olnud kahjulik nii riigile kui maksumaksjale ja sellepärast püüti leida uut lahendust  aga see kuidas  seda kõike lõpuks tehti, näitab Põlluaasa hinnangul kõige suuremat oskamatust ja saamatust.
"Oluliselt efektiivsem oleks mitte seda enda kätte haarata vaid Leedoga läbirääkimisi pidada," leiab Põlluaas.  "Juhu kui Leedo poleks olnud nõus hindu alandama, siis oleks võinud ühe võimalusena kaaluda, et riik võtab selle enda kätte, minu teada aga ei jõutud sellise aruteluni  üldse, vaid pandi kohe lauale nelja sidruni altkäemaksu nõue ," selgitas Põlluaas.
 
Edasi manipuleeriti riigihankega
 
Esimene riigihanke voor tühistati ära, kust saadi aga Leedo ärisaladused kätte, kõik tehnilised andmed praamide kohta ja opereerimise kulud, selgitas Põlluaas. Kogu seda informatsiooni kasutati hiljem uues hankes ära, et see kõik Tallinna Sadamale mängida.
"Praeguseks on ilmselge, et valitsus ja vastava ala minister on äärmiselt  käpardlikult ja saamatult tegelenud kogu protsessi haldamisega," lisas Põlluaas.
 
Kas Leedo oleks pidanud sidrunid kinni maksma
 
Põlluaasa hinnangul oleks Leedo sellisel juhul jätkanud ja käigus oleks uuemad ja korralikud praamid, mis käiksid regulaarsemalt ja paremini. Probleeme poleks ka ilmselt praamidega, mis praegusel hetkel on täielikud romud.
"Lisaks sellele ei oleks me ilmselt pidanud ära ostma ühte nendest romudest täiesti korruptiivse hinnaga," lisas Põlluaas." Selge on see, et korruptsiooni ei saa ju õigustada ja Leedo tegi õigesti, et ta sõna otseses mõtte saatis altkäemaksu nõudjad kuupeale. See aga näitab selgelt, et need tänased hädad ja probleemid pärinevad tegelikult meile kõige kõrgemalt tasemelt ehk valitsuselt ja kui seal nii oskamatult ja ahnelt ei tegutsetaks, siis oleks olukord kindlasti teine" selgitas Põlluaas.
 
Maksumaksja kulud aina kerkivad
 
Tulevikus ilmselt selguvad nii mõnedki lisakulud, mida maksumaksja peab kinni maksma, selgitas Põlluaas. Praegu oleme me juba uute laevade eest maksnud kõrgemat hinda kui oleksime ostnud need näiteks Soome tehasest ja nende hilinemisel kasvavad kulud veelgi. Lisaks sellele oleme rentinud Leedolt metsiku hinna eest vanad praamid, millest üks on kogunisti ära ostetud.
" Need tehingud on toimunud ju kõik teadmata perioodiks ja summad võivad kasvada kolossaalseks. Kõige naljakam on mõelda seda, et Saaremaa püsiühenduse ehk silla loomine oleks läinud kordades odavamaks maksma kui praegu kõiki neid lisakulusid kokku arvestada," selgitas Põlluaas.
Põlluaasa hinnangu peaksid juhtivad poliitikud praegu selge vastutuse võtma. Kolmapäevases riigikogu infotunnis oli aga selge, et minister ei kavatse endiselt vastutust võtta.
 
"Kolmapäevases infotunnis küsisin minister Michalilt, et ta lubas 2015 augustis võtta ministrina poliitilise vastutuse kui praamid ei jõua kohale, sest siis ta väitis, et hoolimata altkäemaksu skandaalist nad jõuavad kohale. Lisaks sellele kinnitas ta 2016 aasta veebruaris ikka veel, et kõik jõuab õigeks ajaks kohale aga mitte midagi ei ole jõudnud," ütles Põlluaas. 
"Praegu kui karm reaalsus on käes, tuleb ka ministril oma sõnu süüa," lisas Põlluaas.

Avaldatud: Pealinn 22. oktoober 2016  http://www.pealinn.ee/majandus/henn-polluaas-jatkuvad-parvlaeva-hadad-on-ahne-valitsuse-too-n178313

laupäev, 15. oktoober 2016

Rail Baltic kui 19. sajandi relikt

Euroopa Komisjon kiitis heaks toetuse eraldamise Rail Balticule. Projektiga seotud ringkonnad rõõmustavad, sellele erinevatel põhjustel vastu olijad jäid hüüdjaks hääleks kõrbes ja osal inimestest on ilmselt ükskõik, kas, millal ja millisena see ellu viiakse.
Piisava vastuseta on jäänud paljud küsimused: milliseks kujuneb Rail Balticu tegelik maksumus ja kasumlikkus; kas trassivalik on õige; milliseid tagajärgi toob riigi poolitamine trassiga, millest alt või üle pääseb vaid üksikutest kohtadest; miks ei ole peatusi Eestis; kas projekteerijad ja ehitajad on Eesti firmad; kust tulevad kaubad ja reisijad; miks rongide kiirus on väike (120–240 km/h) jne.
Vananenud tehnoloogia

Maailmas on käimas tehnoloogiline revolutsioon. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, tänapäeva tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke raudteid, mis nii oma välimuselt, kiiruselt kui ka funktsionaalsuselt erinevad oluliselt raudteest, millega meie oleme harjunud ja mida hakatakse rajama Eestist Euroopasse. Uute raudteedega võrreldes meenutab Rail Baltic 19. sajandi relikti, mis sellisena sobiks pigem muuseumieksponaadiks kui meile sajandiehituseks.
Moodsa aja märksõna on USAs arendatav viimase põlvkonna raudtee HyperLoop, mille kiirust plaanitakse suuremaks kui reisilennukitel, 1200 km tunnis ja millega katab näiteks vahemaa San Franciscost Los Angelesse (ca 600 km) 35, Tallinnast Riiga 18 minutiga. See on Rail Balticuga võrreldamatu kiirus. Tallinnast jõuaks Kesk-Euroopasse Berliini vaid veidi rohkem kui tunni ajaga, millele lisanduks loomulikult peatustele kuluv aeg.
Tegemist on postidel olevates vaakumtorudes magnetitel hõljuva ja nende mõjul liikuva müravaba rongiga, millel puudub hõõrde- ja õhutakistus, mis võimaldab uskumatuna tunduvat kiirust. HyperLoopiga saab vedada nii reisijaid kui ja spetsiaalsetes vagunites kaupa. Raudtee, mis kulgeb kõrgemal kõikidest teedest, ei tükelda erinevalt Rail Balticust läbipääsmatu seinana maad, mida ta läbib ja ei vaja seetõttu ei raudteetamme, maanteesildu ega -tunneleid. See asjaolu võimaldab hoolikal kavandamisel viia liine isegi läbi või õigemini üle looduskaitsealade ning see kompenseerib rongides ja nende liigutamiseks kasutatava tehnoloogia maksumust.

Los Angeleses on ehitusega juba alustatud ning kavas on katta terve USA HyperLoopi võrgustikuga. Käesolevast aastast teeb Venemaa koostööd USA firmaga Hyperloop One, et rajada Moskva–Peterburi kaubaveoliin. HyperLoopi ehitamine on projekteerimisjärgus Pariisist Amsterdami ja üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Miks mitte Hyper Baltic Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi–Berliin?
Eesti rong aeglasem kui Aafrikas
Kui keegi arvab, et HyperLoop on liialt futuristlik või kallis, siis tuleb vaadata, mida tehakse maailmas. Kiireid raudteeühendusi ehitatakse paljudes riikides. Hiinas avati 2012 maailma pikim kiirraudteeliin (350 km/h), mis ühendab pealinna Pekingit Guangzhouga riigi lõunaosas. Katsetati ka rongi, mis sõidab isegi 500 km tunnis. Pekingi–Shanghai kiirraudteel sõidavad rongid 380kilomeetrise tunnikiirusega, mis lubab läbida 1300 kilomeetrit nelja tunniga. Marokos Casablanca ja Tangeri vahel pandi hiljuti liikuma kahekorruselised 320 km/h sõitvad rongid, mis rajanevad Prantsusmaal juba 1996. aastast liikuval Alstom Duplex rongidisainil.
Euroopas sõidavad juba aastaid sellele järgneva põlvkonna EuroDuplexi rongid. Indias alustatakse kiirraudtee ehitamist Mumbaist Ahmedabadi, kus rongid liiguvad samuti 320 km/h. Venemaal tahetakse aga rajada Moskva–Kaasani liin, millel saab sõita kuni 400 kilomeetrit tunnis. Näidetest, mis panevad mõtlema, miks Rail Baltic uuemate ja teiste ehitatavate raudteedega võrreldes nii aeglane on, vist piisab.
Tehnoloogiliselt suure sammuna sellisest raudteest edasi on näiteks Jaapanis Tokyo ja Nagoya vahele rajatav raudtee, mis sarnaselt HyperLoop-ile asetseb nn monorelss-raudteel, millel rongid hõljuvad ja liiguvad magnetite abil. Ka selline raudtee võib kulgeda maapinnast kõrgemal postidel ja ei vaja raudteetammi ega rajatisi teede ülevalt ega alt läbiviimiseks. Erinevus HyperLoopiga on selles, et liiklus käib tavapärases keskkonnas, mitte vaakumtorus. Kõnealune tehnoloogia lubab rongidel liikuda rohkem kui 600 kilomeetrit tunnis, mis on kolm korda kiirem meile täna kavandatavast ja ehitatavast raudteest.
Lennukist kiirem
Kui tulla Eestisse tagasi, siis tõenäoliselt eelistavad inimesed pigem lennata paari tunniga Berliini, kui loksuda sinna Tallinnast terve päeva või öö Rail Balticuga. Eriti kui hinnavahe rongisõitu ei toeta. Küll aga pakuks HyperLoop nii kiiruselt kui ka ajaliselt lendamisele reaalset alternatiivi. Kui Eesti ja Euroopa vahelisest raudteeühendust rajada, siis tuleb seda teha tulevikku vaadates nii funktsionaalsete võimaluste kui ka kasutatava tehnoloogia poolest. 

Ei ole mõtet viia ellu kolossaalset ja ülikallist projekti, mis juba ülehomme meid enam ei rahulda ning jääb jalgu maailma arengule, standarditele ja vajadustele. Olgem julged eelkäijad, mitte järelsörkijad. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi HyperLoopi eeskuju näitab, et see on võimalik ka meil. Asjadeks, mille kaudu meid terves maailmas teataks, poleks enam mitte ainult IT-lahendused ja Skype. Samuti on HyperLoop energiat ja keskkonda säästev. Peatagem Rail Baltic ja rajagem hoopis rongiliikluse viimase põlvkonna Hyper Baltic.


Avaldatud Õhtulehes 13.10.2016 http://www.ohtuleht.ee/764683/henn-polluaas-rail-baltic-kui-19-sajandi-relikt