Põlluaas: Tartu rahu alade kättesaamine ei too venelaste invasiooni Eestisse

kolmapäev, jaanuar 09, 2019

Põlluaas: Tartu rahu alade kättesaamine ei too venelaste invasiooni Eestisse 

Aleksander Krjukov
ERR 07.01.2019

EKRE lubab valimisprogrammis nõuda Venemaalt tagasi okupeeritud Petserimaa ja Narva-tagused alad. EKRE esinumber Eesti suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) Henn Põlluaas ei pea probleemiks, et seal elab paarkümmend tuhat Venemaa kodanikku. Põlluaasa sõnul tühjenevad ka Venemaa maapiikonnad elanikest ja Eestisse mingit venelaste invasiooni oodata sestap pole.
EKRE avalikustas laupäeval oma valimisnimekirja ja valimisprogrammi. Valimisprogrammi kohta tegid teised erakonnad teravat kriitikat, Reformierakond välistas esimest korda ka koostöö EKRE-ga sellepärast.
Henn Põlluaas, EKRE valimisprogrammis on lubatud alandada käibemaksu 15 protsendile. Kas olete välja arvutanud, kui suure augu see eelarvesse tekitab ja millega seda katate?
Jah, oleme välja arvutanud. Majandustoimkond on sellega väga põhjalikult tegelenud. Ma momendil täpseid numbreid peast ei mäleta. Aga käibemaksu alandamine kahtlemata elavdab majandust selle läbi, et tõstab inimeste ostuvõimet ja alandab ettevõtte toodete omahinda. Selle läbi ka see tekkiv auk üsna kiiresti tasandub ja majandus läheb selgelt plusspoolele ning maksulaekumised ja käibed tõusevad. See omab just sellist majandust elavdavat ja elatustaset tõstvat mõju.
Lubate lõpetada Rail Balticu ja luua kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga. Miks Rail Baltic selleks ei kõlba või mille poolest EKRE trass erineb Rail Balticu omast?
Põhimõtteliselt ehitame me täna, 21. sajandil, Rail Balticu näol 19. sajandi raudteed. Kui me vaatame seda, mis maailmas toimub, nii Euroopas kui ka Aasias, siis ehitatakse raudteid, mille kiirus on 400-500 km/h, mitte 160-200 km/h. Juba peale valmimist on see raudtee aegunud. Ja lisaks sellele, et ta nõuab aastas 10-20 miljonit eurot lihtsalt ekspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid, tuleb vaadata ikkagi tulevikku ja teha seda, mis kannab meid ka aastakümneid edasi.

Me ei saa sellist projekti teha uisapäisa, ilma ühiskondliku kokkuleppeta. Meil on täna juba olemasolev trass, mis läheb läbi Pärnu ja Riia, selle rekonstrueerimine on kordades odavam kui uue paralleelse trassi tegemine. Läbiarutamata on ka see, et kas on õigem teha see Rail Baltic läbi Pärnu või läbi Tartu. Kõik need arutelud on olemata. Ühiskonna tasemel neid tehtud ei ole, need otsused on võetud kuskil tagatubades vastu.
Kuidas EKRE Eesti raudteevõrgu arendamist näeb? Kas EKRE visiooni kohaselt arendatav raudteevõrgustik jääks põhinema senisele rööpmelaiusele?
Rööpmelaiust me ei ole arutanud. Põhimõtteliselt on Euroopaga ühilduvus mõistlik asi.
Et siis tuleks muuta rööpmelaiust?
Minul ei ole küll siin teistsugust seisukohta. Me oleme osa Euroopast ja rööpmelaius võiks meil tõesti sama olla.
Erinevus Rail Balticuga oleks siis rongides?
Mitte ainult rongides, aga ka trassi valikus.
See raha, mis Euroopa Liidust Rail Balticu projektiks Eestile on ette nähtud, läheks korstnasse?
Ei, see ei lähe korstnasse, sest seda on võimalik kasutada ka muude taristuprojektide jaoks. See, et see korstnasse läheb, ei vasta tõele. See on infrastruktuuri raha, mida on võimalik saada ja kasutada ka teistes projektides. Ja pealegi, kui see projekt peatada, siis jääb ju ka meie enda omaosalus sinna maksmata, mida on võimalik kasutada teiste projektide juures. Need sajad miljonid, mida me peaks ise välja maksma, neid saame kasutada näiteks teedeehituses. Näiteks Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu maanteede neljarajaliseks ehitamiseks.
Soovite USA-lt saada miljard eurot sõjalist tuge. Samal ajal USA president Donald Trump ütleb, et liitlased peavad hakkama ise oma kaitse eest rohkem maksma. Kas siin pole vastuolu?
Loomulikult peavad liitlased rohkem panustama enda julgeolekusse, asi ongi selles, et nad seda ei tee. Ainult väike käputäis NATO riike täidavad neid vabatahtlikult võetud kohustusi, Eesti on üks nende seas. Oleme sealjuures väga eeskujulikud ja enda võetud kohustusi täitnud ja isegi ületame neid. Meie kaitsekulutused on suuremad, kui kaks protsenti. Meie eesmärk on viia need nelja aastaga 2,6 protsendini, et me suudaksime enda iseseisvat kaitsevõimet tugevdada.
Selge on see, et sõltuvalt meie väiksusest ei ole me suutelised kõiki sõjalisi võimekusi looma ja selleks ongi meil vaja liitlaste abi. USA annab igal aastal umbes 50 miljardit eurot liitlaste toetamiseks. Iisrael on saanud näiteks igal aastal kolm miljardit, Egiptus miljard jne. Nii, et sellest 50 miljardist, kui me tõesti soovime ja küsime, oleks seda võimalik saada. Sellest saaks Eesti keskmaa õhutõrjet arendada, rannakaitset, soomusvõimekust. Ilma nendeta me oleme üsna abitud.
Ja see, kui NATO idapiir on kaitstud, on otseselt Ameerika huvides. Siin ei ole mõtet peita pead valehäbi taha või kunstliku uhkuse pärast jätta midagi küsimata. Ma tean täpselt, et kui on olnud Balti presidentide kohtumised Trumpiga, siis on Läti ja Leedu alati need teemad lauale tõstnud ja kuigi meil on täpselt neid samu võimekusi vaja, on meie president irvitanud oma kolleegide üle. Kas me seda raha saame, on omaette küsimus. Siis me peame veelgi rohkem ise pingutama, aga küsija suu pihta ei lööda.
Lubate eelistada riigihangetel Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. Kas see ei lähe vastuollu EL-i regulatsioonidega?
Meie eesmärk on lähtuda Eesti huvidest. Eesti huvides on, et Eesti majandus ja et Eesti ettevõtted areneksid, saaksid tugevamaks. Me oleme tegutsenud kogu aeg umbes sellise põhimõtte järgi nagu vene ajal, et kui Moskvas midagi mõeldi, siis Eestis juba tehti. Ja täpselt sama on Euroopa Liidus, kus me täidame tohutu innuga direktiive ja määruseid ning keerame vinti alati juurde, teeme soovitused enda jaoks kohustuslikuks.
Meie lähtume täiesti selgelt Eesti huvidest. Te ütlete küll, et see võib Euroopa Liidu reeglitega vastuollu minna, aga vaatame, kas see vabaturumajandus ning teenuste ja kaupade üle piiride liikumine Euroopas toimib või ei toimi. Me näeme ju väga selgelt, kuidas erinevad riigid on loonud endale erinevate tingimuste läbi sellised turvatrellid ette, et teiste riikide kaubad ja teenused ei saaks nende turule tulla. Ainult meie oleme igas suunas avatud absoluutselt kõigele. Me peame kaitsma enda tootjaid, enda majandust.
Kas see välisinvestoreid ei peleta eemale?
Miks see peaks välisinvestoreid eemale peletama? Kui investor tahab siin tootmist arendada, siis see ju ei takista kuidagi nende tegevust.
EKRE valimisprogrammis on öeldud, et tuleks üle vaadata Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja eelistada neid, kus Eesti huvid on täielikult esindatud. Kas see tähendab, et Euroopa Liidust tuleks välja astuda?
See ei tähenda seda. Ma ei saa aru, kust tuleb see väide, et me peaks Euroopa Liidust välja astuma. Me ei taha sugugi Euroopa Liidust välja astuda. Meil on programmis täiesti selgelt öeldud, et toetame toetame Euroopa Liitu kui sõltumatute rahvusriikide liitu, aga me seisma vastu kavadele muuta Euroopa föderatsiooniks. Ja kui olukord peaks muutuma selliseks, et Euroopa Liidust tehakse föderatsioon, kus me muutume sõnaõiguseta provintsiks, siis sellisel juhul paneb EKRE Eesti edasised sammud rahvahääletusele. Kas me nõustume sellega või mitte ja kas me astume Euroopa Liidust välja või mitte.
Mis puutub NATO-sse, siis me ei kavatse sealt välja astuda. Me toetame igati NATO-t ja selle liikmeks olekut. Kui me räägime rahvusvahelistest organisatsioonidest välja astumisest, siis küsimus on hoopis selles, et me oleme ligi 80 erinevas rahvusvahelises organisatsioonis lihtsalt sellepärast, et seal laua taga olla. See on täitsa mõttetu, enamus nendest ei puuduta Eestit. Samal ajal on seal liikmemaksud, erinevad konverentsidel osalemise tasud jne. See on ülikulukas Eestile. Ma võin tuua näiteks Vahemere liidu parlamentaarse assamblee, kuhu kuuluvad Vahemere ümber olevad riigid. Mis meil sellega pistmist?
Iseenesest on see ju kena, aga samas me teame, et tegelikult sel kuuluvusel mingit reaalset mõju ei ole. Hääle- ja vetoõigus on ju ainult loetud suurriikidel. Kui me vaatame julgeolekunõukogu viimaste aastate otsuseid, siis on see igasugu mõtte kaotanud. Venemaa kasutab oma vetoõigust oluliselt rohkem, kui seda tehti Külma sõja ajal. Praktiliselt kõik sisulised otsused, millel mingisugune tähendus võiks olla, vetostatakse. See on lihtsalt jälle selline mõttetu ümarlaud, mille taga meil oleks uhke olla. Võib-olla me paistaks rohkem välja, aga tegelikult mingit sisulist kasu sellest ei ole.
Vaadates meeleolusid Euroopa Liidus, siis kui reaalne on Eesti liikmelisuse referendumile panek? On teil usku Euroopa Liitu, et asjad võiksid minna teie soovitud suunas?
Tõtt-öelda minu usk Euroopa Liidu kui sellise jätkuvusse on üsna skeptiline. Euroopa Liit ju käriseb igast nurgast ja ka Brexit on selle tagajärg, et võim ja otsused koonduvad üha enam Brüsselisse. Euroopa Komisjoni, mida ei ole ühegi riigi ükski kodanik kunagi valinud, võim üha kasvab. Seda kõike on näha ka erinevate liikmesriikide valimistulemustes - euroskeptiliste ja konservatiivsete jõudude osakaal ja toetus nendele üha kasvab. Sellel on selged põhjused, ollakse rahulolematud Euroopa Liidu tänaste suundumustega. Aga selle asemel, et mõelda, mis on Euroopa Liidus valesti läinud ja mida tuleks parandada, üha paanilisemalt tambitakse sedasama läbikukkunud poliitikat ja see tekitab üha rohkem rahulolematust. Kui vähegi Euroopa Liidu juhtidel oleks mõistust, siis nad ei hoiaks kramplikult võimust kinni, vaid mõtleksid sellele, mis on tegelikult Euroopale hea. Siis oleks Euroopal lootust.
EKRE valimisprogrammis on ka kirjas, et lubate tühistada Venemaaga sõlmitud põhiseadusvastase piirilepingu ja nõuda okupeeritud Petserimaa ja Narva-taguse ala tagastamist Eestile. Mida Eesti peaks peale hakkama nende Vene kodanikega, kes tagastatud aladel Eesti poolele jääks?
Petserimaal elab kuskil 20 000 inimest, nendest umbes 10 000-15 000-l on Eesti kodakondsus, elanike sekka loetakse ka Vene piirivalve ja sõjaväeosad. Jaanilinn (11,833 elanikku - Wikipedia) ka lisaks, aga seal ei ole ka väga palju inimesi. See on kokku umbes sama suur arv, kui eelmisel aastal tuli Eestisse võõrtööjõudu nii Ukrainast, Venemaalt, Moldovast ja Euroopa Liidust. See arv ei ole üldse suur.
Kui me need alad kunagi tagasi saaksime, siis kindlasti kõik ei tahaks Eestisse jääda. Nii nagu meie maapiirkonnad tühjenevad, tühjenevad ka Venemaa maapiirkonnad. Minnakse suurematesse tõmbekeskustesse ja Peterburisse. See, et meile tuleks mingi tohutu venelaste invasioon, ei vasta tõele.
Need alad on täpselt samamoodi okupeeritud nagu Krimm. See on täiesti räige rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ainukene erinevus on, et meie Petserimaa ja Narva tagused alad okupeeriti pool sajandit varem kui Krimm. Mingit muud vahet ei ole. Nende alade ja sealsete maavarade tasuta Venemaale ära kinkimine... midagi rumalamat annab välja mõelda. Kui sellest põlevkivist, mis jääb teisele poole Narva jõge, toota tänase tehnoloogiaga diislikütust, siis Eesti tarbimise juures jätkuks meile sellest umbes 70 aastaks.
Rahvusvahelise õiguse järgi on Tartu rahu kehtiv rahvusvaheline leping, kõik need alad kuuluvad seaduse järgi meile. Ajutine kontrolljoon, nagu ta praegu on, toimib suurepäraselt. Kui me oleme saanud 50 aastat oodata oma iseseisvust, siis me võime veel oodata järgmised 50 aastat, et äkki kunagi Venemaale tuleb demokraatlik riigivõim ja me saame need alad tagasi.

Avaldatud: https://www.err.ee/892811/polluaas-tartu-rahu-alade-kattesaamine-ei-too-venelaste-invasiooni-eestisse

You Might Also Like

2 kommentaari

  1. Raha laenamise asemel tuleb raha printida. Eestile on tarvis Eesti Keskpanka ja printida Eesti Dollareid,Eesti Kroone,Eesti Veksleid jms.

    VastaKustuta
  2. Kurjategijad tekitavad inflatsiooni selleks, et rahvast enam koorida. Rahva juhtimiseks kurjategijatele vajalikus suunas tekitatakse inflatsiooni.
    Kuidas panna maarahvast metsa langetama ?
    Tekita inflatsiooni.
    Kuidas panna rahvast panka teenima ?
    Tekita inflatsiooni.
    Kuidas hoida rahvast samal palgatasemel s.o. hoida odavat tööjõudu?
    Tekita inflatsiooni.
    Jne.
    Kadri Simson keelustas tuulepargi rajamise,sellega rikkus seadust ja kergitas elektri hinda ja teenuste,kaupade hinda-tekitas inflatsiooni !
    Inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks.
    EKRE,Eestile pandi "aatomipomm" ja te vaikite !
    40%-ne elektri hinna kergitamine on hullem kui katastroof. See on julm sigadus ! Prantsusmaal kollased vestid korraldavad demonstratsioone 2 % hinna kergitamise vastu...

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...