Kooseluseadus ei ole inimõiguste, võrdsuse ega sallivuse küsimus

Teisipäev, juuli 26, 2016

Kõne EKRE esitatud kooseluseaduse tühistamise eelnõu lugemisel, mai 2016

Lugupeetud eesistuja, head kolleegid.

Meenutades viimast kooseluseaduse tühistamise arutelu, võtsin Marianne Mikkole kaasa oksekoti, sest tema sõnul ajas traditsiooniliste perekonnaväärtuste toetamine teda oksele. Mihkel Rauale annan aga EKRE tikud, kuid vaid siis, kui ta ei hakka nõidasid ja selgeltnägijaid põletama, nagu ähvardas, vaid paneb tule otsa kooseluseadusele.

Maailm põhineb polaarsusel ja inimkondki eksisteerib vaid tänu erinevate sugude olemasolule. Väited sooneutraalsuse võimalikkusest on absurdsed. Sooneutraalse ühiskonna idee lähtub valest, justkui sugudel ei oleks erinevust ja inimene saab ise sugu valida. See ei ole tõsi - sugu ei ole midagi, mida inimene endale valib, vaid vaieldamatu bioloogiline tõsiasi, sõltumata sellest, kas see kellelegi meeldib või mitte. Soorollide tasalülitamise katsed mõjuvad negatiivselt inimeste psüühikale, perekonnainstitutsioonile ja ühiskonnale laiemalt. Eesti demograafilise kriisi taustal on see äärmuslik ja vastutustundetu.

Sugu on määratud vanematelt päritud kromosoomidega ning seda ei saa muuta tunne, et ollakse vales kehas, ega ükski kirurg, ükskõik kui hästi ta kellelegi peenist või rindu külge või küljest ära lõikab.

On jabur julgustada homo- ja lesbipaare endale ette kujutama, et nende kooselu ei erine traditsioonilisest abielust. Ka mitte kõige rikkamad ja edukamad omasooiharad paarid ei saa iialgi hakkama sellega, millega saavad normaalses suhtes olevad mees ja naine – saada lapsi.

Isegi kõige rikkamad samasoolised paarid ei suuda iialgi pakkuda lastele seda, mida kõige vaesemad normaalsed abikaasad ja perekonnad suudavad – olla päris ema ja isa. Neid ei asenda mitte miski.

Nende arv, kes kooseluseadust tahavad ja on tänaseks selle registreerinud, on marginaalne, kuid sellest hoolimata püütakse rahva enamuse arvamusest jõhkralt üle sõita, lõhestatakse ühiskonda ja sildistatakse teist meelt olijad sallimatuteks ja äärmuslasteks. Kuid normaalse ühiskonna hoiakud ja üldtunnustatud moraalinormid ei ole äärmuslikud. Äärmuslased ja sallimatud olete teie, homoapologeedid.

Homopaaride puhul tahetakse ühiskonna kestmise ja arengu loogikat eirata ning nõutakse neile õigust laste adopteerimisele kui mingile sotsiaalsele hüvele, mis aitaks neil oma kooselu täiuslikumana tunda. Samas vaikitakse maha, et ka lastel on õigused. Õigus omada ema ja isa ning õigus kasvada üles normaalses perekonnas, kus nende soolist identiteeti, väärtushinnanguid ja arusaamu ei kalluta mingi fiktsioon sooneutraalsusest, omasooiharus või muu perverssus. Meie kohus on kaitsta lapsi ja laste õigusi. Teistes riikides toimunu näitab, et kooseluseaduse vastuvõtmine on vaid eelmäng homoabielu seadustamisele ja laste adopteerimisele sellistele paaridele. Kuid mis saab edasi? Kus on piir?

Hollandis tahavad perverdid pedofiilia seadustamist, Rootsi liberaalide, Reformierakonna vennaspartei noorteühendus tegi avalduse, et intsest, seks lähisugulaste vahel, ja nekrofiilia, seks laipadega, tuleb seadustada. Leidub perverte, kes soovivad zoofiilia ehk seksi loomadega, seadustamist.

Kas need on varsti ka vähemused, keda ei tohi seksuaalse orientatsiooni pärast nii-öelda diskrimineerida, kellel tuleb võrdõiguslikkuse ja inimõiguste nimel lubada teha mida tahavad? Äkki tuleb neile mõne meelest anda isegi abiellumisõigus oma ebanormaalse iha objektiga. Peame ju olema sallivad ja võtma kriitikavabalt omaks kõik selle, mida te nimetate euroopalikeks väärtusteks, kuid millel ei ole väärtustega tegelikult mitte midagi ühist.

Te olete kõik, kes siin vasakliberaalset homoagendat ajate, avamas Pandora laegast. Pole olemas eriõigusi, mis vabastaks seksi mõistuse ja moraali kontrolli alt. Küsimus ei ole sallivuses, võrdsuses ega inimõigustes. Asi on moraalis, eetikas ja punases joones, millest ei saa ilma ühiskonna põhialuseid, tegelikke euroopalikke väärtusi ja kultuuri hävitamata üle minna. Lisaks kõigele on kooseluseadus ka õiguslik praak. Selmet aega raisata, võiksime tegeleda hoopis vajalike ja oluliste asjadega. Või olete kooseluseaduse teinud peateemaks põhjusel, et koalitsioonil puuduvad Eestile vajalike ja oluliste asjade jaoks visioon ja oskused?

Muuseas, väited, justkui samasooliste kooselu registreerimise õiguse puudumine diskrimineeriks neid, said õiguskantsler Jõksi poolt ümber lükatud juba 2006. aastal. Tsiteerin: “Eesti põhiseadusest ega Eesti õiguskorra osaks olevatest rahvusvahelistest ega Euroopa Liidu õigusnormidest [ei tulene] homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist.” Euroopa Kohus on on sedastanud, et homopaaridele abiellumisõiguse mitteandmine ei ole diskrimineerimine.

Ka tänaste seaduste alusel saavad samasoolised paarid oma suhteid notari juures reguleerida. Mingeid kooselu ega paarkonnaseadusi, mis ähmastavad ja kahjustavad tegeliku perekonna ja abielu mõistet ei ole vaja. Vabaerakonna väited nende esitatud paarkonnaseadustest kui mingist keskteest või tasakaalustajast on naiivsed ja eksitavad, seda ei taha isegi homod ise.

Kui kooseluseaduse toetajatel peaks õnnestuma seadus ja rakendusaktid läbi suruda, siis vajavad Eestis oksekotte üle miljoni inimese, kelle moraalseid tõekspidamisi te alavääristate ja solvate. Kuid võite kindlad olla, see kõik paiskub teie endi peale.

Head kolleegid! Loodan, et terve mõistus võidab ja te hääletate kooseluseaduse tühistamise poolt. Eriti soovin jõudu neile ausatele saadikutele, kes leiavad endas moraali ja julgust oma partei homodiktaadile vastu astuda.


You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...