Põlluaas: Tartu rahu alade kättesaamine ei too venelaste invasiooni Eestisse
kolmapäev, jaanuar 09, 2019
Põlluaas: Tartu
rahu alade kättesaamine ei too venelaste invasiooni Eestisse
Aleksander
Krjukov
ERR 07.01.2019
EKRE lubab valimisprogrammis nõuda
Venemaalt tagasi okupeeritud Petserimaa ja Narva-tagused alad. EKRE esinumber
Eesti suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) Henn Põlluaas ei pea
probleemiks, et seal elab paarkümmend tuhat Venemaa kodanikku. Põlluaasa sõnul
tühjenevad ka Venemaa maapiikonnad elanikest ja Eestisse mingit venelaste
invasiooni oodata sestap pole.
EKRE avalikustas
laupäeval oma valimisnimekirja ja valimisprogrammi. Valimisprogrammi kohta
tegid teised erakonnad teravat kriitikat, Reformierakond välistas esimest korda
ka koostöö EKRE-ga sellepärast.
Henn Põlluaas, EKRE valimisprogrammis on lubatud
alandada käibemaksu 15 protsendile. Kas olete välja arvutanud, kui suure augu
see eelarvesse tekitab ja millega seda katate?
Jah, oleme välja
arvutanud. Majandustoimkond on sellega väga põhjalikult tegelenud. Ma momendil
täpseid numbreid peast ei mäleta. Aga käibemaksu alandamine kahtlemata elavdab
majandust selle läbi, et tõstab inimeste ostuvõimet ja alandab ettevõtte
toodete omahinda. Selle läbi ka see tekkiv auk üsna kiiresti tasandub ja
majandus läheb selgelt plusspoolele ning maksulaekumised ja käibed tõusevad.
See omab just sellist majandust elavdavat ja elatustaset tõstvat mõju.
Lubate lõpetada Rail Balticu ja luua kvaliteetse
raudteeühenduse Euroopaga. Miks Rail Baltic selleks ei kõlba või mille poolest
EKRE trass erineb Rail Balticu omast?
Põhimõtteliselt ehitame
me täna, 21. sajandil, Rail Balticu näol 19. sajandi raudteed. Kui me vaatame
seda, mis maailmas toimub, nii Euroopas kui ka Aasias, siis ehitatakse
raudteid, mille kiirus on 400-500 km/h, mitte 160-200 km/h. Juba peale
valmimist on see raudtee aegunud. Ja lisaks sellele, et ta nõuab aastas 10-20
miljonit eurot lihtsalt ekspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid, tuleb vaadata
ikkagi tulevikku ja teha seda, mis kannab meid ka aastakümneid edasi.
Me ei saa sellist
projekti teha uisapäisa, ilma ühiskondliku kokkuleppeta. Meil on täna juba
olemasolev trass, mis läheb läbi Pärnu ja Riia, selle rekonstrueerimine on
kordades odavam kui uue paralleelse trassi tegemine. Läbiarutamata on ka see,
et kas on õigem teha see Rail Baltic läbi Pärnu või läbi Tartu. Kõik need
arutelud on olemata. Ühiskonna tasemel neid tehtud ei ole, need otsused on
võetud kuskil tagatubades vastu.
Kuidas EKRE Eesti raudteevõrgu arendamist näeb? Kas
EKRE visiooni kohaselt arendatav raudteevõrgustik jääks põhinema senisele
rööpmelaiusele?
Rööpmelaiust me ei ole
arutanud. Põhimõtteliselt on Euroopaga ühilduvus mõistlik asi.
Et siis tuleks muuta rööpmelaiust?
Minul ei ole küll siin
teistsugust seisukohta. Me oleme osa Euroopast ja rööpmelaius võiks meil tõesti
sama olla.
Erinevus Rail Balticuga oleks siis rongides?
Mitte ainult rongides,
aga ka trassi valikus.
See raha, mis Euroopa Liidust Rail Balticu projektiks
Eestile on ette nähtud, läheks korstnasse?
Ei, see ei lähe
korstnasse, sest seda on võimalik kasutada ka muude taristuprojektide jaoks.
See, et see korstnasse läheb, ei vasta tõele. See on infrastruktuuri raha, mida
on võimalik saada ja kasutada ka teistes projektides. Ja pealegi, kui see
projekt peatada, siis jääb ju ka meie enda omaosalus sinna maksmata, mida on
võimalik kasutada teiste projektide juures. Need sajad miljonid, mida me peaks
ise välja maksma, neid saame kasutada näiteks teedeehituses. Näiteks
Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu maanteede neljarajaliseks ehitamiseks.
Soovite USA-lt saada miljard eurot sõjalist tuge.
Samal ajal USA president Donald Trump ütleb, et liitlased peavad hakkama ise
oma kaitse eest rohkem maksma. Kas siin pole vastuolu?
Loomulikult peavad
liitlased rohkem panustama enda julgeolekusse, asi ongi selles, et nad seda ei
tee. Ainult väike käputäis NATO riike täidavad neid vabatahtlikult võetud
kohustusi, Eesti on üks nende seas. Oleme sealjuures väga eeskujulikud ja enda
võetud kohustusi täitnud ja isegi ületame neid. Meie kaitsekulutused on
suuremad, kui kaks protsenti. Meie eesmärk on viia need nelja aastaga 2,6
protsendini, et me suudaksime enda iseseisvat kaitsevõimet tugevdada.
Selge on see, et
sõltuvalt meie väiksusest ei ole me suutelised kõiki sõjalisi võimekusi looma
ja selleks ongi meil vaja liitlaste abi. USA annab igal aastal umbes 50
miljardit eurot liitlaste toetamiseks. Iisrael on saanud näiteks igal aastal
kolm miljardit, Egiptus miljard jne. Nii, et sellest 50 miljardist, kui me
tõesti soovime ja küsime, oleks seda võimalik saada. Sellest saaks Eesti
keskmaa õhutõrjet arendada, rannakaitset, soomusvõimekust. Ilma nendeta me
oleme üsna abitud.
Ja see, kui NATO
idapiir on kaitstud, on otseselt Ameerika huvides. Siin ei ole mõtet peita pead
valehäbi taha või kunstliku uhkuse pärast jätta midagi küsimata. Ma tean
täpselt, et kui on olnud Balti presidentide kohtumised Trumpiga, siis on Läti
ja Leedu alati need teemad lauale tõstnud ja kuigi meil on täpselt neid samu
võimekusi vaja, on meie president irvitanud oma kolleegide üle. Kas me seda
raha saame, on omaette küsimus. Siis me peame veelgi rohkem ise pingutama, aga
küsija suu pihta ei lööda.
Lubate eelistada riigihangetel Eesti kapitalil
põhinevaid ettevõtteid. Kas see ei lähe vastuollu EL-i regulatsioonidega?
Meie eesmärk on
lähtuda Eesti huvidest. Eesti huvides on, et Eesti majandus ja et Eesti
ettevõtted areneksid, saaksid tugevamaks. Me oleme tegutsenud kogu aeg umbes
sellise põhimõtte järgi nagu vene ajal, et kui Moskvas midagi mõeldi, siis
Eestis juba tehti. Ja täpselt sama on Euroopa Liidus, kus me täidame tohutu
innuga direktiive ja määruseid ning keerame vinti alati juurde, teeme
soovitused enda jaoks kohustuslikuks.
Meie lähtume täiesti
selgelt Eesti huvidest. Te ütlete küll, et see võib Euroopa Liidu reeglitega
vastuollu minna, aga vaatame, kas see vabaturumajandus ning teenuste ja kaupade
üle piiride liikumine Euroopas toimib või ei toimi. Me näeme ju väga selgelt,
kuidas erinevad riigid on loonud endale erinevate tingimuste läbi sellised
turvatrellid ette, et teiste riikide kaubad ja teenused ei saaks nende turule
tulla. Ainult meie oleme igas suunas avatud absoluutselt kõigele. Me peame
kaitsma enda tootjaid, enda majandust.
Kas see välisinvestoreid ei peleta eemale?
Miks see peaks
välisinvestoreid eemale peletama? Kui investor tahab siin tootmist arendada,
siis see ju ei takista kuidagi nende tegevust.
EKRE valimisprogrammis on öeldud, et tuleks üle
vaadata Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja eelistada
neid, kus Eesti huvid on täielikult esindatud. Kas see tähendab, et Euroopa
Liidust tuleks välja astuda?
See ei tähenda seda.
Ma ei saa aru, kust tuleb see väide, et me peaks Euroopa Liidust välja astuma.
Me ei taha sugugi Euroopa Liidust välja astuda. Meil on programmis täiesti selgelt
öeldud, et toetame toetame Euroopa Liitu kui sõltumatute rahvusriikide liitu,
aga me seisma vastu kavadele muuta Euroopa föderatsiooniks. Ja kui olukord
peaks muutuma selliseks, et Euroopa Liidust tehakse föderatsioon, kus me
muutume sõnaõiguseta provintsiks, siis sellisel juhul paneb EKRE Eesti edasised
sammud rahvahääletusele. Kas me nõustume sellega või mitte ja kas me astume
Euroopa Liidust välja või mitte.
Mis puutub NATO-sse,
siis me ei kavatse sealt välja astuda. Me toetame igati NATO-t ja selle
liikmeks olekut. Kui me räägime rahvusvahelistest organisatsioonidest välja
astumisest, siis küsimus on hoopis selles, et me oleme ligi 80 erinevas
rahvusvahelises organisatsioonis lihtsalt sellepärast, et seal laua taga olla.
See on täitsa mõttetu, enamus nendest ei puuduta Eestit. Samal ajal on seal
liikmemaksud, erinevad konverentsidel osalemise tasud jne. See on ülikulukas
Eestile. Ma võin tuua näiteks Vahemere liidu parlamentaarse assamblee, kuhu
kuuluvad Vahemere ümber olevad riigid. Mis meil sellega pistmist?
Iseenesest on see ju
kena, aga samas me teame, et tegelikult sel kuuluvusel mingit reaalset mõju ei
ole. Hääle- ja vetoõigus on ju ainult loetud suurriikidel. Kui me vaatame
julgeolekunõukogu viimaste aastate otsuseid, siis on see igasugu mõtte
kaotanud. Venemaa kasutab oma vetoõigust oluliselt rohkem, kui seda tehti Külma
sõja ajal. Praktiliselt kõik sisulised otsused, millel mingisugune tähendus
võiks olla, vetostatakse. See on lihtsalt jälle selline mõttetu ümarlaud, mille
taga meil oleks uhke olla. Võib-olla me paistaks rohkem välja, aga tegelikult
mingit sisulist kasu sellest ei ole.
Vaadates meeleolusid Euroopa Liidus, siis kui reaalne
on Eesti liikmelisuse referendumile panek? On teil usku Euroopa Liitu, et asjad
võiksid minna teie soovitud suunas?
Tõtt-öelda minu usk
Euroopa Liidu kui sellise jätkuvusse on üsna skeptiline. Euroopa Liit ju
käriseb igast nurgast ja ka Brexit on selle tagajärg, et võim ja otsused
koonduvad üha enam Brüsselisse. Euroopa Komisjoni, mida ei ole ühegi riigi ükski
kodanik kunagi valinud, võim üha kasvab. Seda kõike on näha ka erinevate
liikmesriikide valimistulemustes - euroskeptiliste ja konservatiivsete jõudude
osakaal ja toetus nendele üha kasvab. Sellel on selged põhjused, ollakse
rahulolematud Euroopa Liidu tänaste suundumustega. Aga selle asemel, et mõelda,
mis on Euroopa Liidus valesti läinud ja mida tuleks parandada, üha
paanilisemalt tambitakse sedasama läbikukkunud poliitikat ja see tekitab üha
rohkem rahulolematust. Kui vähegi Euroopa Liidu juhtidel oleks mõistust, siis
nad ei hoiaks kramplikult võimust kinni, vaid mõtleksid sellele, mis on
tegelikult Euroopale hea. Siis oleks Euroopal lootust.
EKRE valimisprogrammis on ka kirjas, et lubate
tühistada Venemaaga sõlmitud põhiseadusvastase piirilepingu ja nõuda
okupeeritud Petserimaa ja Narva-taguse ala tagastamist Eestile. Mida Eesti
peaks peale hakkama nende Vene kodanikega, kes tagastatud aladel Eesti poolele
jääks?
Petserimaal elab
kuskil 20 000 inimest, nendest umbes 10 000-15 000-l on Eesti kodakondsus,
elanike sekka loetakse ka Vene piirivalve ja sõjaväeosad. Jaanilinn (11,833
elanikku - Wikipedia) ka lisaks, aga seal ei ole ka väga palju inimesi. See on
kokku umbes sama suur arv, kui eelmisel aastal tuli Eestisse võõrtööjõudu nii
Ukrainast, Venemaalt, Moldovast ja Euroopa Liidust. See arv ei ole üldse suur.
Kui me need alad
kunagi tagasi saaksime, siis kindlasti kõik ei tahaks Eestisse jääda. Nii nagu
meie maapiirkonnad tühjenevad, tühjenevad ka Venemaa maapiirkonnad. Minnakse
suurematesse tõmbekeskustesse ja Peterburisse. See, et meile tuleks mingi
tohutu venelaste invasioon, ei vasta tõele.
Need alad on täpselt
samamoodi okupeeritud nagu Krimm. See on täiesti räige rahvusvahelise õiguse
rikkumine. Ainukene erinevus on, et meie Petserimaa ja Narva tagused alad
okupeeriti pool sajandit varem kui Krimm. Mingit muud vahet ei ole. Nende alade
ja sealsete maavarade tasuta Venemaale ära kinkimine... midagi rumalamat annab
välja mõelda. Kui sellest põlevkivist, mis jääb teisele poole Narva jõge, toota
tänase tehnoloogiaga diislikütust, siis Eesti tarbimise juures jätkuks meile
sellest umbes 70 aastaks.
Rahvusvahelise õiguse järgi on Tartu rahu kehtiv rahvusvaheline leping,
kõik need alad kuuluvad seaduse järgi meile. Ajutine kontrolljoon, nagu ta
praegu on, toimib suurepäraselt. Kui me oleme saanud 50 aastat oodata oma
iseseisvust, siis me võime veel oodata järgmised 50 aastat, et äkki kunagi
Venemaale tuleb demokraatlik riigivõim ja me saame need alad tagasi.
Avaldatud: https://www.err.ee/892811/polluaas-tartu-rahu-alade-kattesaamine-ei-too-venelaste-invasiooni-eestisse
2 kommentaari
Raha laenamise asemel tuleb raha printida. Eestile on tarvis Eesti Keskpanka ja printida Eesti Dollareid,Eesti Kroone,Eesti Veksleid jms.
VastaKustutaKurjategijad tekitavad inflatsiooni selleks, et rahvast enam koorida. Rahva juhtimiseks kurjategijatele vajalikus suunas tekitatakse inflatsiooni.
VastaKustutaKuidas panna maarahvast metsa langetama ?
Tekita inflatsiooni.
Kuidas panna rahvast panka teenima ?
Tekita inflatsiooni.
Kuidas hoida rahvast samal palgatasemel s.o. hoida odavat tööjõudu?
Tekita inflatsiooni.
Jne.
Kadri Simson keelustas tuulepargi rajamise,sellega rikkus seadust ja kergitas elektri hinda ja teenuste,kaupade hinda-tekitas inflatsiooni !
Inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks.
EKRE,Eestile pandi "aatomipomm" ja te vaikite !
40%-ne elektri hinna kergitamine on hullem kui katastroof. See on julm sigadus ! Prantsusmaal kollased vestid korraldavad demonstratsioone 2 % hinna kergitamise vastu...