Avalik järelepäring Jürgen Ligile: ESMi 10 kriitilist küsimust
teisipäev, juuli 31, 2012 12 ühiskondlikku organisatsiooni ja 45 inimest
saatsid täna avalikult rahandusminister Jürgen Ligile järelepärimise,
tundes muret kümne Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) puudutava küsimuse
üle.
31.07.2012
Austatud rahandusminister, hr Jürgen Ligi
Pöördume
Teie poole avaliku palvega selgitada meile kui Eesti Vabariigi
kodanikele ja maksumaksjatele arusaamatuks jäänud küsimusi. Teie poole
isiklikult sundis meid pöörduma asjaolu, et Te olete kõige enam
informeeritud viimase aja sündmustest, mis puudutavad meid
maksumaksjatena oluliselt ja mille tulemusena võib meie maksukoormus
kasvada talumatult suureks. Samuti asjaolu, et ELAK-i istungid on
kinnised ning avalikud allikad ei võimalda jälgida ESM ja Fiskaalpakti
arutelu käiku.
Meie küsimused on järgmised:
1. Miks nõustusite European
Financial Stability Facility (EFSF) ajutise - ja hiljem Euroopa
Stabiilsusmehhanismi (ESM) nime kandva alalise päästemehhanismi
asutamisega, kuigi Euroopa Liidu Leping ning ka selle täiendatud
versiooni artikkel 125 keelab teiste liikmesriikide ja nende organite
osas rahaliste kohustuste võtmise?1 Nimetatud kohustuste võtmise
vastuolu kehtiva õiguskorraga kinnitab fakt, et koos otsustega luua
alalised päästemehhanismid otsustati teha täiendus ELTL artiklisse 136,
mis hakkab lubama selliste mehhanismide loomist.2 Kuna nimetatud
muudatus ei ole tänaseni jõustunud, siis palume selgitada, miks Te olete
seisukohal, et ESM ja EFSF leping ei ole vastuolus ELTL artikliga 125?
2.
Palume selgitada, miks oli vaja moodustada EFSF eraõigusliku
juriidilise isikuna Luksemburgis ja miks ei kasutatud selleks
rahvusvahelise organisatsiooni vormi?
3. Kuidas välistate riski,
et võimalike tõsiste finantsprobleemide puhul ei saa Eesti ESM-st mitte
kunagi abi, sest meie finantsraskused ei kasva kunagi nii suureks, et
see hakkaks ohustama EL kui terviku finantsstabiilsust?3 Palun edastage
viited, millistest allikatest on võimalik veenduda, et väikeriikide
abivajaduse puhul ei arvestata nõuet, et neid tabanud kriis peaks
ohustama kogu euroala.
4. Teie osalusel ja heakskiidul asutamisel
olevale ESM’le ja kõikidele tema töötajatele on antud erilised
privileegid ja immuniteet s.h see, et organisatsiooni vahendid, otsuste
menetlust ja langetamist kajastavad dokumendid on salajased ning
otsuseid langetavad ametiisikud on puutumatud (Sic!). Seega ei saa
nimetatud isikuid isegi Euroopa Kohtusse ega ühegi riigi või
rahvusvahelisse kriminaalkohtusse kaevata.4 Palume selgitada, millised
õiguslikud lahendused on mõeldud olukorraks, kui ESM juhtorganite
liikmed või töötajad peaksid toime panema näiteks finantskelmuse ESM
varade suhtes?
5. Mõistame riigikohtu lahendi valguses, et ESM ei
ole EL õigus, kuid on siiski EL õigusega seotud. ELTL artikli 296 lõike
2 järgi eksisteerib Euroopa Liidu õiguses nõue, mille kohaselt peab
õigusaktis põhjendama, mis on langetatud valikute põhjuseks. ELTL teise
lisaprotokolli artikli 5 kohaselt „[]iga seadusandliku akti eelnõu peab
sisaldama üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse
ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist“. ESM lepingu eessõnast ei ole
võimalik tuvastada põhjendust, miks ESM-le ja kõigile tema töötajatele
peeti proportsionaalseks ja vajalikuks ette näha kõik eelloetletud
immuniteedid. Sellega seoses palume teatada, millisel Eesti riiklikul
kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik
leida vastavad põhjendused ja selgitused?
6. Riigikohtus
väitsite, et ELAK komisjonis arutati põhjalikult „erandkorras
ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja ka 85% häälteenamuse nõude
sisseviimist“, enne kui sellega nõustusite. Kuivõrd olete rõhutanud
seda, et otsus on tehtud läbipaistvalt, oleme püüdnud leida internetist
ELAKi koosoleku arutelu käiku jälgida võimaldavat infot, kuid see ei ole
õnnestunud. Sellega seoses palume teatada, kus Eesti riiklikul
kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik
leida põhjendused selle kohta, millised argumendid olid kaalumisel just
sellise hääletusmehhanismi kasuks otsustamisel? Samuti palume teatada,
miks ei olnud võimalik kasutada ELL artiklis 16 lõikes 4 väljatöötatud
häälteenamusel hääletamise võimalust, mida seni 27 liikmesriiki on
pidanud piisavalt paindlikuks ja samas väikeriikide huve arvestavaks
ning mis samuti välistab üksikute liikmesriikide võimaluse olulisi
otsuseid blokeerida? Millised olid ülekaalukad avalikust huvist
tulenevad kaalutlused, mis sundisid häälteenamusel lähtuma üksnes
kapitalist ja hoiduma täiendavast liikmete häälteenamuse nõudest ja
seeläbi vähendama võrreldes EL õigusega Eesti hääle kaalukust
häälteenamusega otsustamisel?
7. Palume selgitust, kuidas oleks
Eesti Vabariigil võimalik väljuda ESM lepingust, kui me ei jõua enam
meile võõraste isikute poolt pealepandud finantskohustusi täita. ESM
lepingus puuduvad sätted sellest väljumise kohta. Lissaboni lepingu ühe
suure edasiarendusena teavitati avalikkust sellest, et „Esimest korda on
lepingus sätestatud liikmesriigi võimalus soovi korral Euroopa Liidust
lahkuda ning esitatud kord, mida sellisel juhul kohaldatakse.“ 5 Miks on
ESM Eestile olulisem kui EL selliselt, et EL liikmelisus on seatud
võimalusega lahkuda, kuid ESM-ist lahkuda ei saa? Kas me saame õigesti
aru, et ESM jääb pöördumatult siduvaks kõikidele tulevastele Riigikogu
koosseisudele isegi siis, kui Eesti teoreetiliselt EL-st Lissaboni
lepingus toodud menetlusega lahkub? Millisest allikast on võimalik
lugeda selle teoreetilise, kuid seadusega selgelt ettenähtud olukorra
kohta?
8. Käesoleva aasta 9. juunil toimus Euroopa Keskpanga ja
liikmesriikide rahandusministrite ühine nõupidamine, millel Keskpank
tegi ettepaneku panna „senior pointholderid“ vastutama nende poolt antud
ebamõistlike finantskohustuste eest. Liikmesriikide rahandusministrid
lükkasid nimetatud ettepaneku tagasi. Milline oli, hr Jürgen Ligi,
Teie seisukoht nimetatud ettepaneku osas ja kas ka Teie arvates peaksid
nimetatud isikute poolt võetud riske kandma Eesti maksumaksjad?
9.
Kust plaanite Teie, hr Rahandusminister võtta need miljonid eurod, kui
ESM otsusega nõutakse Eesti Vabariigilt 7 päeva jooksul (Sic!) miljonite
eurode ülekandmist ESM’i või selle järeltulijate arvele? Kas sellise
kiirusega on võimalik kasutada Vabariigi Reservfondi vahendeid või
plaanite hankida neid turult olukorras, kus ka teised riigid peavad
tegema sama ning ülenõudlusest johtuvalt tõstavad kapitaliomanikud oma
kasumimarginaali nõudeid?
10. Olete korduvalt selgitanud, et
otsused Euroopa Keskpangas võetakse vastu konsensuslikult. Arusaadavalt
on teil selle väite toetuseks olemas ka allikas. Palun teavitage, kas
viimase kolme aasta jooksul on Euroopa Keskpangas konsensuslikult vastu
võetud kõik otsused või on tehtud otsuseid ka häälteenamuse põhiselt?
*Järelpäring koostatud Eesti Klubi initsiatiivil
Lugupidamisega allakirjutanud
Mati Väärtnõu
Eesti Klubi president
56282878
MTÜ Eesti Klubi
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus
Eesti Iseseisvuspartei
Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
MTÜ Demokraadid juhatuse esimees Rainer Vakra
MTÜ Eesti Eruohvitseride Kogu
MTÜ Eesti Ühistegeline Liit
MTÜ Vabade Kodanike Ühendus
MTÜ Kristiine Üürnike Ühendus
MTÜ E-erakonna Algatusgrupp
Paul Tammert
Marje Tammert
Rein Sepp
Ivar Raig
Ülo Vooglaid
Enno Selirand
Andres Raid
Jaan Leetsaar
Andrus Helenurm
Valter Sääsk
Jaak Uibu
Jüri Ennet
Aare Kasemets
Aleksander Laane
Peeter Võsu
Henn Põlluaas
Aivar Koitla
Paul Puustusmaa
Vello Leito
Aarne Toomsalu
Rein Koch
Henn Leetna
Einar Laigna
Ingvar Tšižikov
Vladimir Maslov
Dagmar Mattiisen
Robert Närska
Äli Roodemäe
Tiina Pärnpuu
Malle Salupere
Madis Linnamägi
Mati Palm
Sulev Roosma
Toivo Palm
Tiiu Kuurme
Olavi-Jüri Luik
Tarmo Treimann
Alger Tammiste
Tõnu Ploompuu
Alvar Tipp
Margus Sardis
Maido Päike
Rene Naptal
Jaan Vaabel
Ann Suigussaar
Avaldatud Delfis 31.07.2012
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-jareleparing-jurgen-ligile-esmi-10-kriitilist-kusimust.d?id=64752574
0 kommentaari