ESM-i ümarlaud nõudis rahvahääletust
esmaspäev, september 24, 2012
07.augustil kogunesid Viru hotelli konverentsisaali
riigikogu liikme
Juku-Kalle Raidi kutsel parlamendierakondade,
fraktsioonitute riigikogulaste, parlamendis esindamata erakondade ning
poliitiliste kodanikuühenduste esindajad, et vaadata üle Euroopa Stabiilsusmehhanismi ESM-i
punktid. Ümarlaual osales ka Saue linnapea Henn Põlluaas. Riigikogu
erakondadest polnud esindatud vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Raidi sõnul kutsus ta ümarlaua kokku näitamaks, et ESM
ei ole Eestile kasulik ning kõik poliitilised jõud pole ESMiga liitumisest
vaimustuses nagu rahandusminister Jürgen Ligi. Raid lisas, et Eesti lubatud
makse ESMi on suhtena riigieelarvest, võrreldes teiste riikidega,
konkurentsitult suurim.
Ümarlaual võtsid sõna: Igor Gräzin (Reformierakond),
Andres Herkel (Isamaa ja Res Publica Liit), Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne
Rahvaerakond), Peeter Võsu (Kristlikud
Demokraadid) Andres
Tinn (Eestimaa Rohelised), Priit Toobal (Keskerakond), Rein Koch (Eesti
Vabaduspartei Põllumeeste Kogu), Vello Leito (Iseseisvuspartei), Urmas Ott (MTÜ
Vaba Isamaaline Kodanik) ja Rainer Vakra (MTÜ Demokraadid).
Toodi esile ESM-ga ühinemise ohud ja negatiivsed
küljed, nõuti valitsuselt ja ESM-lepingute kohta tõest infot ja põhjalikke
analüüse, mida senini pole avaldatud ning ratifitseerimise otsustamist
rahvahääletusel. Viimases punktis jäid eriarvamusele Andres Herkel (kes leidis,
et mitteühinedes jääksime isolatsiooni) ja Urmas Ott, kinnitades, et
välislepinguid ei saa rahvahääletusele panna. Selle väite lükkas ümber Igor
Gräzin, kelle
hinnangul saab finantspoliitilisi makrootsuseid rahvahääletusele panna ning
seda tuleb ka teha. Leiti, et miski ei takista rahvalt küsimast, kas Eesti
peaks maksma kinni teiste riikide võlgu ning mingist isolatsioonist ei saa
rääkida, kui ESM-s on vaid osa EL riike. Gräzin näitas
põhimõttelisi erinevusi lepingu originaalis ja eesti keelses tõlkes. ESM-ga
liitumise kahjulike tagajärjena toodi suveräänsuse loovutamine, raha
väljaliikumine Eestist,
maksukoormuse tõus jne.
Kuna kõiki sõnavõtte ei ole ruumipuudusel võimalik ära
tuua, siis esitame vaid Saue linnapea Henn Põlluaasa sõnavõtu, mis haakub hästi
ümarlaual esitatud üldise arvamusega:
Eesti
Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Riigikohtu poolt napilt
vastuvõetud otsus ESM-i aluslepingu kohta oli poliitiline, mitte õiguslik.
Suveräänsuse ja põhiseaduse rikkumine, mida Riigikohus tuvastas, jääb
seadusevastaseks ja keelatuks ka siis, kui seda tehakse Euroopa stabiilsuse
nimel. Eriti, kui ESM-i tulemuslikkus stabiilsuse tagamisel on enam kui kahtlane.
Põhiseadus ütleb, et Eesti ei sõlmi ega kohalda välislepinguid, mis on
vastuolus põhiseadusega.
Eestil
puudub reaalne võimalus ESM-s kaasa rääkimiseks, küll aga paneb see meile piiramatu
kohustuse toetada Eestist rikkamaid maid, me ei saa kontrollida rahakasutust,
ega välja astuda. Kõige tipuks ei saa me ise ESM-st abi, sest Eesti
finantsraskused ei kasva iialgi nii suureks, et võiksid ohustada EL
finantsstabiilsust.
EL
liitumislepingus puudub kohustus maksta võõrriikide võlgu, ka Liidu seadused
keelavad taolise tegevuse. Ometi on valitsus ja riigikogu valmis võtma laenu,
et maksta Eesti jätkusuutlikkuse ja järeltulevate põlvede arvelt kinni võõraid
võlgu. Selleks raisatakse ka kõik meie kogutud riigireservid.
Kreekale
raha andmine on mõttetu, kuna nad ei täida võetud kohustusi ja abirahad lähevad
enamjaolt majandusmulli toitnud saksa ja prantsuse suurpankadele. Hispaania
ebaefektiivsete erapankade ülesturgutamine on lausrumalus.
Koos
EFSF-i ees võetud kohustustega oleks Eesti taak 3,7 miljardit eurot – see teeb kaks
kolmandiku meie riigieelarvest! Ja see on alles algus. Järjekorras on Küpros,
Portugal, Itaalia jne. Kelle huvides on panna meie lapsed ja lapselapsed
võlaorjusesse?
Oleme
tunnistajaks, kuidas võlakriisi ja euro säilitamist kasutatakse sihikindlalt
võimu tsentraliseerimiseks ebademokraatlikesse institutsioonidesse ning Euroopa
Ühendriikide loomiseks. Me ei nõustu Euroopa
Liidu president van Rompuy on sõnadega, keda ei ole valitud mitte ühegi rahva poolt, et kõige suurem vaenlane on
rahvusriiklus.
Euroopa
riikide ja rahvaste koostöö on vajalik, kuid otsustusõiguse loovutamine, plaan
viia eelarved ja maksud Brüsseli alluvusse, ESM ning hiiliv Euroopa
Ühendriikide loomine ei sobi kokku suveräänsuse põhimõttega. Mõisted iseseisvus
ja EL on üha suuremas vastuolus.
Põhiseaduse
aluspõhimõte on, et „Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja
võõrandamatu“. Toompeal aga käitutakse justkui suveräänsus oleks midagi
häbiväärset, millest tuleb vabaneda. Räägitakse juba vajadusest muuta
põhiseadust, et kaotada õiguslikud takistused Eesti kujunemiseks Euroopa
Ühendriikide osaks.
Eesti
Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Eesti peab kasutama vetot
fiskaaluniooni ja pangandusliidu plaanile. ESM-is osalemine ja kõik muud
otsused, mis sisaldavad suveräänsuse loovutust, nõuavad rahvahääletust.
Valitsusel ja riigikogul puudub mandaat selliste otsuste tegemiseks ja heaks
kiitmiseks.
Avaldatud:
Saue
Sõna nr.14, 17.08.2012
0 kommentaari