Burkakandja: ahistatud naine või enesetaputerrorist?
neljapäev, august 11, 2016
Aeg-ajalt kerkib üles diskussioon burka
lubamise-keelamise teemal. Mõlemal poolel on aktiivseid sõnavõtjaid, kuid
ilmselgelt on ülekaalukas enamuses need, kes ei toeta meile võõraste tavade ja
kommete heakskiitmist. Justiitsministeeriumis on pikemat aega ettevalmistamisel
eelnõu burkade keelamiseks, kuid kuna koalitsiooni sees puudub ühine seisukoht,
on see toppama jäänud.
Hiljuti välismaal olles sattusin nägema, kuidas
moslemiperekond, mees, kaks naist ja terve hulk lapsi hotelli restorani sööma
tulid. Pere, v.a. naised olid läänepäraselt riietatud ja sõid silmapaistvalt
hea isuga. Kurb oli aga vaadata naisi, kes olid nagu surmainglid maast pealaeni
kaetud musta burkaga. Ainult silmad välkusid kitsa pilu tagant. Nende õhtusöök
piirduski suuremas osas vaatamisega, sest neil ei olnud võimalik normaalselt
inimese kombel süüa. Ei tohtinud ju nägu katvat läbipaistmatut loori eest ära
võtta. Nii nad siis üritasid üksikuid palukesi loori alt suhu pista, kuni olid lõpuks
sunnitud loobuma ja tühja kõhuga teiste söömist pealt vaatama. Nälja
vaigistamiseks võtsid mõlemad lahkudes üht-teist hotellituppa kaasa. Ei pea
ütlemagi, et see oli äärmiselt võõrastav ja haletsusväärne vaatepilt.
Euroopat tabanud immigratsioonikriisi käigus on
reljeefselt välja tulnud, et inimõiguste ja põhiseadusega tagatud üksikisikute õigused
on sattunud kolmandatest maadest tulnud rahvusrühmade religioossete ja kultuuriliste
erinevuste tõttu surve alla. Islamiusuliste kultuuritaust ja kombed ei tunnista
sugudevahelist võrdõiguslikkust, nagu Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus
näevad ette. Naiste ahistamine burka ja niqabi kandmise sunni läbi ei sobi
kokku meie kommete ja väärtussüsteemiga. Avalikes kohtades burka ja niqab
näokatete kasutamise keeld on selge seisukohavõtt selle nimel, et inim- ja
põhiõigused on seaduse silmis teatud usuliste traditsioonide ees primaarsed.
Meil räägitakse tavaliselt
burkast, kuid sama levinud on niqab. Milles nende vahe seisneb? Burka
on islamiriikides
kasutatav naiste riideese, mis
katab kogu keha pealaest jalatallani. Niqab on tavaliselt ristkülikukujuline
riie, mis on kinnitatud pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad
jäävad nähtavale.
Islami pühakiri Koraan ei reguleeri burka või niqabi kasutamist,
mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitleda usuvabaduse,
põhiseaduslike õiguste, Inimõiguste Deklaratsiooni 9. artikli rikkumise ega
diskrimineerimisena. Samale järeldusele jõudis
2014. aastal Euroopa
Inimõiguste Kohus, arutades Prantsusmaal kehtestatud burka kandmise keeldu.
Burkade kandmine oli Talibani terrorirežiimi ajal
kohustuslik Afganistaanis. Enda turvalisuse nimel kannavad seda paljud naised
tänagi. Burka ja niqabi kandmise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon
ISIS enda poolt kontrollitavatel aladel. Rikkujaid karistatakse karmilt. Burka
ja niqabi kandmist ei saa seetõttu vaadata kui naiste vaba tahte väljendust,
vaid kui vägivaldset ja dikteeritud sundi. Näokatete kandmisele Euroopa
riikidesse saabunud ja siin elavate islami taustaga naiste poolt tuleb läheneda
samast vaatenurgast.
Nägu peitvate katete kasutamine on keelatud mitmetes
Euroopa maades, nagu näiteks Belgia, Holland, Prantsusmaa, Šveits ja Bulgaaria,
mitmetes riikides kaalutakse nende keelustamist. Osaliselt
on islami näokatted ära keelatud Itaalias, Hispaanias, Šveitsis, Hiinas ja
Venemaal. Rõhutatakse, et burka ja niqab-rätikute
kasutamine on sobimatu nii kristlikust kui ateistlikust vaatenurgast ja on
naisi ahistav. Austraalia ülemkohus otsustas hiljuti, et kui
töötaja riietus takistab suhtlust teise inimesega, võib tööandja keelata selle
kandmise. Lisati, et niqabi kandmise keelamine ei ole diskrimineerimine.
Enamikes riikides põhjendatakse näokatete kasutamise
keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab ja ei võimalda isikute tuvastamist,
eriti videomonitooringu puhul. Äärmusislamistid
on kasutanud keha ja nägu varjavat riietust korduvalt enesetaputerrorirünnakute
korraldamisel, sest varjab ju suur ja lohmakas burka pommivööd suurepäraselt.
Samad põhjendused pädevad ka Eestis, seda enam, et KAPO on hoiatanud kasvava
terroriohu eest ja islamiterroristid on lisanud Eesti oma sihtmärkide
loendisse. Ka Soome julgeolekupolitsei kinnitusel on terrorioht täna suurem kui
kunagi varem. Nõue, et inimesed peavad olema
avalikus ruumis identifitseeritavad on loomulik ja õigustatud.
Burkakandjad tekitavad kõikjal Euroopas inimestes
hirmu ja kummastust, sest kuidagi ei ole võimalik olla kindel, kas tegemist on
lihtsalt naisterahva või hoopis halbade kavatsuste ja pommivööga varustatud fanaatilise
enesetaputerroristiga. Mitmetes maades on burka ja niqabi kandmine karistatav
rahalise trahviga: Hollandis 380
eurot, Prantsusmaal 187 eurot, Belgias 179 eurot, Šveitsis 15-25 eurot ja/või kuni seitsmepäevase
vangistusega.
Nägu peitvate looride ja rätikute keelamisega annab
ühiskond signaali, et Eestisse saabunud immigrantrahvastiku teatud erikombed ei
saa olla ülimuslikud kohalikest kommetest, headest tavadest, seadustest ja põhiseadusest.
Tegemist on selgelt
äärmusislami poolt kehtestatud ja
terroristide poolt ärakasutatava naisi ja naiste õigusi ahistava nõudega, mida
tuleb käsitleda naistevastase vägivalla ühe vormina.
Eestis ja enamikes teistes Euroopa riikides ei ole
varem olnud vajadust reguleerida seadusandlikult kõnealust valdkonda, kuid
immigratsioonikriisi, üha kasvava asüülitaotlejate hulga ja kasvava
terrorismiohu tõttu tuleb seda teha. Euroopalike inimõiguste, sugupoolte võrdõiguslikkuse
ning julgeoleku ja turvalisuse huvides peab burka ja niqabi kasutamine avalikes
kohtades olema keelatud ja trahviga karistatav. Me
ei saa oma riigis aktsepteerida, et naised on eesriide taga nagu vangid, ära
lõigatud sotsiaalsest elust ja jäetud ilma igasugusest identiteedist. See teeb
võimatuks nende integreerumise meie ühiskonda.
Seni Eestis eksisteerinud, peamiselt
tatarlastest koosneva islamikogukonnaga sarnaseid probleeme ei ole olnud, nemad
burkat või niqabi ei kanna. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud
radikaalsete islamistidega, kes püüavad enda kaasatoodud äärmuslikke tavasid
neile peale suruda.
Arvestades
immigratsioonisurvet ja islamiusuliste uusimmigrantide täiesti erinevat tausta,
tuleb ühiskondliku korra ja turvalisuse tagamise nimel kõnealune seadus preventatiivselt
vastu võtta just nüüd, olukorras, kus see puudutab veel vaid üksikuid isikuid. Reeglid tuleb kehtestada enne, kui Eestis hakkavad
tekkima sarnased probleemid, mis on paljudes Euroopa riikides tekkinud.
Tagantjärele on nende küsimuste reguleerimine äärmiselt keeruline. Praegu
on selleks õige aeg. See oleks eetiline ka teise kultuuritaustaga immimigrantide
suhtes, kes oleksid eelnevalt informeeritud Eestis kehtivate kommete, heade
tavade ja seaduste suhtes.
Avaldatud ajalehes Konservatiivide Vaba Sõna, august 2016
0 kommentaari