Toompeal valitseb stagnatsioon

pühapäev, märts 13, 2016

Eesti seisab enneolematute väljakutsete ees, mille lahendamiseks ei ole imerohtu ega lihtsaid lahendusi. Selge on aga, et need ei lahene iseenesest. Jaanalinnupoliitika ja tegevusetus vaid süvendavad probleeme.

Avalikkuses tekitas imestust peaminister Taavi Rõivase aastalõpu intervjuu, kus ta kinnitas, et kõik olevat tehtud õigesti ja Eesti majandus ei vaja reforme, majanduskasvu turgutamiseks tuleb lihtsalt praegust poliitikat jätkata. Juba eelmise valitsuse moodustamisel teatas Rõivas, et Eestil pole suurt narratiivi vajagi. Samast ideoloogiast on kantud kunagise peaminister Andrus Ansipi ütlus: „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahaksingi elada.” Selgeid sihte ei leidunud ka presidendi ega riigikogu esimehe aastalõpukõnes.
Riiki, kus majanduskasv on peatunud, investeeringud kokku kuivanud, aktsiisi- ja käibemaksutõusud kahjustavad Eesti konkurentsivõimet, palgad ja pensionid on väikesed, maapiirkonnad tühjenevad, ligi 100 000 inimest on lahkunud ja 50 000 last näevad igapäevaselt nälga, ei ole võimalik loosungite ja oponentide mustamisega juhtida.
Probleemide lahendamine nõuab põhimõttelisi muutusi, sisulisi reforme ning rahvusliku ettevõtluse ja põllumajanduse toetamist. EKRE ettepanek, langetada käibemaks 10%-le, mõjuks tugeva impulsina majanduse ja inimeste ostujõu kasvule.
Valitsuse tahtmatus reaalsust näha kõneleb stagnatsioonist ja meenutab Brežnevi-aega, mil kõik oli „hästi“ ja vaidlemata täideti võõrsilt tulnud ettekirjutusi. Paigaltammumine tekitab allakäiguspiraali, nagu nõukogude ajal juhtuski ning vanale Euroopale järele jõudmine jääb vaid unistuseks.
Eesti huvid on allutatud Brüsseli huvidele ning ida suunal, rääkides kahjulikust piirilepingust ning okupatsioonikahjude nõudmisest loobumisest, valitseb argus ja allaheitlikkus. Sise- ja välispoliitikas peab lähtuma enda rahvuslikest huvidest nagu teisedki riigid, keegi teine seda meie eest ei tee.
Vaimne stagnatsioon ja visioonipuudus halvab kõiki koalitsioonierakondi. Sotsiaaldemokraadid on muutunud nn härrassotsideks, kes selle asemel, et traditsiooniliselt seista inimeste heaolu ja vähekindlustatute eest, on enda lipukirjaks võtnud jõulise homoseaduse eest võitlemise, mille käigus ei peeta paljuks ka väljapressimistaktikat koalitsioonipartneri suhtes. Sotside hüljatud sotsiaalteemad on suuresti üles võtnud rahvuskonservatiivne EKRE ja teised opositsioonierakonnad.
Reformierakonna all toetuse kaotanud ja identiteedikriisis vaevlev IRL on asunud, sarnaselt Vabaerakonnale, otsima maailmavaadet. Partei esimees pakkus välja äärmusliku lahenduse Eesti demograafiakriisile, mis seisneb sisuliselt massiimmigratsioonis ja eestluse ümberdefineerimises. Teisiti pole võimalik nii lühikese ajaga pakutud arvudeni jõuda. Selline kava teeb lõpu IRL-ile endale, sest eestlaseks olemine tähendab palju enamat kui sissekirjutus. Riigikontrolli auditi põhjal puudub Eestil võime tulla toime praeguse 550 immigrandiga, ammugi enam kui poole miljoniga. EKRE rõhutab, et demograafilisest kriisist väljumiseks ja rahvaarvu tõstmiseks tuleb keskenduda sündivust parandavatele meetmetele, perekondade ja laste toetamisele ning majanduse edendamisele.
Pole imestada, et tülidest vaevatud ja sihitute suurerakondade toetus ja liikmeskond on võrreldes valimisaegsega langenud, EKRE toetus aga pea kahekordistunud. EKRE on ainus erakond, kelle liikmeskond on ka märkimisväärselt kasvanud. Rahvas ju näeb, mis toimub.
Avaldatud Harju Elus 22.01.2016
http://www.harjuelu.ee/2016/01/5844/toompeal-valitseb-stagnatsioon/

Share This Story

Tags:
Henn Põlluaas

Riigikogu esimees, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees. Õppisin Nõmme Gümnaasiumis ja lõpetasin Tallinna Ülikooli (TPedI) magistrina. Olen õnnelikus abielus ja kahe toreda lapse isa. Alates 2005. aastast Saue linnavolikogu liige, olnud ka volikogu fraktsiooni esimees. Aastatel 2012-2015 olin Saue linnapea, kuni mind valiti Riigikogusse.2015-2019 olin Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees ja väliskomisjoni liige. Olen mitmete ühiskondlike organisatsioonide liige, Soomepoiste Pärimusühingu juhatuses. Olen olnud ka EKRE volikogu ja Harju-Raplamaa ringkonna esimees. Kaitseliitlane, reservohvitser, Keila malevkonna pealiku abi. Publitsist ja analüütik. Olen kirjutanud suure hulga artikleid sise-, välispoliitika- ja teistelgi teemadel, mida on avaldatud nii Eestis kui välismaal. Avaldanud kolm monograafiat: üks Eesti-Vene piirilepingu teemal, teine: Lennart Meri-st ja kolmas SDE tegevusest. 2018. aastal kandis Vene Föderatsioon mind ilma vähimagi põhjenduseta musta, nn russofoobide nimekirja, kellel ei ole lubatud riiki siseneda. Eestist lülitati sellesse nimekirja kokku 20 ühiskonnategelast, neist kolm olid Riigikogu liikmed.

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...