Burkakandja: ahistatud naine või enesetaputerrorist?

Neljapäev, august 11, 2016

Aeg-ajalt kerkib üles diskussioon burka lubamise-keelamise teemal. Mõlemal poolel on aktiivseid sõnavõtjaid, kuid ilmselgelt on ülekaalukas enamuses need, kes ei toeta meile võõraste tavade ja kommete heakskiitmist. Justiitsministeeriumis on pikemat aega ettevalmistamisel eelnõu burkade keelamiseks, kuid kuna koalitsiooni sees puudub ühine seisukoht, on see toppama jäänud.

Hiljuti välismaal olles sattusin nägema, kuidas moslemiperekond, mees, kaks naist ja terve hulk lapsi hotelli restorani sööma tulid. Pere, v.a. naised olid läänepäraselt riietatud ja sõid silmapaistvalt hea isuga. Kurb oli aga vaadata naisi, kes olid nagu surmainglid maast pealaeni kaetud musta burkaga. Ainult silmad välkusid kitsa pilu tagant. Nende õhtusöök piirduski suuremas osas vaatamisega, sest neil ei olnud võimalik normaalselt inimese kombel süüa. Ei tohtinud ju nägu katvat läbipaistmatut loori eest ära võtta. Nii nad siis üritasid üksikuid palukesi loori alt suhu pista, kuni olid lõpuks sunnitud loobuma ja tühja kõhuga teiste söömist pealt vaatama. Nälja vaigistamiseks võtsid mõlemad lahkudes üht-teist hotellituppa kaasa. Ei pea ütlemagi, et see oli äärmiselt võõrastav ja haletsusväärne vaatepilt.

Euroopat tabanud immigratsioonikriisi käigus on reljeefselt välja tulnud, et inimõiguste ja põhiseadusega tagatud üksikisikute õigused on sattunud kolmandatest maadest tulnud rahvusrühmade religioossete ja kultuuriliste erinevuste tõttu surve alla. Islamiusuliste kultuuritaust ja kombed ei tunnista sugudevahelist võrdõiguslikkust, nagu Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus näevad ette. Naiste ahistamine burka ja niqabi kandmise sunni läbi ei sobi kokku meie kommete ja väärtussüsteemiga. Avalikes kohtades burka ja niqab näokatete kasutamise keeld on selge seisukohavõtt selle nimel, et inim- ja põhiõigused on seaduse silmis teatud usuliste traditsioonide ees primaarsed.

Meil räägitakse tavaliselt burkast, kuid sama levinud on niqab. Milles nende vahe seisneb? Burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani. Niqab on tavaliselt ristkülikukujuline riie, mis on kinnitatud pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.

Islami pühakiri Koraan ei reguleeri burka või niqabi kasutamist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste, Inimõiguste Deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega diskrimineerimisena. Samale järeldusele jõudis 2014. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus, arutades Prantsusmaal kehtestatud burka kandmise keeldu.

Burkade kandmine oli Talibani terrorirežiimi ajal kohustuslik Afganistaanis. Enda turvalisuse nimel kannavad seda paljud naised tänagi. Burka ja niqabi kandmise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon ISIS enda poolt kontrollitavatel aladel. Rikkujaid karistatakse karmilt. Burka ja niqabi kandmist ei saa seetõttu vaadata kui naiste vaba tahte väljendust, vaid kui vägivaldset ja dikteeritud sundi. Näokatete kandmisele Euroopa riikidesse saabunud ja siin elavate islami taustaga naiste poolt tuleb läheneda samast vaatenurgast.

Nägu peitvate katete kasutamine on keelatud mitmetes Euroopa maades, nagu näiteks Belgia, Holland, Prantsusmaa, Šveits ja Bulgaaria, mitmetes riikides kaalutakse nende keelustamist. Osaliselt on islami näokatted ära keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja Venemaal. Rõhutatakse, et burka ja niqab-rätikute kasutamine on sobimatu nii kristlikust kui ateistlikust vaatenurgast ja on naisi ahistav. Austraalia ülemkohus otsustas hiljuti, et kui töötaja riietus takistab suhtlust teise inimesega, võib tööandja keelata selle kandmise. Lisati, et niqabi kandmise keelamine ei ole diskrimineerimine.

Enamikes riikides põhjendatakse näokatete kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab ja ei võimalda isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul. Äärmusislamistid on kasutanud keha ja nägu varjavat riietust korduvalt enesetaputerrorirünnakute korraldamisel, sest varjab ju suur ja lohmakas burka pommivööd suurepäraselt. Samad põhjendused pädevad ka Eestis, seda enam, et KAPO on hoiatanud kasvava terroriohu eest ja islamiterroristid on lisanud Eesti oma sihtmärkide loendisse. Ka Soome julgeolekupolitsei kinnitusel on terrorioht täna suurem kui kunagi varem. Nõue, et inimesed peavad olema avalikus ruumis identifitseeritavad on loomulik ja õigustatud.

Burkakandjad tekitavad kõikjal Euroopas inimestes hirmu ja kummastust, sest kuidagi ei ole võimalik olla kindel, kas tegemist on lihtsalt naisterahva või hoopis halbade kavatsuste ja pommivööga varustatud fanaatilise enesetaputerroristiga. Mitmetes maades on burka ja niqabi kandmine karistatav rahalise trahviga: Hollandis 380 eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevase vangistusega.

Nägu peitvate looride ja rätikute keelamisega annab ühiskond signaali, et Eestisse saabunud immigrantrahvastiku teatud erikombed ei saa olla ülimuslikud kohalikest kommetest, headest tavadest, seadustest ja põhiseadusest. Tegemist on selgelt äärmusislami poolt kehtestatud ja terroristide poolt ärakasutatava naisi ja naiste õigusi ahistava nõudega, mida tuleb käsitleda naistevastase vägivalla ühe vormina.

Eestis ja enamikes teistes Euroopa riikides ei ole varem olnud vajadust reguleerida seadusandlikult kõnealust valdkonda, kuid immigratsioonikriisi, üha kasvava asüülitaotlejate hulga ja kasvava terrorismiohu tõttu tuleb seda teha. Euroopalike inimõiguste, sugupoolte võrdõiguslikkuse ning julgeoleku ja turvalisuse huvides peab burka ja niqabi kasutamine avalikes kohtades olema keelatud ja trahviga karistatav. Me ei saa oma riigis aktsepteerida, et naised on eesriide taga nagu vangid, ära lõigatud sotsiaalsest elust ja jäetud ilma igasugusest identiteedist. See teeb võimatuks nende integreerumise meie ühiskonda.

Seni Eestis eksisteerinud, peamiselt tatarlastest koosneva islamikogukonnaga sarnaseid probleeme ei ole olnud, nemad burkat või niqabi ei kanna. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete islamistidega, kes püüavad enda kaasatoodud äärmuslikke tavasid neile peale suruda.

Arvestades immigratsioonisurvet ja islamiusuliste uusimmigrantide täiesti erinevat tausta, tuleb ühiskondliku korra ja turvalisuse tagamise nimel kõnealune seadus preventatiivselt vastu võtta just nüüd, olukorras, kus see puudutab veel vaid üksikuid isikuid. Reeglid tuleb kehtestada enne, kui Eestis hakkavad tekkima sarnased probleemid, mis on paljudes Euroopa riikides tekkinud. 

Tagantjärele on nende küsimuste reguleerimine äärmiselt keeruline. Praegu on selleks õige aeg. See oleks eetiline ka teise kultuuritaustaga immimigrantide suhtes, kes oleksid eelnevalt informeeritud Eestis kehtivate kommete, heade tavade ja seaduste suhtes.

Avaldatud ajalehes Konservatiivide Vaba Sõna, august 2016

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...