Kooseluseadus ei ole inimõiguste, võrdsuse ega sallivuse küsimus
teisipäev, juuli 26, 2016
Kõne EKRE esitatud kooseluseaduse tühistamise eelnõu lugemisel, mai 2016
Lugupeetud eesistuja, head kolleegid.
Meenutades viimast kooseluseaduse tühistamise arutelu, võtsin
Marianne Mikkole kaasa oksekoti, sest tema sõnul ajas traditsiooniliste
perekonnaväärtuste toetamine teda oksele. Mihkel Rauale annan aga EKRE tikud,
kuid vaid siis, kui ta ei hakka nõidasid ja selgeltnägijaid põletama, nagu
ähvardas, vaid paneb tule otsa kooseluseadusele.
Maailm põhineb polaarsusel ja inimkondki eksisteerib vaid tänu
erinevate sugude olemasolule. Väited sooneutraalsuse võimalikkusest on
absurdsed. Sooneutraalse ühiskonna idee lähtub valest, justkui sugudel ei oleks
erinevust ja inimene saab ise sugu valida. See ei ole tõsi - sugu ei ole
midagi, mida inimene endale valib, vaid vaieldamatu bioloogiline tõsiasi,
sõltumata sellest, kas see kellelegi meeldib või mitte. Soorollide
tasalülitamise katsed mõjuvad negatiivselt inimeste psüühikale, perekonnainstitutsioonile
ja ühiskonnale laiemalt. Eesti demograafilise kriisi taustal on see äärmuslik
ja vastutustundetu.
Sugu on määratud vanematelt päritud kromosoomidega ning seda
ei saa muuta tunne, et ollakse vales kehas, ega ükski kirurg, ükskõik kui hästi
ta kellelegi peenist või rindu külge või küljest ära lõikab.
On
jabur julgustada homo- ja lesbipaare endale ette kujutama, et nende kooselu ei
erine traditsioonilisest abielust. Ka mitte
kõige rikkamad ja edukamad omasooiharad paarid ei saa iialgi hakkama sellega,
millega saavad normaalses suhtes olevad mees ja naine – saada lapsi.
Isegi
kõige rikkamad samasoolised paarid ei suuda iialgi pakkuda lastele seda, mida kõige
vaesemad normaalsed abikaasad ja perekonnad suudavad – olla päris ema ja
isa. Neid ei asenda mitte miski.
Nende arv, kes kooseluseadust
tahavad ja on tänaseks selle registreerinud, on marginaalne, kuid sellest
hoolimata püütakse rahva enamuse arvamusest jõhkralt üle sõita, lõhestatakse
ühiskonda ja sildistatakse teist meelt olijad sallimatuteks ja äärmuslasteks. Kuid
normaalse ühiskonna hoiakud ja üldtunnustatud moraalinormid ei ole äärmuslikud.
Äärmuslased ja sallimatud olete teie, homoapologeedid.
Homopaaride puhul tahetakse ühiskonna kestmise ja arengu
loogikat eirata ning nõutakse neile õigust laste adopteerimisele kui mingile sotsiaalsele
hüvele, mis aitaks neil oma kooselu täiuslikumana tunda. Samas vaikitakse
maha, et ka lastel on õigused. Õigus omada ema ja isa ning õigus kasvada üles
normaalses perekonnas, kus nende soolist identiteeti, väärtushinnanguid ja
arusaamu ei kalluta mingi fiktsioon sooneutraalsusest, omasooiharus või muu
perverssus. Meie kohus on kaitsta lapsi ja laste õigusi. Teistes riikides
toimunu näitab, et kooseluseaduse vastuvõtmine on vaid eelmäng homoabielu
seadustamisele ja laste adopteerimisele sellistele paaridele. Kuid mis saab
edasi? Kus on piir?
Hollandis
tahavad perverdid pedofiilia seadustamist, Rootsi liberaalide, Reformierakonna
vennaspartei noorteühendus tegi avalduse, et intsest, seks lähisugulaste vahel,
ja nekrofiilia, seks laipadega, tuleb seadustada. Leidub perverte, kes soovivad
zoofiilia ehk seksi loomadega, seadustamist.
Kas
need on varsti ka vähemused, keda ei tohi seksuaalse orientatsiooni pärast
nii-öelda diskrimineerida, kellel tuleb võrdõiguslikkuse ja inimõiguste nimel
lubada teha mida tahavad? Äkki tuleb neile mõne meelest anda isegi abiellumisõigus
oma ebanormaalse iha objektiga. Peame ju olema sallivad ja võtma kriitikavabalt
omaks kõik selle, mida te nimetate euroopalikeks väärtusteks, kuid millel ei
ole väärtustega tegelikult mitte midagi ühist.
Te
olete kõik, kes siin vasakliberaalset homoagendat ajate, avamas Pandora
laegast. Pole olemas eriõigusi, mis vabastaks
seksi mõistuse ja moraali kontrolli alt. Küsimus ei ole sallivuses,
võrdsuses ega inimõigustes. Asi on moraalis, eetikas ja punases joones, millest
ei saa ilma ühiskonna põhialuseid, tegelikke euroopalikke väärtusi ja kultuuri
hävitamata üle minna. Lisaks kõigele on kooseluseadus ka õiguslik praak. Selmet aega raisata, võiksime tegeleda hoopis
vajalike ja oluliste asjadega. Või olete kooseluseaduse teinud peateemaks põhjusel,
et koalitsioonil puuduvad Eestile vajalike ja oluliste asjade jaoks visioon ja
oskused?
Muuseas,
väited, justkui samasooliste kooselu registreerimise õiguse puudumine
diskrimineeriks neid, said õiguskantsler Jõksi poolt ümber lükatud juba 2006.
aastal. Tsiteerin: “Eesti põhiseadusest ega
Eesti õiguskorra osaks olevatest rahvusvahelistest ega Euroopa Liidu
õigusnormidest [ei tulene] homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise
partnerlussuhte reguleerimist.” Euroopa Kohus on on sedastanud, et homopaaridele abiellumisõiguse mitteandmine ei ole diskrimineerimine.
Ka
tänaste seaduste alusel saavad samasoolised paarid oma suhteid notari juures
reguleerida. Mingeid kooselu ega paarkonnaseadusi, mis ähmastavad ja
kahjustavad tegeliku perekonna ja abielu mõistet ei ole vaja. Vabaerakonna väited
nende esitatud paarkonnaseadustest kui mingist keskteest või tasakaalustajast
on naiivsed ja eksitavad, seda ei taha isegi homod ise.
Kui
kooseluseaduse toetajatel peaks õnnestuma seadus ja rakendusaktid läbi suruda,
siis vajavad Eestis oksekotte üle miljoni inimese, kelle moraalseid
tõekspidamisi te alavääristate ja solvate. Kuid võite kindlad olla, see kõik
paiskub teie endi peale.
Head
kolleegid! Loodan, et terve mõistus võidab ja te hääletate kooseluseaduse
tühistamise poolt. Eriti soovin jõudu neile ausatele saadikutele, kes leiavad
endas moraali ja julgust oma partei homodiktaadile vastu astuda.
0 kommentaari