Rail Baltic kui 19. sajandi relikt
laupäev, oktoober 15, 2016Maailmas on käimas tehnoloogiline revolutsioon. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, tänapäeva tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke raudteid, mis nii oma välimuselt, kiiruselt kui ka funktsionaalsuselt erinevad oluliselt raudteest, millega meie oleme harjunud ja mida hakatakse rajama Eestist Euroopasse. Uute raudteedega võrreldes meenutab Rail Baltic 19. sajandi relikti, mis sellisena sobiks pigem muuseumieksponaadiks kui meile sajandiehituseks.
Los Angeleses on ehitusega juba alustatud ning kavas on katta terve USA HyperLoopi võrgustikuga. Käesolevast aastast teeb Venemaa koostööd USA firmaga Hyperloop One, et rajada Moskva–Peterburi kaubaveoliin. HyperLoopi ehitamine on projekteerimisjärgus Pariisist Amsterdami ja üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Miks mitte Hyper Baltic Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi–Berliin?
Ei ole mõtet viia ellu kolossaalset ja ülikallist projekti, mis juba ülehomme meid enam ei rahulda ning jääb jalgu maailma arengule, standarditele ja vajadustele. Olgem julged eelkäijad, mitte järelsörkijad. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi HyperLoopi eeskuju näitab, et see on võimalik ka meil. Asjadeks, mille kaudu meid terves maailmas teataks, poleks enam mitte ainult IT-lahendused ja Skype. Samuti on HyperLoop energiat ja keskkonda säästev. Peatagem Rail Baltic ja rajagem hoopis rongiliikluse viimase põlvkonna Hyper Baltic.
Avaldatud Õhtulehes 13.10.2016 http://www.ohtuleht.ee/764683/henn-polluaas-rail-baltic-kui-19-sajandi-relikt

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees. Õppisin Nõmme Gümnaasiumis ja lõpetasin Tallinna Ülikooli (TPedI) magistrina. Olen õnnelikus abielus ja kahe toreda lapse isa. Alates 2005. aastast Saue linnavolikogu liige, olnud ka volikogu fraktsiooni esimees. Aastatel 2012-2015 olin Saue linnapea, kuni mind valiti Riigikogusse.2015-2019 olin Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees ja väliskomisjoni liige. Olen mitmete ühiskondlike organisatsioonide liige, Soomepoiste Pärimusühingu juhatuses. Olen olnud ka EKRE volikogu ja Harju-Raplamaa ringkonna esimees. Kaitseliitlane, reservohvitser, Keila malevkonna pealiku abi. Publitsist ja analüütik. Olen kirjutanud suure hulga artikleid sise-, välispoliitika- ja teistelgi teemadel, mida on avaldatud nii Eestis kui välismaal. Avaldanud kolm monograafiat: üks Eesti-Vene piirilepingu teemal, teine: Lennart Meri-st ja kolmas SDE tegevusest. 2018. aastal kandis Vene Föderatsioon mind ilma vähimagi põhjenduseta musta, nn russofoobide nimekirja, kellel ei ole lubatud riiki siseneda. Eestist lülitati sellesse nimekirja kokku 20 ühiskonnategelast, neist kolm olid Riigikogu liikmed.
0 kommentaari