Vastused Postimehe ja ERR küsimustele

Kolmapäev, märts 02, 2011

POSTIMEHE POOLT ESITATUD KÜSIMUSED:
http://poliitika.postimees.ee/?id=396271

Henn Põlluaas: kriisist pole kiiret väljapääsu
Üksikkandidaat nr. 887, Mustamäe ja Nõmme valimisringkond

1) Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
Eks eelkõige tuleb tegeleda ikka nende teemadega, millega on vaja tegeleda. Ja see ring on kahtlemata lai. Kui aga valida saaks, siis teistest enam pakuks huvi välispoliitika ja riigikaitse küsimused. Eesti peab käituma iseseisva, suveräänse riigina, lähtuma väärtuspõhisest poliitikast ja rahvuslikest huvidest. Oleme riigi suveräänse otsustusõiguse loovutamisel EL-le läinud juba liialt kaugele, sellele tuleb piir panna. Samuti ei tohi me olla nõus otsustega, mis riivavad meie endi rahvuslikke huve – näiteks viisavabaduse kehtestamine Venemaaga.

Tulles riigikaitse juurde, siis on selge, et kui me ei panusta piisavalt enda kaitsevõime arendamisesse, siis võivad ka kõik muud pingutused osutuda asjatuks. Tuleb lõpetada jutud palgaarmeele üleminekust – kaitsevõime minetanud Läti peaks olema piisavaks hoiatuseks. Lõppema peab ka mõttetute kulutuste tegemine ( näiteks miinitraalerid), mistõttu on nii mitmeidki hädavajalikke hankeid edasi lükatud (keskmaa õhutõrje, rannakaitseraketisüsteemid jne). Enam tuleks toetada Kaitseliitu ja selle arengut. Me ei tohi unustada, et NATO abi ei jõua meieni üleöö, senikaua peame suutma ennast ise kaitsta.

2) Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Kui oleks võimalik välistada kõik tehnilised probleemid ja kahtlustused, et e-häältega on võimalik manipuleerida, siis suhtuksin positiivselt. Paraku nii see ei ole. Minuga võttis ühendust valija, kes soovis e-hääletusel mulle häält anda. Üksikkandidaatide nimed jäid aga ekraani tööriistariba all ning neid ei olnud võimalik ülespoole kerida. Valimiskomisjon väitis, et tegemist olevat ilmselt vana arvuti, valede seadete ja oskamatu inimesega, kuid tegemist oli hoopis uue arvuti ja IT-d õppiva isikuga. Ma ei tea, kui paljudel valijatel sarnasel põhjusel hääl mulle ja teistele üksikkandidaatidele andmata jäi ja seetõttu suhtun e-hääletusse suurte reservatsioonidega.

3) Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Eeskätt tuleb luua kodumaisele ettevõtlusele võrdsed tingimused väliskapitaliga. See tähendab välisettevõtete maksustamata kasumi väljaveole piiri panekut. Seejärel soodsa majanduskeskkonna loomist rahvusliku majanduse tekkimiseks, mõttetute piirangute ja bürokraatia kaotamist jne. Öeldakse, et kapitalil pole kodumaad, kuid kapitali omanikul on. Kui meil eksisteeriks ka oma keskmine- ja suurettevõtlus ning eestimaine pangandus, oleks sajad miljardid kroonid, mis praegu kasumina välja viiakse, Eestisse jäänud. Selle mõju oleks reaalne ja tuntav. Vaid rahvusliku majanduse areng on võtmeks töökohtade loomisel ja sotsiaalsete garantiide parandamisel.

4) Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Riigikogu seadusloome on tugevalt ülehinnatud. Eesti on „tänu“ EL liikmelisusele olukorras, kus enam kui 80% seadustest ja õigusaktidest tulevad Brüsselist. Riigikogu ülesanne on vaid nende kinnitamine. Sellest ka seadused, mille järgi porgand on puuvili jne. Olen seisukohal, Riigikogule tuleb anda tagasi tema tegelik sisu ja funktsioon.
Enda kogemusest rääkides, siis mind on valitud kahel korral kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, olen fraktsiooni esimees ja olnud mitmete komisjonide liige. Seetõttu oman head kogemust ja ettevalmistust tööks Riigikogus, samuti teadmisi seadusloome alalt.

5) Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida koike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Üks on kindel – meie ei anna teile katteta lubadusi ega õhuta kaasa minema laenuralliga, mis suure osa inimestest aastakümnetepikkusesse võlaorjusesse on saatnud. Kriisist, kuhu Eesti on valitsevate ringkondade hoolimatuse ja valeotsuste tõttu sattunud, ei ole kerget ega kiiret väljapääsu. Milliseid samme majanduse taastumiseks astuda, sellele juba vastasin. Vaid see on eelduseks lastetoetuste, pensionite ja muude sotsiaalgarantiide tõstmisele. Teeme kõik, et eestlased ise peaksid Eestit kõige elamisväärseimaks maaks maailmas.
Soovitan teil enne valimisi meenutada parteide lubadusi eelmistel valimistel ja mõelda, kas te ka eraelus usaldaksite isikuid, kes vaid lubavad, kuid oma lubadusi ei täida. Miks peaks selliseid erakondi usaldama? Üksikkandidaatide puhul te teate, kes on konkreetselt teie saadik ja saate temale ka küsimusi ja nõudmisi esitada.

6) Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?
Jätkan oma publitsistitööd ja tegevust nii kohalikus kui võimalust mööda ka laiemas poliitikas. Samas kardan, et vaadates Eesti poliitikas toimuvaid protsesse ja suundumusi, on alust kahelda, kas me sellisel juhul järgmistel valimistel saame enam üldse rääkida Eestist kui rahvusriigist. Loovutades jätkuvalt enda suveräänsust, oleme tulevikus tõenäoliselt EL kui liitriigi tähtsusetu provints, kes põlisrahvastiku vähenedes on üle ujutatud sisserännanutega nii idast kui mujalt. Senine võimueliit on vaid isiklike ja klikihuvide eest väljas ning riigi ja eesti rahva eksistentsiaalsed mured neid ei häiri. Kahju on sellest, et väljastpoolt Riigikogu oleks meil märksa raskem kaasa rääkida ja toimuvat positiivses suunas mõjutada, kui seestpoolt. Olen siiski positiivselt meelestatud ja arvan, et üksikkandidaadid kujunevad nende valimiste märksõnaks.



EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU POOLT ESITATUD KÜSIMUSED:
Viimane üksikkandidaatide küsitlus
http://valimised.err.ee/index.php?Leht=Uudis&Id=225060
Henn Põlluaas
Üksikkandidaat nr. 887, Mustamäel ja Nõmmel

1.Miks otsustasite kandideerida ning miks peaks valija andma hääle Teile?
Eesti tuleb välja tuua demokraatia- ja majanduskriisist ning murda juba igasse valdkonda ulatuv sundpolitiseerituse pitser. Tarvis on uut, värsket ja sõltumatut jõudu, kes oleks valmis seisma Eesti riigi, selle majanduse, kultuuri ja rahva, mitte ainult erakonna või isiklike huvide eest. Olen poliitiliselt sõltumatu ja ei kuulu ühtegi erakonda, seetõttu otsustasin kandideerida üksikkandidaadina. Olen kindel, et suudan anda olulise panuse, muutmaks Eesti inim- ja elamisväärseks riigiks, kus eesti rahvas tunneb end kindlalt ja hästi. Eesti vajab positiivseid muutusi!

2. Kuidas iseloomustaksite oma vaateid?
Esindan rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Pean oluliseks selliseid Eesti poliitikas unustatud väärtusi nagu ausus, moraal, aated ja isamaaarmastus, mis tuleb riigijuhtimises taas ausse tõsta. Ka isamaalisele kasvatusele tuleb terves ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörata. Olen seisukohal, et Eesti peab käituma iseseisva, suveräänse riigina, lähtuma väärtuspõhisest poliitikast ja rahvuslikest huvidest. Paraku on riik läinud suveräänsuse ja otsustusõiguse loovutamisel EL-ile lubamatult kaugele - ühishuvide järgimine on tervitatav vaid niikaua, kui nende realiseerimine ei lähe vastuollu Eesti huvidega. Siin tuleb taastada tasakaal.

3. Nimetage olulisemad eesmärgid, mille nimel parlamendis tööle hakkaksite.
Muuta tuleb Riigikogu valimiskorda, kaotades ära häälte ülekandemehhanismi ja kehtestades saadiku tagasikutsumise võimaluse. Riigi ülesanne on luua soodne majandus- ja seaduskeskkond ettevõtlusele, vähendada tuleb bürokraatiat ja põhjendamatuid piiranguid, võtta kontrolli alla välisfirmade kasumite maksustamata väljakantimine Eestist. See on lähtekohaks tööpuuduse, Eestist lahkumise ja teiste probleemide lahendamiseks.
Toetades traditsioonilisi pereväärtusi, tuleb luua järk-järgult seesuguste sotsiaalsete tagatiste võrgustik, mis soosib sündimuse kasvu, tagab hea ja kättesaadava arstiabi, tasemel hariduse ja mureta pensionipõlve ning katkestab üha massilisemaks muutuva lahkumistrendi meie kodumaalt.
Eesti peab jääma rahvusriigiks, kus eestlased, kui põlisrahvas, omavad vääramatut eelisõigust tagada tingimused oma keele, kultuuri ja rahvuse säilimiseks ja arenguks.

4. Milliseks hindate enda võimalusi pääseda Riigikokku?
Heaks, kuid kõik sõltub sellest, kuivõrd valijad lähtuvad sisulistest kriteeriumitest. Küsitluste põhjal on toetus üksikkandidaatidele suurem kui mitmetel parteidel. Seda tõestavad ka europarlamendi valimised, kus üksikkandidaadid said kokku tervelt kolmandiku häältest. Sellist tulemust ei osanud ennustada mitte keegi. Olles 2005. aastast alates korduvalt valitud KOV linnavolikogu liikmeks ja fraktsiooni esimeheks, oman suurepärast ettevalmistust ja kogemust tööks Riigikogus.

5. Milliste erakondadega teeksite Riigikogus koostööd?
Koostöö on võimalik kõigiga, kes samu ideid, aateid ja pürgimusi kannavad. Siin on määrav erakondade endi koostöötahe ja eeldus, et nad käituks Riigikogu töös objektiivselt, vastutustundlikult ja parteideüleselt. Täna me seda ei näe. Riigikogu ei tohi olla seadusloomes ega otsuste vastuvõtmisel allutatud välisriikide survele ega kitsastele huvigruppidele, olgu need siis kodu- või välismaised. Parteidega, kes pole valmis seadma Eesti riigi ja rahva huve esikohale, on koostöö välistatud.

You Might Also Like

1 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...