Kelle huvisid teenib kodakondsusnõuete lahjendamine

Neljapäev, veebruar 09, 2012

08. veebruar 2012
www.DELFI.ee
Henn Põlluaas: Kelle huvisid teenib kodakondsusnõuete lahjendamine?
Foto: Ilmar Saabas
 
Kas Eesti on järjekordselt kapituleerumas idast või läänest tulevale survele kodakondsusseaduse lahjendamiseks ja vene tüdruku juhtumit kasutati lihtsalt ettekäändena ära?


Hiljuti tekitas laineid suuremate skandaalide varju jäänud juhtum, mille põhjustas kodakondsuse ära võtmise vene neiult, kes sai sünnijärgse Eesti kodakondsuse 1996. aastal. Nimelt avastati, et tema isa oli saanud kodakondsuse alles pärast lapse sündi ja neiu polegi sünnijärgne kodanik. Põhiseaduse järgi saab laps kodakondsuse, kui vähemalt üks vanem on Eesti kodanik.


Järgnes avalduste tulv, milles kõrged riigitegelased justkui ühest suust kuulutasid vajadust lihtsustada ja muuta kodakondsusseadust. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul käituvat riik ekslikult antud kodakondsust ära võttes väiklaselt ja ebaõiglaselt. Siseminister Vaher teatas, et algatab seadusemuudatuse, mille kohaselt riigi vea tõttu passi saanud inimesed kodakondsusest ilma ei jää.

Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et selline kodakondsuse ära võtmine rikub õiguspärase ootuse põhimõtet ja tegi riigikogule ettepaneku teha kodakondsusseadusesse vastavad muudatused. Vastuseks lubas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste, et seadust muudetaksegi võimalikult kiiresti. 


Passita jäi tegelikult Vene kodanik

Nii sotsid kui Keskerakond andsid jaanuari keskel sisse vastava seaduseelnõu. Keskerakonna eelnõu on veelgi laiem – selles püütakse hiilida mööda ka põhiseaduse sätetest ja lihtsustada kodakondsuse andmist Eestis sündinutele ning vabastada üle 65-aastased taotlejad eesti keele eksamist (eks ilmselt enda elektoraadi suurendamiseks).

Surve ja süüdistuste alla sattunud Politsei- ja Piirivalveamet otsustas, et peatab valel alusel välja antud passide tühistamise kuni poliitikud selles asjas selgesõnalise otsuse teevad. Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilase sõnul jäi kõnealusele neiule ajutise, aastase passi saamise võimalus.



Ootamatult suurekspaisunud lugu kulmineerus aga äärmiselt piinliku asjaolu ilmsikstulekuga, mis oleks pidanud selge olema ammu enne, kui raskekahurvägi tule avas ja president, õiguskantsler, siseminister ning teised kõrged riigitegelased valel alusel passi saanute kaitsel ambrasuurile viskusid. Nimelt selgus, et passita jäänud teismelisel on ka Vene Föderatsiooni kodakondsus.

„Seega on ta pärast dokumendi kehtetuks tunnistamist Eesti riigis viibiv Vene kodanik, lihtsalt öeldes välismaalane,“ teatas Politsei- ja piirivalveamet ning tühistas tema Eesti passi. Siseministeeriumist öeldi, et kuigi riik eksis passi väljastades, ei saa talle isegi erandkorras kodakondsust anda, sest topeltkodakondsus on Eestis keelatud.

Kolinaga ämbrisse

Skandaal vaibus visinal ämbrisseastumisega, kuid masinavärk on käima lükatud. Opositsiooni eelnõud ootavad Riigikogus järge ja siseministeerium valmistab ette kolmandat. Pole kahtlustki, et seaduseparandus, mille kohaselt tekib õigus Eesti kodakondsusele isikutel, kellele see on antud ametnike ehk „riigi“ eksimuse tõttu, võetakse vastu. Väga võimalik, et Põhiseaduse muutmise läbi antakse kodakondsus ka kõigile siin sündinud lastele - sellest on Keskerakond ja õiguskantsler varemgi juttu teinud.


Kodakondsusseaduse muutmine ja „eksituste“ legaliseerimine avab omamoodi Pandora laeka. Selmet vähendada kahetsusväärsete eksituste tekkimist, avatakse täiesti uus, korruptiivne ja tagantjärgi kontrollimatu kanal Eesti kodakondsusega äritsemiseks. Kõigele lisaks tehakse võimalikud altkäemaksu eest kodakondsust andvad ametnikud seaduse ees õigeks ja puutumatuks, sest seadus võimaldab neil enda kriminaalseid tegusid põhjendada „riigi eksimusega“. Säärase jokk-skeemi loomine ületab küünilisuses isegi elamislubade afääri.


Et eksimused on tavalised, näitab fakt, et ainuüksi eelmisel aastal tunnistati kehtetuks 33 Eesti kodakondsust tõendavat dokumenti. Eksimine on inimlik, kuid kui need seadustatakse, siis võib meid tabada lausa „eksimuste“ laviin. Raske uskuda, et tegemist on naiivsusega ja Toompeal seadusemuudatuse võimalikest tagajärgedest aru ei saada. 


Kodakondsusega seotud probleemidering on meil niigi lai. Peale taasiseseisvumist anti Eesti kodakondsust vaba käega, kodakondsust tõendavate andmete tõele vastavust kontrollimata. Neid „eksimusi“ ei ole tühistatud ja alates 2003. aastast kehtiva seadusemuudatuse alusel ei saagi enne 1995. aastat välja antud passe tühistada.

Surve kodakondsusseaduse lahjendamiseks

Lisaks sellele jagasid kodakondsust tollal võimul olnud Laari ja Vähi valitsused, andes seda tuhandete kaupa nn. erandkorras vene sõjaväepensionäridele ja eestivaenulikele interrinde aktivistidele, keda püüti sellisel erakordsel kombel ümber kasvatada. Pronksiöö sündmused tõestasid, et säärane pedagoogika oli juba eos läbikukkumisele määratud. Ometi leidub veel tänagi poliitikuid, kes võrdsustavad kodakondsuse lojaalsusega.

Kõigele lisaks ei teata kui paljudel naturaliseeritud Eesti kodanikel on samaaegselt taskus ka Vene Föderatsiooni pass, nagu kõnealusel neiul ja tõenäoliselt ka tema isal. Kümned tuhanded vene rahvusest Eesti kodanikud kasutavad Vene piiri ületusel kahte passi, osalevad Vene Föderatsiooni hääletustel, osa noortest läbivad isegi Vene Föderatsiooni ajateenistuse. Ajakirjanduses on sellest korduvalt juttu olnud, kuid probleemi ees pigistatakse silmad kinni.

Öeldakse, et poliitikas juhuseid ei ole. See paneb mõtlema, kas ootamatud mõõtmed ja tagajärje saavutanud juhtumi näol ei ole tegemist hoopis üksmeelse ja ettekavatsetud sammuga Põhiseaduse muutmiseks. Teame, kuidas 90-ndatel aastatel Venemaa ja OECD esindaja Van der Stoeli survel meie Euroopa võrdluses niigi pretsedenditult üliliberaalset kodakondsus- ja keeleseadust lahjendati. Kas Eesti on järjekordselt kapituleerumas idast või läänest tulevale survele kodakondsusseaduse lahjendamiseks ja vene tüdruku juhtumit kasutati lihtsalt ettekäändena ära?

Pole oluline, kas kodakondsus tühistatakse seetõttu, et taotleja on valeandmeid esitanud või seetõttu, et isikule, kellel puudub seaduslik alus saada kodakondsus on see eksikombel antud. Oluline on, et mõlemal juhul puudub taotlejal Eesti kodakondsuse saamiseks seaduslik alus ja õigus. Nii nagu ekslikul kombel pangaarvele kantud raha tuleb tagastada, nagu ükski teine ekslik dokument ei kehti, nii tuleb ka ebaseaduslik pass ja kodakondsus tühistada. Rääkida siinjuures väiklusest või õiguspärase ootuse põhimõttest on naeruväärne.

Artikli algne  pealkiri oli: Kas vene neiuga püütakse põhiseadusel jalad alt lüüa?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/henn-polluaas-kelle-huvisid-teenib-kodakondsusnouete-lahjendamine.d?id=63891341

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...