PRESSITEADE
10.06.2016
Karilaid ja Põlluaas andsid Tallinna Sadama uurimiskomisjoni materjalide põhjal avalduse politseisse
Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindavaid isikuid. Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal võib väita, et parvlaevahankesse (suursaarte ja mandri vahel) mindi teadlikult hanget rikkudes. Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul.
Kuriteokaebus esitati kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 300 tunnustel seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks läbiviidud hankemenetlusega.
Karistusseadus näeb antud paragrahvis ette rahatrahvi või aastase reaalse vanglakaristuse.
Lugupidamisega,
Jaanus Karilaid
Henn Põlluaas
PRESSITEADE
10.06.2016
Karilaid ja Põlluaas peavad parvlaevahanget poliitiliseks ja tahavad kriminaaluurimist
10.06.2016 12:41
Rubriik: Majandus
Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmed Jaanus Karilaid (KE) ja Henn Põlluaas (EKRE) tegid komisjoni materjalide alusel Põhja prefektuurile kuriteokaebuse, kuna leiavad, et Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja leidmise hankes rikuti riigihanke menetluse nõudeid.
"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda esindavaid isikuid," leidsid Karilaid ja Põlluaas.
Nende sõnul saab Tallinna Sadama nõukogu materjalide, ärakuulamiste ja avalike andmete põhjal väita, et parvlaevahankesse suursaarte ja mandri vahel mindi teadlikult hanget rikkudes.
"Ebaõiglane on süüdistada Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ainult Sadama juhatuse liiget reformierakondlast Allan Kiili. Praeguse operaatori ärilisi andmeid lekitati teadlikult Tallinna Sadamale kellegi poolt, seega on suuremahulises korruptsiooniskandaalis mitmeid osapooli ning see sai toimuda ainult teatud poliitikute teadmisel ja heakskiidul," kinnitavad Karilaid ja Põlluaas.
Kuriteoteate kohaselt loodi hankes eelis AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad, millega sisuliselt välistati efektiivne konkurents turul ning võimaldati Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid altkäemaksu.
"Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud, kellega formaalselt hankeleping sõlmiti," märkisid Karilaid ja Põlluaas.
Kuriteokaebus esitati kriminaaluurimise käivitamiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangetel ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomist.
Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Toimetas
Marek Kuul
Marek Kuul
http://uudised.err.ee/v/majandus/d850c3c0-432c-4b62-bd97-8638fbb3235a/karilaid-ja-polluaas-peavad-parvlaevahanget-poliitiliseks-ja-tahavad-kriminaaluurimist
Põhja
Prefektuur 09.
juuni 2016
Politsei-
ja Piirivalveamet
Kuriteokaebus
kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 300 tunnustel seoses Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu
parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks läbiviidud hankemenetlusega.
Pöördume
Politsei- ja Piirivalveameti poole seoses põhjendatud kahtlusega, et Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM/hankija) poolt Rohuküla-Heltermaa ja
Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmise hankemenetluse läbiviimisel
on rikutud riigihanke menetluse nõudeid, mille raames on kuritarvitatud
avalikke vahendeid ja toime pandud süütegu. Süüteo toimepanija karistamine on
vajalik mitte üksnes eripreventiivsel eesmärgil, vaid ka õiguskorra kaitsmise
huvi eesmärgil, et vältida sarnaseid rikkumisi ja karistamatuse tunnet avalike
vahendite kasutamisel ka tulevikus.
KarS
§ 300 lg 1 sätestab karistatava süüteona riigihanke menetluse nõuete rikkumise
menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Riigihanke menetluse nõuete
rikkumine ühe osaleja eelistamiseks kahjustab vaba ja õiglast konkurentsi[1].
MKM-i läbiviidud mandri ja suursaarte vahelise parvlaevade opereerimisteenuse
hankes on rikutud riigihangete teostamise nõudeid ning antud menetluses
osalejale (AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjatele OÜ TS Shipping ja OÜ TS
Laevad) eelis. Selle tulemusena on sisuliselt välistatud efektiivne konkurents
turul ning võimaldatud Eesti riigil sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle
esindajad võtsid sama hankelepingu täitmise raames miljoneid eurosid
altkäemaksu. Laevade kvaliteet ja tähtaegne valmimine on selgelt küsitav (täna
võib väita, et ka hanke tingimustele mitte vastav). Hankija on lähtunud üksnes
huvist sõlmida hankeleping riigi äriühinguga ning kui selgus, et otselepingu
sõlmimine võib olla lubamatu, siis asutati riigi äriühingu tütarühingud,
kellega formaalselt hankeleping sõlmiti.
1.
Läbiviidud
riigihankemenetluse asjaolud
1.1.
MKM viis hankemenetluse läbi 2014. aastal
põhjusel, et senise teenuse pakkujaga oli leping lõppemas. Majandus- ja
taristuminister Urve Palo avaldas meedias korduvalt, et on huvitatud, et just
riigiettevõte AS Tallinna Sadam (TS) esitaks hankele oma pakkumuse ja et TS-iga
peaks lepingu sõlmima. 2014. aasta juunis avaldatud artiklist[2]
nähtub, et U. Palo plaan ja soov oli selline, et hanke võidaks TS: “Ka
Tallinna Sadama nõukogu otsustas eile omaniku ootust arvestades, et
kuulutab välja laevade ostuks hanke. Kui kõik läheb plaani järgi, siis on
tal ka võimalus see hange võita ning seejärel ka operaator leida.“ Enne
hanke väljakuulutamist avaldas MKM-i esindaja meedias[3],
et AS-iga Tallinna Sadam on kokkulepe, et nad osalevad hankes: „Tallinna
Sadamaga oleme kokku leppinud, et nad osalevad hankel“. Seega oli
TS-ile eelise loomine hankijal juba algusest peale ettekavatsetud.
TS-ile eelise loomine hankijal juba algusest peale ettekavatsetud.
1.2.
MKM soovis riigihangete seadust rikkudes sõlmida
hankelepingut TS-iga, jättes üksnes näiliselt mulje avatud konkurentsist. Kuna
TS-iga otselepingu sõlmimine oli välistatud seoses asjaoluga, et tegemist oleks
olnud keelatud riigiabiga (mida MKM-i esindaja korduvalt meedia vahendusel ka
rõhutas[4]),
siis osalesid hankemenetluses TS-i asemel formaalselt TS-i
tütarettevõtjad, et ebaseaduslike eeliste loomine ei oleks liialt läbinähtav.
1.3.
TS-i nõukogu (kuhu kuulusid nii hankija
esindajad kui ka tulevase pakkuja esindajad) on hankemenetlusega seonduvat
arutanud 2013. aasta lõpust alates. TS-i nõukogus on muu hulgas korduvalt
arutatud seda, et TS peab hankes osalema hankija nõudmisel, samuti seda,
milline peab olema pakkumuse sisu. TS-i nõukogu 21. jaanuaril 2014 toimunud
koosolekul selgitas hankija esindaja: „[…] riik on otsustanud igal juhul ümber
korraldada parvlaevateenuse osutamise mudeli alates 2016. aasta oktoobrist […]
paremat partnerit praamlaevaliikluse ümberkorraldamiseks kui AS Tallinna Sadam
MKM-i hinnangul ei ole“. (lisa 1)
TS-i nõukogu 16. juuni 2014 protokollist nähtub, et ainuaktsionär (s.t hankija)
on 7. märtsil 2014 võtnud vastu otsuse „Omaniku ootused aktsiaseltsile Tallinna
Sadam“, millega hankija on seadnud TS-ile ülesandeks omada ja hallata pikemas
perspektiivis riigile kuuluvat tsiviillaevastikku. Samuti nähtub, et Vabariigi
Valitsuse kabinetis 12. juunil 2014 on TS-ile antud ülesandeks osaleda
konkurentsi tagamise eesmärgil MKM-i korraldataval hankel (lisa 2). 30. septembri 2014 koosoleku päevakorrapunktis nr 1
on otsesõnu märgitud: „[…] TSi investeerimissuutlikkust arvestades on MKM ministri isikus teinud TSile
ülesandeks esitada pakkumus MKMi poolt väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatavale riigihankele „Riigihange
vedaja leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu – Virtsu parvlaevaliinidel,
õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (lisa 3).
1.4.
Täiesti põhjendatud on kahtlus selle
kohta, et MKM-i esindaja andis TS-ile edasi konfidentsiaalset informatsiooni,
mis oli vajalik pakkumuse koostamiseks.
30. septembri 2014 aasta protokollis märgib
finantsjuht Marko Raid järgmist (vt protokolli lehekülg 3-4, „ teadaoleva
Väinamere Liinide kulubaasiga võrreldes on TS kulubaas arvestatud kõrgemana,
sealhulgas tööjõujõukulud osas“; ….„ „M.Raid selgitas täiendavalt TS poolt
arvestatud liiniveo osutamisega seotud kulubaasi ja praeguse teenusepakkuja
poolse teadaoleva kulubaasi vahelisi erinevusi“..“ samuti on TSil tööjõukulude
maht arvestatud kõrgem kui see on teadaolevalt praegusel teenusepakkujal.“
(Lisa4).
Sealjuures
on MKM ilmselt hanketingimusi eelnevalt kooskõlastanud ka TS-iga. Lisas 4
olevast protokollist nähtub, et TS-il oli detailne ülevaade senise pakkuja
hinnakujundusest, mis oli teada üksnes hankijale ja millise info pidi hankija
edastama TS-ile selleks, et TS saaks hankes osaleda parema pakkumusega kui
teine pakkuja. Näiteks on protokollis detailselt välja toodud: „parvlaeva
rendib ja mehitab SLK ning osutab seeläbi teenust VLile, SLK poolt
laevaomanikele makstava prahitasu ja VL poolt SLKle makstava prahitasu erinevus
oli 2013. aastal ca 1 mln eurot laeva kohta“. See info ei ole avalik ja MKM
pidi seda õigusvastaselt TS-ile levitama. Samuti nähtub samast protokollist:
„Muude seonduvate kulude (kaldateenused, administratsioon, piletimüük jms) prognoosimisel
oleme kasutanud praeguse liinioperaatori VL kulude taset, leides teadaolevad
lahknevused ja erisused“. Need andmed ei ole aga avalikud, vaid need on selgelt
saadud hankijalt.
1.5.
MKM moodustas TS-i abistamiseks komisjoni,
mille tegevuse eesmärgiks oli toetada TS-i riigihankel osalemiseks vajalike
parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. Komisjoni
kuulusid muu hulgas hankija esindajad (sealjuures ka hilisemas
hindamiskomisjonis osalenud isikud) ning komisjoni kaasati ka vandeadvokaadid
Tõnis Tamme ja Taivo Ruus advokaadibüroost TORV. Hankija oli moodustanud
komisjoni, et TS (või tema tütarühingud) saaks hankija hankes osalemiseks
piisavat abi, et olla hankemenetluses edukad. Tagantjärele on ilmne, et hankija
otsustas vahendeid valimata saavutada oma algse eesmärgi, et laevad ostetaks
TS, kes osutaks edaspidi ka opereerimisteenust (kas vahetult või siis
tütarühingute kaudu). Selle eesmärk küll saavutati, kuid seda tehes pandi toime
ka KarS §-s 300 sätestatud süütegu.
1.6.
Hankija
kehtestatud hanketingimused olid teadlikult sellised, et eelistasid
põhjendamatult TS-i ning sellised tingimused olid õigusvastased.
1.7.
TS-i
tütarühingutel ei oleks võimalik olnud hankes osaleda ilma TS-i ning hankija
poolse abita ja TS-i finantstoeta, sest neil puudus asjaomane finantsvõimekus
ja nad ei oleks iseseisvalt saanud ühtegi laeva projekteerida ega osta,
rääkimata miljonitesse eurodesse ulatuvatest hankija nõutud pangagarantiidest
või tagatistest. Hankija, TS ja viimase tütarühingud töötasid sihikindlalt
eesmärgi nimel sõlmida hankija ja TS-i tütarühingu vahel hankeleping, mis
tagatipuks võimaldas TS-i juhatusel asjaomase hankelepingu täitmiseks laevade
ostmisel küsida miljoneid eurosid altkäemaksu.
1.8.
Märkimisväärne
on, et laevade ostmisel osalesid läbirääkimistel TS-i juhatuse liikmed, kes on
samal ajal TS-i tütarühingute nõukogu liikmed, kuid hanget laevade
projekteerimis- ja ehitustööde tellimiseks ei korraldatud. Kuivõrd laevade ostmist finantseeris TS, kes on
vaieldamatult hankija, tulnuks läbi viia riigihange. Hankija teadis, et laevade
ostmiseks hanget läbi ei viidud, kuid see ei takistanud hankijal sellise
pakkujaga avaliku teenindamise lepingut sõlmimast.
1.9.
Hankija 3.
oktoobri 2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti mõlemad hankes osalenud pakkujad
(seni teenust osutav OÜ Väinamere Liinid ja TS-i tütarühingute ühine pakkumus),
13. oktoobril
2014 tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning TS-i tütarühingute
pakkumus edukaks. 11. detsembril 2014 sõlmis hankija
TS-i tütarühingutega hankelepingu.
1.10. 26. augustil 2015 sai meedia vahendusel teatavaks
asjaolu, et Kaitsepolitseiamet on kinni pidanud TS-i juhatuse (samaaegselt TS-i
tütarühingute nõukogu) liikmed seoses altkäemaksu võtmise kahtlustusega. Hiljem
meedias avaldatu põhjal on selgunud, et altkäemaksu summa ulatub mitmete
miljonite eurodeni. Riigiprokurör avaldas: „[…] on alus arvata, et Tallinna
Sadama juhid on saanud praamide ostmisega seoses altkäemaksu“. Prokuratuuri
andmetel: „Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel
parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just
Poolast“[5].
1.11. Kaitsepolitseiamet on meedia vahendusel teatanud, et
kõik majandusministrid (s.t ka hankemenetluses otsuseid teinud minister U.
Palo) olid AS-iga Tallinna Sadam seonduvast kriminaalmenetlusest informeeritud[6].
2. Kuriteokaebuse
põhjendused
2.1.
Hankija
esindajad on teadlikult rikkunud riigihangete teostamise nõudeid eesmärgiga
sõlmida mandri ja suursaarte vahelise parvlaevadega opereerimisteenuse
hankeleping TS-i tütarühingutega, milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 300
lg-s 1 nimetatud süüteona. Riigihangete teostamise nõudeid eirates on sõlmitud
riigile ilmselgelt kahjulik hankeleping, millega samal ajal tehakse vaikimisi
võimalikuks altkäemaksu andmise tulemusena sõlmitud lepingu täitmine ja mis
toob kaasa avalike vahendite jämeda kuritarvitamise, sest tegelikult puudub
selgus, kui palju MKM-i hankeleping tegelikult maksma läheb[7].
2.2.
MKM-i
esindajad on otsuseid langetades tegutsenud ilmses huvide konfliktis ja on
rikkunud RHS § 3 p 5 ja RHS § 38 lg 2 p 4
2.2.1. Majandus-
ja taristuminister oli teadlik sellest, et ta tegutseb huvide konflikti
olukorras, kuid sellest hoolimata jätkas hankemenetlust ja ei teinud midagi
selleks, et huvide konflikti vältida. Vaikimisi aktsepteeris hankija (U. Palo
ja ka teised hankekomisjoni liikmed, kes osalesid otsuste vastuvõtmisel)
olukorda, kus pakkumuse koostamisel ja esitamisel osalenud isik oli hankijaga
seotud, mis on lubamatu. Pakkumuste hindamine ühe pakkujaga otseselt seotud
isiku ehk hankija poolt oli ilmselgelt õigusvastane.
2.2.2. Hankija teostab ministri kaudu riigi nimel TS-i ainuaktsionäri
õigusi. Edukad pakkujad on TS-i 100% tütarettevõtjad, mis tähendab, et
sisuliselt teostab hankija kontrolli nii TS-i kui tema tütarühingute üle. MKM oli ühest küljest hankija ning
samaaegselt TS-i tütarettevõtjate kaudu ka pakkuja (või vähemalt pakkuja nimel
otsuseid vastu võtnud isik), kellega hankija läbi rääkis ning kelle pakkumus ka
edukaks tunnistati.
2.2.3. TS-i
põhikirja punkti 4.2.5.2. kohaselt on TS-i üldkoosoleku (ehk hankija) pädevuses
lisaks äriseadustiku § 298 lg 1 loetelule aktsiaseltsi tütarettevõtjate
juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muu hulgas nähakse
ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja
üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. Seega osaleb minister otseselt TS-i
aktsionäriõiguste teostamisel ja kehtestab TS-i tütarühingute juhtimise ja
aruandluse põhimõtted ning samaaegselt viis käesoleval juhul minister läbi ka
hankemenetlust, kus TS-i tütarühingud osalesid. Hankija esindajad osalesid igal
TS-i nõukogu koosolekul ning igal koosolekul arutati omakorda hankemenetlusega
seonduvaid küsimusi. Selline menetlus ei taga erapooletut tulemust.
2.2.4. Lisaks
eelnevale on hankija moodustanud komisjoni, mille tegevuse eesmärk on toetada
pakkujat riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni
koostamisel ja hanke läbiviimisel. Komisjoni moodustamisega võimaldati pakkujal
hankemenetluses osalemisel kasutada hankijalt ja hankija nimel otseselt
tegutsevatelt isikutelt saadud abi. Seega tegutsesid hankija (sh hankekomisjoni
liikmed), U. Palo, TS ja viimase tütarühingud teadlikult eesmärgi nimel, et
TS-i tütarühingud oleksid hankemenetluses edukad.
2.2.5. Väärib
märkimist, et hanke hindamiskomisjoni liikmeteks olid ainult hankija ametnikud.
Kuna hankija ja TS-i tütarühingud olid omavahel otseselt seotud isikud, hankija
oli huvitatud TS-i tütarühingutega hankelepingu sõlmimisest (mida U. Palo
avalikult korduvalt välja ütles), oli pakkumuste hindamine ühe pakkujaga
otseselt seotud isiku poolt ilmselgelt õigusvastane. Hankija oleks pidanud
sellises olukorras konkurentsi kahjustava huvide konflikti välistama (RHS § 3 p
5) ning mitte lubama huvide konflikti olukorras tegutseva komisjoni tegevuse
jätkamist.
2.2.6. Hankija abistas endaga seotud TS-i tütarühinguid hankija
läbiviidud hankes pakkumuse koostamisel, mis viitab üheselt RHS § 38 lg 2 p 4
rikkumisele.
2.3.
Hankija esindajad on rikkunud riigihangete
teostamise nõuet (RHS § 3 ja § 38 lg 2 p 1), jättes pakkujad hankemenetlusest
kõrvaldamata ja kvalifitseerimata
2.3.1. Kõikide hankemenetluse asjaoludega tutvudes on
ainuvõimalik järeldus, et hankija oleks pidanud TS-i tütarühingud hankemenetlusest
kõrvaldama, kuid hankija seda ei teinud ning hankija ei lähtunud oma tegevuses
avalikest huvidest ja kehtivatest õigusaktidest.
2.3.2. TS on
hankija riigihangete seaduse tähenduses ja TS oleks pidanud laevade ostmiseks
läbi viima riigihanke. Seda on TS-i nõukogu möönnud ka 30. septembrid 2014
toimunud nõukogu koosolekul (vt lisa 3, lk 6): „ Lepingu tühisuse tuvastamise
korral, mis on tõenäoline juhul, kui kohtu hinnangul puudus TSil alus jätta
hankemenetlus riigihangete registris välja kuulutamata, tuleb reaalse
tagajärjena arvestada lepingu tagasitäitmisega.“. Ka 9. septembril 2014 toimunud nõukogu
koosoleku protokollist nähtub, et TS oli algselt läbi viinud hanke parvlaevade
tellimiseks, kuid ühtki pakkumust ei esitatud (lisa 5). Samuti nähtub protokollist, et tegemist on ajakriitilise
küsimusega, mille tõttu ilmselt otsustagigi hiljem otselepingu sõlmimise
kasuks, mille sõlmisid TS-i tütarühingud, keda esidasid isikud, kes on
samaaegselt ka TS-i juhatuse liikmed.
2.3.3. Hanke
läbiviimise kohustuse vältimiseks (ja ilmselt tulenevalt soovist osta laevad
otse, mis võimaldas küsida miljoneid eurosid altkäemaksu) teostati laevade ost
formaalselt TS-i tütarühingute nimel, kuid läbirääkimisi pidas TS, kes laevade
ostu ka finantseeris (vt lisatud protokolle). Seda tehti selleks, et vähemalt
teoreetiliselt võiks arutleda selle üle, kas TS-i tütarühingud on ka
hankekohustuslased, kuigi asja sisuliselt hinnates on eitava vastuseni
keeruline jõuda.
2.3.4. Hankija
ja hankija esindajad teadsid TS-i ja tema tütarühingute hanke kohustusest (mis
nähtub ka lisatud protokollidest), kuid võimaldasid TS-i tütarühingutel osaleda
hankemenetluses ja pakkuda teenuse osutamiseks selliseid laevu, mille
ehitamiseks ei ole läbi viidud nõuetekohast riigihankemenetlust ja lisaks on
laevade soetamise raames võetud altkäemaksu. Sellise pakkumuse aktsepteerimise
kaudu on MKM, U. Palo, TS ja viimase tütarühingud teadlikult loonud olukorra,
kus ilmselt altkäemaksu andmise tõttu on laevade projekteerimis- ja
ehituslepingud sõlmitud ilma kohast hankemenetlust läbi viimata). Hankija
esindajad on sellist pakkumust aktsepteerides ja pakkujat kõrvaldamata jättes
rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid.
2.4.
Hanketingimuste
kehtestamisel on põhjendamatult eelistatud hankijaga seotud äriühinguid
2.4.1. Hankija
on kehtestanud sellised hanketingimused, et hankes oleks edukaks hankijaga
seotud pakkuja, kellega hankija soovis algusest peale hankelepingut sõlmida.
Seeläbi on sisuliselt välistatud ausa ja õiglase konkurentsi ärakasutamine ning
riigi rahalisi vahendeid on kasutatud äärmiselt ebaefektiivselt.
2.4.2.
Hanke tingimustest tulenevalt oli
põhjendamatult eelisseisundis pakkuja, kes osaleb hankemenetluses tulevikus
teadmata ajal valmivate ja teadmata tingimustele vastavate laevadega. Hankija
teadis seda, et TS-il laevu ei ole, mistõttu oli vaja kehtestada sellised
hanketingimused, mis võimaldaks uute laevadega hankes osalejat hinnata
kõrgemalt, olgugi et selleks sisuline vajadus puudus.
2.4.3. Hanke tingimuste järgi ei olnud
laevade väljaostmine peale hankelepingu lõppemist Eesti Vabariigi poolt tagatud
(väljaost oli riigi võimalus, mitte kohustus). Selliselt kehtestatud hanke
tingimuste tõttu pidi eraettevõtja arvestama väga suure riskiga, et riik ei ole
huvitatud peale hankelepingu lõppemist laevu välja ostma ning laevadele tuleb
leida uus otstarve. Riigi äriühingu tütarettevõtjad said arvestada sellega, et
Eesti Vabariik saab igal juhul otseselt või kaudselt laevade omanikuks ning
neil ei lasu hankelepingu lõppedes kohustust tegeleda vanade laevade
väljaostmise või edasikasutamise küsimusega.
2.4.4. Hankija
ei kontrollinud sisuliselt, kas uute laevadega teenuse osutamine on ettenähtud
tingimustel ka sisuliselt võimalik ehk kas pakkumus on realiseeritav
(kvalifitseerimise tingimustele vastavuse sisuline kontroll). Iga mõistlik isik
saab aru sellest, et kui hankes osaleb pakkuja, kes soovib tulevikus teenust
osutada veel mittevalminud laevadega, kuid laevade vastavus etteantud
tingimustele (jääklass, mõõtmed, kütusekulu jm) on äärmiselt oluline, siis on
hankija huvides kontrollida äärmise põhjalikkusega seda, kas selline pakkumus
on etteantud tingimustel realiseeritav ja kas tulevikus valmivad laevad
täidavad 100% hankija etteantud tingimusi.
2.4.5. RHS § 39
lg 1 ja § 39 lg 4 koosmõjus tähendavad seda, et hankija peab veenduma, et
pakkuja või taotleja vastab kvalifitseerimise tingimustele ja kui hankijal
tekib selles kahtlus, on tal tegelikult kohustus nõuda lisainfot, vastasel
korral ei ole hankijal võimalik otsust teha. Käesoleval juhul ei ole hankija asjaomast
kontrolli vajalikul määral teinud, mille tulemusena on riiklikke vahendeid
kasutatud ebaefektiivselt.
2.4.6. Hanke
tingimuste kohaselt pidi pakkuja alates 1. oktoobrist 2016 osutama teenust
nelja reisiparvlaevaga, mis vastavad hankedokumendi lisas toodud tehnilises
kirjelduses esitatud nõuetele, või omama nende kasutamise õigust. Hankija
esindaja U. Palo oli teadlik, et TS-i juhatuse liikmete suhtes on alustatud
seoses laevade projekteerimis- ja ehituslepingute raames altkäemaksu võtmise
kahtlustusega menetlust, mistõttu oleks põhjendatud eeldada, et hankija oleks
pidanud erilise põhjalikkusega kontrollima, kas pakkumuses antud kinnitused on
tegelikkusele vastavad ja praktikas täidetavad.
2.4.7. Arvestades asjaoluga, et tegemist
oli hankemenetlusega, kus edukal pakkujal pidi olema võimekus osta üsna lühikese
tähtaja jooksul väga kallid laevad, millega oli kavas teenindada neid isikuid,
kellele mandri ja suursaarte vaheline liiklus on eluliselt tähtis küsimus,
oleks riigi rahalise ressursi säästliku ja efektiivse kasutamise põhimõttest (RHS
§ 3 p 1) tulenevalt igal juhul pidanud kontrollima, kas pakkuja on võimeline
hankelepingut täitma. Samuti oleks olnud asjakohane kontrollida ka seda, kas
teenuse osutamiseks kavandatavad laevad on ohutud, turvalised ja sobivad
teenuse osutamiseks.
2.4.8. Allakirjutanule
teadaolevalt on TS-i nõukogu koosoleku protokollidest nähtuvalt hankija juba
2013. aasta lõpul möönnud, et kui laevad
tellitakse (ilmselt lähtuti eeldusest, et laevad tellitakse aastal 2013, kuid
tegelikult tehti seda alles 2014. aasta lõpus, sest hankeleping sõlmiti 11.
detsembril 2014), siis need ei valmi ettenähtud ajaks. Sama möönis hankija ka
veel suvel 2014 toimunud koosolekul. 30. septembril 2014 toimunud AS-i Tallinna
Sadam nõukogu koosolekul on A. Kiil selgitanud: „[…] kui tähtajaks valmivad 3
parvlaeva ja nt neljas laev valmib
kevadel 2017, siis sellega on tagatud mandri ja saarte vaheline ühendus (talvisel
perioodil on reise eelduslikult vähem). Antud juhul rikuks TS küll hankelepingu
tingimusi ning sellega võib kaasneda teatud ulatuses leppetrahv“ (lisa 3, lk
5). Lisast 4 nähtub, et TS on pidanud ise riskifaktoriks asjaolu, et parvlaevad
ei saa tähtajaks valmis. Tänaseks on sõlmitud juba laevade ehitajaga lepingu
muudatus, mille järgi on pooled kinnitanud, et ettenähtud ajaks (1. oktoobriks
2016) üks laev ei valmi ja see laev valmib alles 1. detsembril 2016[8].
Isegi kui hankija nõuab leppetrahvi, siis sisuliselt maksab leppetrahvi kinni riik
ehk maksumaksja.
3. Kokkuvõte
3.1.
KarS § 300 kuriteokoosseisu on niivõrd
laiahaardeline, et võib endast kujutada sisuliselt mistahes riigihangete
korraldamiseks mõeldud eeskirjade rikkumist. Käesolevas kuriteoteates on toodud
välja niivõrd palju ja tõsiseid RHS-i rikkumisi, sealhulgas nii RHS-i
üldpõhimõtete kui ka teiste sätete rikkumisi, et käesoleval juhul on
kriminaalmenetluse alustamine rikkumise asjaolude tuvastamiseks vältimatu.
3.2.
Pöördumisest nähtub, et hankija ja tema
esindajate huvi oli suunatud sellele, et sõlmida hankeleping just endaga seotud
pakkujaga ning selle eesmärgi täitmise nimel on hankija kõrvale kaldunud RHS-i
regulatsioonist. TS on ka ise lisas 4 nähtuvas protokollis möönnud: „ei ole
usutav, et riik omanikuna soovib endale kuuluvat ettevõtet oma valikute kaudu
kahjustada“ (lk 7). Isegi juhul, kui hankija soovil ja eesmärgil oli
majanduslik või sisuline põhjendus (milles on alust kahelda, sest teatavasti
tagab teenuse mõistliku hinna konkurents, mitte monopoolne seisund), ei saa
riik oma eesmärkide täitmise nimel eirata õigusaktides sätestatud. Tänaseks on
selge, et hankija tegevuse tulemusena võimaldati miljonites eurodes altkäemaksu
võtmist. Asjaolu, et hankija ei kontrollinud sedagi, milliste laevadega teenust
osutama hakatakse ja kas need laevad tähtajaks valmivad, on omakorda toonud
kaasa selle, et 1. oktoobrist 2016 ei ole võimalik teenust uue hankelepingu
alusel osutada ja selle tõttu kannab kahju teenuse tarbija. Samuti ei ole selge
see, et kui laevad lõpuks valmivad, siis kas nad üleüldse etteantud
tingimustele vastavad.
3.3.
Teeme
ettepaneku Politsei- ja Piirivalveametil taotluses esitatud teavet analüüsida,
alustada kriminaalmenetlus KarS § 300 tunnustel ning informeerida allakirjutanuid
edaspidisest menetluse käigust.
Lisad:
1.
AS-i Tallinna Sadam nõukogu 21. jaanuari
2014 protokoll;
2.
AS-i Tallinna Sadam nõukogu 16. juuni 2014
protokoll;
3.
AS-i Tallinna Sadam nõukogu 30. septembri
2014 koosoleku päevakorrapunkt 1;
4.
ASi Tallinnas Sadama 30.09.14 protokoll
5.
AS-i Tallinna Sadam nõukogu 9. septembri
2014 protokoll.
Lugupidamisega
/allkirjastatud
digitaalselt/
Jaanus
Karilaid
Henn
Põlluaas
[1] J. Sootak, P.
Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2015. Lk
757
[2] Kättesaadav
arvutivõrgus: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/palo-tallinna-sadam-voib-suure-toenaosusega-hanke-voita?id=68898383
[7] On ilmselge,
et altkäemaksu andmise tulemusena sõlmitud lepingute alusel ehitatavad laevad
ei valmi peale asjaomase raha konfiskeerimist ja lubaduste täitmise võimatuks
muutmist tähtaegselt. Seega peab riik (MKM) leidma võimaluse ja viisi, kuidas
elulise tähtsusega teenust siiski osutada. Kuna hankeleping on sõlmitud
sisuliselt olematu omakapitaliga ja äsja asutatud äriühingutega, siis puudub
võimalus ka kohaste rahaliste sanktsioonide rakendamiseks – igal juhul maksab
rahalised sanktsioonid TS-i kaudu kinni riik, kes on MKM-i kaudu TS-i
ainuosanik.
[8] Artikkel
kättesaadav http://www.saartehaal.ee/2016/05/25/neljas-uus-parvlaev-valmib-alles-1-detsembriks-2/
Prokuratuur ei alustanud parvlaevade riigihanke osas menetlust
Riigiprokuratuur ei alustanud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmete Jaanus Karilaiu ja Henn Põlluaasa avalduse alusel kriminaalmenetlust seoses parvalaevade riigihankemenetlusega.
"Kuriteoteates paluti alustada menetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumist," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro BNS-ile.
Karilaid ja Põlluaas leidisid, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmise hankemenetluse läbiviimisel on rikutud riigihanke menetluse nõudeid. "Riigiprokurör, kes kuriteoteadet lahendas, leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks alust ei ole," ütles Kahro.
"Materjalidega tutvumise järel asus riigiprokurör seisukohale, et kuriteokaebuse lisaks olnud AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosoleku protokollid ei kinnitanud avaldaja väiteid, et MKM poolt oleks antud Tallinna Sadamale ning selle tütarettevõtetele põhjendamatuid eelistusi," rääkis Kahro.
"Uurimiskomisjonis välja tulnud andmete põhjal on alust arvata, et parvlaevahange viidi läbi poliitilise tellimusena, kuna eraettevõtja ei rahastanud piisavalt reformierakonda ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindavaid isikuid," teatasid Karilaid ja Põlluaas juunikuus. Seetõttu tegid Põlluaas ja Karilaid ka avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
Toimetas
Priit Luts
Priit Luts
http://uudised.err.ee/v/eesti/d33dd5fc-8358-4145-8b2f-d720ce4accad/prokuratuur-ei-alustanud-parvlaevade-riigihanke-osas-menetlust
Riigikogulased vaidlustavad prokuratuuri määruse, millega ei võeta parvlaevahanget puudutavat avaldust menetlusse
23. august 2016 Delfi
Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja Henn Põlluaas (EKRE) vaidlustavad riigiprokuratuuri määruse, kus prokuratuur keeldus riigikogu liikmete avalduse menetlusse võtmist põhjendusega, et õigus esitada kaebus on vaid kannatanul. Avaldus parvlaevahankega seotud korruptsiooni uurimiseks esitatakse täna Advokaadibüroo Simson Variku Straus vahendusel.
Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaidi sõnul on hämmastav, kui kergekäeliselt suhtutakse korruptsioonijuhtumisse, millega võib olla seotud ka 4 miljoni euro meelehea küsimine võimuerakonna poliitikute poolt.
„Kui võimuliitu kuuluv sotsiaaldemokraatide esindaja tegi prokuratuuri avalduse 2800 euro väärkasutamises Alar Nääme poolt ning tulemuseks on pikk kohtuprotsess, siis parvlaevahanke juhtumis keeldub riigiprokuratuur avaldusse isegi süvenemast, kuigi üle 100 miljoni euroses parvalaevahankes on selged kuriteotunnused ning miljonitesse ulatuva meelehea küsimine on halduskohtus saanud lisaks tõendusmaterjali.”
“Igapäevased praamijärjekorrad ja drastiliselt langenud teenuse kvaliteet on otseselt seotud keskvõimu korruptsioonilembusega ja valitsusliidu ebapädeva juhtimisega,” rõhutas Karilaid, “igal juhul on tänaseks selge, et kui parvalaevahanke ettevalmistusega oleks hakatud tegelema kohe pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi ning võimupoliitikutega seotud altkäemaksuafäärid oleks välistatud, siis sellist segadust ja piinlikku olukorda me täna ei näeks.
“Poliitilise vastutuse mittevõtmine tänase võimuliidu poolt viib meid poliitilises kultuuris 20 aasta tagusesse aega ning sellele tuleb piir panna,” ütles Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogulased-vaidlustavad-prokuratuuri-maaruse-millega-ei-voeta-parvlaevahanget-puudutavat-avaldust-menetlusse?id=75418617
- kolmapäev, august 24, 2016
- 0 Comments
