- pühapäev, oktoober 30, 2016
- 0 Comments
"Praegust laevaliikluse olukorda vaadates on selgelt näha, et puudub igasugune plaan B ja see on tüüpiline meie valitsusele," selgitas riigikogu liige Henn Põlluaas rääkides laevaliikluse umbsõlmest Hiiumaa ja mandri vahel.
Hiiumaa laevaühenduse kitsaskohad tekitavad suuri probleeme nii normaalses igapäevaelu liikumises mandri ja saare vahel kui ka hiidlaste äritegevuses . TS Laevad saavutasid kokkuleppe Saaremaa Laevakompaniiga ja liinile toodi lisalaev Kõrgelaid. Selleks ajaks olid aga ootejärjekorrad kasvanud kaheteisttunni pikkusteks.
Riigikogu liikme Henn Põlluaasa hinnangul on alanenud veetase tekitanud küll probleeme ,kuid tähelepanu võiks ja peaks juhtima ka aastaid süvendamata laevateele. Aastaid on selge olnud see, et Hiiumaa trass on olnud problemaatiline kuna meri on madal ja seda kanalit tuleb regulaarselt süvendada, seda ei ole tehtud siiamaani piisavalt.
Põlluaasa hinnangul näitab see selgelt, et elatakse päevast – päeva ja ei arvestata eriolukordadega.
Leedo peab jälle appi tõttama
Põlluaasa hinnangul oli omaaegse riigihanke idee tegelikult heade kavatsustega. Lepingud, mis Leedoga kunagi tehti oleks garanteerinud talle suure kasumimarginaali. Loomulikult oleks see olnud kahjulik nii riigile kui maksumaksjale ja sellepärast püüti leida uut lahendust aga see kuidas seda kõike lõpuks tehti, näitab Põlluaasa hinnangul kõige suuremat oskamatust ja saamatust.
"Oluliselt efektiivsem oleks mitte seda enda kätte haarata vaid Leedoga läbirääkimisi pidada," leiab Põlluaas. "Juhu kui Leedo poleks olnud nõus hindu alandama, siis oleks võinud ühe võimalusena kaaluda, et riik võtab selle enda kätte, minu teada aga ei jõutud sellise aruteluni üldse, vaid pandi kohe lauale nelja sidruni altkäemaksu nõue ," selgitas Põlluaas.
Edasi manipuleeriti riigihankega
Esimene riigihanke voor tühistati ära, kust saadi aga Leedo ärisaladused kätte, kõik tehnilised andmed praamide kohta ja opereerimise kulud, selgitas Põlluaas. Kogu seda informatsiooni kasutati hiljem uues hankes ära, et see kõik Tallinna Sadamale mängida.
"Praeguseks on ilmselge, et valitsus ja vastava ala minister on äärmiselt käpardlikult ja saamatult tegelenud kogu protsessi haldamisega," lisas Põlluaas.
Kas Leedo oleks pidanud sidrunid kinni maksma
Põlluaasa hinnangul oleks Leedo sellisel juhul jätkanud ja käigus oleks uuemad ja korralikud praamid, mis käiksid regulaarsemalt ja paremini. Probleeme poleks ka ilmselt praamidega, mis praegusel hetkel on täielikud romud.
"Lisaks sellele ei oleks me ilmselt pidanud ära ostma ühte nendest romudest täiesti korruptiivse hinnaga," lisas Põlluaas." Selge on see, et korruptsiooni ei saa ju õigustada ja Leedo tegi õigesti, et ta sõna otseses mõtte saatis altkäemaksu nõudjad kuupeale. See aga näitab selgelt, et need tänased hädad ja probleemid pärinevad tegelikult meile kõige kõrgemalt tasemelt ehk valitsuselt ja kui seal nii oskamatult ja ahnelt ei tegutsetaks, siis oleks olukord kindlasti teine" selgitas Põlluaas.
Maksumaksja kulud aina kerkivad
Tulevikus ilmselt selguvad nii mõnedki lisakulud, mida maksumaksja peab kinni maksma, selgitas Põlluaas. Praegu oleme me juba uute laevade eest maksnud kõrgemat hinda kui oleksime ostnud need näiteks Soome tehasest ja nende hilinemisel kasvavad kulud veelgi. Lisaks sellele oleme rentinud Leedolt metsiku hinna eest vanad praamid, millest üks on kogunisti ära ostetud.
" Need tehingud on toimunud ju kõik teadmata perioodiks ja summad võivad kasvada kolossaalseks. Kõige naljakam on mõelda seda, et Saaremaa püsiühenduse ehk silla loomine oleks läinud kordades odavamaks maksma kui praegu kõiki neid lisakulusid kokku arvestada," selgitas Põlluaas.
Põlluaasa hinnangu peaksid juhtivad poliitikud praegu selge vastutuse võtma. Kolmapäevases riigikogu infotunnis oli aga selge, et minister ei kavatse endiselt vastutust võtta.
"Kolmapäevases infotunnis küsisin minister Michalilt, et ta lubas 2015 augustis võtta ministrina poliitilise vastutuse kui praamid ei jõua kohale, sest siis ta väitis, et hoolimata altkäemaksu skandaalist nad jõuavad kohale. Lisaks sellele kinnitas ta 2016 aasta veebruaris ikka veel, et kõik jõuab õigeks ajaks kohale aga mitte midagi ei ole jõudnud," ütles Põlluaas.
"Praegu kui karm reaalsus on käes, tuleb ka ministril oma sõnu süüa," lisas Põlluaas.
Avaldatud: Pealinn 22. oktoober 2016 http://www.pealinn.ee/majandus/henn-polluaas-jatkuvad-parvlaeva-hadad-on-ahne-valitsuse-too-n178313
- teisipäev, oktoober 25, 2016
- 0 Comments
Euroopa Komisjon kiitis heaks toetuse eraldamise Rail Balticule. Projektiga seotud ringkonnad rõõmustavad, sellele erinevatel põhjustel vastu olijad jäid hüüdjaks hääleks kõrbes ja osal inimestest on ilmselt ükskõik, kas, millal ja millisena see ellu viiakse.
Piisava vastuseta on jäänud paljud küsimused: milliseks kujuneb Rail Balticu tegelik maksumus ja kasumlikkus; kas trassivalik on õige; milliseid tagajärgi toob riigi poolitamine trassiga, millest alt või üle pääseb vaid üksikutest kohtadest; miks ei ole peatusi Eestis; kas projekteerijad ja ehitajad on Eesti firmad; kust tulevad kaubad ja reisijad; miks rongide kiirus on väike (120–240 km/h) jne.
Vananenud tehnoloogia
Maailmas on käimas tehnoloogiline revolutsioon. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, tänapäeva tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke raudteid, mis nii oma välimuselt, kiiruselt kui ka funktsionaalsuselt erinevad oluliselt raudteest, millega meie oleme harjunud ja mida hakatakse rajama Eestist Euroopasse. Uute raudteedega võrreldes meenutab Rail Baltic 19. sajandi relikti, mis sellisena sobiks pigem muuseumieksponaadiks kui meile sajandiehituseks.
Maailmas on käimas tehnoloogiline revolutsioon. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, tänapäeva tehnoloogial põhinevaid uuenduslikke raudteid, mis nii oma välimuselt, kiiruselt kui ka funktsionaalsuselt erinevad oluliselt raudteest, millega meie oleme harjunud ja mida hakatakse rajama Eestist Euroopasse. Uute raudteedega võrreldes meenutab Rail Baltic 19. sajandi relikti, mis sellisena sobiks pigem muuseumieksponaadiks kui meile sajandiehituseks.
Moodsa aja märksõna on USAs arendatav viimase põlvkonna raudtee HyperLoop, mille kiirust plaanitakse suuremaks kui reisilennukitel, 1200 km tunnis ja millega katab näiteks vahemaa San Franciscost Los Angelesse (ca 600 km) 35, Tallinnast Riiga 18 minutiga. See on Rail Balticuga võrreldamatu kiirus. Tallinnast jõuaks Kesk-Euroopasse Berliini vaid veidi rohkem kui tunni ajaga, millele lisanduks loomulikult peatustele kuluv aeg.
Tegemist on postidel olevates vaakumtorudes magnetitel hõljuva ja nende mõjul liikuva müravaba rongiga, millel puudub hõõrde- ja õhutakistus, mis võimaldab uskumatuna tunduvat kiirust. HyperLoopiga saab vedada nii reisijaid kui ja spetsiaalsetes vagunites kaupa. Raudtee, mis kulgeb kõrgemal kõikidest teedest, ei tükelda erinevalt Rail Balticust läbipääsmatu seinana maad, mida ta läbib ja ei vaja seetõttu ei raudteetamme, maanteesildu ega -tunneleid. See asjaolu võimaldab hoolikal kavandamisel viia liine isegi läbi või õigemini üle looduskaitsealade ning see kompenseerib rongides ja nende liigutamiseks kasutatava tehnoloogia maksumust.
Los Angeleses on ehitusega juba alustatud ning kavas on katta terve USA HyperLoopi võrgustikuga. Käesolevast aastast teeb Venemaa koostööd USA firmaga Hyperloop One, et rajada Moskva–Peterburi kaubaveoliin. HyperLoopi ehitamine on projekteerimisjärgus Pariisist Amsterdami ja üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Miks mitte Hyper Baltic Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi–Berliin?
Los Angeleses on ehitusega juba alustatud ning kavas on katta terve USA HyperLoopi võrgustikuga. Käesolevast aastast teeb Venemaa koostööd USA firmaga Hyperloop One, et rajada Moskva–Peterburi kaubaveoliin. HyperLoopi ehitamine on projekteerimisjärgus Pariisist Amsterdami ja üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Miks mitte Hyper Baltic Tallinn–Riia–Vilnius–Varssavi–Berliin?
Eesti rong aeglasem kui Aafrikas
Kui keegi arvab, et HyperLoop on liialt futuristlik või kallis, siis tuleb vaadata, mida tehakse maailmas. Kiireid raudteeühendusi ehitatakse paljudes riikides. Hiinas avati 2012 maailma pikim kiirraudteeliin (350 km/h), mis ühendab pealinna Pekingit Guangzhouga riigi lõunaosas. Katsetati ka rongi, mis sõidab isegi 500 km tunnis. Pekingi–Shanghai kiirraudteel sõidavad rongid 380kilomeetrise tunnikiirusega, mis lubab läbida 1300 kilomeetrit nelja tunniga. Marokos Casablanca ja Tangeri vahel pandi hiljuti liikuma kahekorruselised 320 km/h sõitvad rongid, mis rajanevad Prantsusmaal juba 1996. aastast liikuval Alstom Duplex rongidisainil.
Euroopas sõidavad juba aastaid sellele järgneva põlvkonna EuroDuplexi rongid. Indias alustatakse kiirraudtee ehitamist Mumbaist Ahmedabadi, kus rongid liiguvad samuti 320 km/h. Venemaal tahetakse aga rajada Moskva–Kaasani liin, millel saab sõita kuni 400 kilomeetrit tunnis. Näidetest, mis panevad mõtlema, miks Rail Baltic uuemate ja teiste ehitatavate raudteedega võrreldes nii aeglane on, vist piisab.
Tehnoloogiliselt suure sammuna sellisest raudteest edasi on näiteks Jaapanis Tokyo ja Nagoya vahele rajatav raudtee, mis sarnaselt HyperLoop-ile asetseb nn monorelss-raudteel, millel rongid hõljuvad ja liiguvad magnetite abil. Ka selline raudtee võib kulgeda maapinnast kõrgemal postidel ja ei vaja raudteetammi ega rajatisi teede ülevalt ega alt läbiviimiseks. Erinevus HyperLoopiga on selles, et liiklus käib tavapärases keskkonnas, mitte vaakumtorus. Kõnealune tehnoloogia lubab rongidel liikuda rohkem kui 600 kilomeetrit tunnis, mis on kolm korda kiirem meile täna kavandatavast ja ehitatavast raudteest.
Lennukist kiirem
Kui tulla Eestisse tagasi, siis tõenäoliselt eelistavad inimesed pigem lennata paari tunniga Berliini, kui loksuda sinna Tallinnast terve päeva või öö Rail Balticuga. Eriti kui hinnavahe rongisõitu ei toeta. Küll aga pakuks HyperLoop nii kiiruselt kui ka ajaliselt lendamisele reaalset alternatiivi. Kui Eesti ja Euroopa vahelisest raudteeühendust rajada, siis tuleb seda teha tulevikku vaadates nii funktsionaalsete võimaluste kui ka kasutatava tehnoloogia poolest.
Ei ole mõtet viia ellu kolossaalset ja ülikallist projekti, mis juba ülehomme meid enam ei rahulda ning jääb jalgu maailma arengule, standarditele ja vajadustele. Olgem julged eelkäijad, mitte järelsörkijad. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi HyperLoopi eeskuju näitab, et see on võimalik ka meil. Asjadeks, mille kaudu meid terves maailmas teataks, poleks enam mitte ainult IT-lahendused ja Skype. Samuti on HyperLoop energiat ja keskkonda säästev. Peatagem Rail Baltic ja rajagem hoopis rongiliikluse viimase põlvkonna Hyper Baltic.
Avaldatud Õhtulehes 13.10.2016 http://www.ohtuleht.ee/764683/henn-polluaas-rail-baltic-kui-19-sajandi-relikt
Ei ole mõtet viia ellu kolossaalset ja ülikallist projekti, mis juba ülehomme meid enam ei rahulda ning jääb jalgu maailma arengule, standarditele ja vajadustele. Olgem julged eelkäijad, mitte järelsörkijad. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi HyperLoopi eeskuju näitab, et see on võimalik ka meil. Asjadeks, mille kaudu meid terves maailmas teataks, poleks enam mitte ainult IT-lahendused ja Skype. Samuti on HyperLoop energiat ja keskkonda säästev. Peatagem Rail Baltic ja rajagem hoopis rongiliikluse viimase põlvkonna Hyper Baltic.
Avaldatud Õhtulehes 13.10.2016 http://www.ohtuleht.ee/764683/henn-polluaas-rail-baltic-kui-19-sajandi-relikt
- laupäev, oktoober 15, 2016
- 0 Comments
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul on Toomas Hendrik Ilvese sekkumine presidendikampaaniasse räige demokraatia rikkumine.
„Peeter Ernitsa sõhul sekkus istuv president Toomas Hendrik Ilves presidendivalimistesse helistades fraktsioonide esimeestele ja survestades neid valima Jüri Luike. Presidendikantselei esindaja Toomas Sildam kommenteeris toimunut meediale, et Ilves kõikide fraktsioonide esimeestele ei helistanud. Ei helistanud tõepoolest kõikidele. Kuid see ei õigusta tehtut – sekkumine on skandaalne ja absoluutselt lubamatu,“ ütles Põlluaas.
„Peeter Ernitsa sõhul sekkus istuv president Toomas Hendrik Ilves presidendivalimistesse helistades fraktsioonide esimeestele ja survestades neid valima Jüri Luike. Presidendikantselei esindaja Toomas Sildam kommenteeris toimunut meediale, et Ilves kõikide fraktsioonide esimeestele ei helistanud. Ei helistanud tõepoolest kõikidele. Kuid see ei õigusta tehtut – sekkumine on skandaalne ja absoluutselt lubamatu,“ ütles Põlluaas.
„Eestis kehtib võimude lahusus ja riigikogu liikmed on oma otsustustes vabad. Mitte kellelgi, mitte ühelgi institutsioonil, kaasa arvatud presidendil, ei ole õigust Riigikogu fraktsioone ja liikmeid survestada, ammugi teha seda nõukogudelikku telefoniõigust kasutades. See on räige demokraatia printsiipide rikkumine. Presidendil pole õigust anda fraktsioonidele juhiseid, kuidas ja kelle poolt hääletada.“
Põlluaasa sõnul on huvitav teada, miks ja mis kaalutlustel püüab Ilves vähendada Kersti Kaljulaiu võimalusi saada valitud. “Ka president Lennart Meri tekitas omal ajal skandaali, püüdes järgmiseks presidendiks suruda enda lemmikut. Toona süüdistati Merit kavatsuses teha Putinit. Äärmiselt kahetsusväärne, et Ilves astub sama reha otsa,“ ütles Põlluaas.
Uued Uudised 29/09/2016
http://uueduudised.ee/henn-polluaas-toomas-hendrik-ilvese-sekkumine-presidendivalimistesse-on-lubamatu/- reede, september 30, 2016
- 0 Comments
Euroopa
Liidus on hakatud taas aktiivselt rääkima Euroopa Liidu armee loomisest. Üks,
kes on end avalikult selle vankri ette rakendanud on Euroopa Komisjoni esimees
Jean-Claude Juncker, kes tahab lähiajal asja viia Euroopa Parlamenti.
Plaan ei ole tegelikult uus, Juncker on rääkinud
sellest juba ammu, kuid paljud asjatundjad ei ole selle realiseerumist
reaalseks pidanud. Nüüd, mil idee suurim vastustaja, Suur-Britannia, on Euroopa
Liidust lahkumas, on teema taas laual. Junckeri väitel pakuks Euroopa armee
vastukaalu Venemaa agressiivsele käitumisele.
Lisaks olemasolevatele
NATO standarditele tahetakse luua mingid Brüsseli standardid, ühine
armeejuhatus, peastaap, ühine taristu jne. Kõik see tähendab senisele sõjalise
koostööle täiesti erineva sisu ja vormi andmist. Asja ümber käib teatud
hämamine ja keerutamine, sest paljud EL liikmesriigid ideed ei toeta.
Komisjonis kardetakse, et kavas nähakse järjekordset sammu Euroopa Liidu
föderaliseerumise poole, millega siin kahtlemata on ka tegemist - ühisarmee
loomine nõuab täiendavat otsustusõiguste ja suveräänsuse loovutamist Euroopa
Liidule.
Seni on olnud Eesti igati
põhjendatult nende riikide seas, kes EL armee loomist ei toeta. Kuigi ka meil
on neid, kes selle toetuseks on sõna võtnud (Tarand, Bahhovski jne), on
kaitseanalüütikud, professionaalsed kaitseväelased ja enamus poliitikutest
Junckeri kava vastu. See on selgelt meie rahvuslikke huve riivav. Kui seni on
kaitseteemaliste otsuste tegemine rahvusparlamentide käes, siis ühisarmeele
annab käsu lahingusse minna või mitte minna Brüssel. See tähendaks meie
sõdurite elude ohtu panemist poliitikate nimel, mida me ei pruugi toetada ning
halvimal juhul ka võimalikku mitte vastu hakkamist meie suunal algatatud agressioonile.
Ei pruugi olla kindel, et kõik euroliidu riigid nõustuksid Venemaa vastu
sõdima. Täna ei ole kasutatud ka juba olemasolevaid Euroopa lahingugruppe. NATO
kollektiivkaitse aga toimib, kuigi meie õnneks pole seda veel vaja olnud
sõjaliselt praktikas järgi proovida.
Võitlusvõimet ei tõsta
NATO riikide kaitse- ja
võitlusvõimet juba olemasolevate vahendite ümberjagamine kahe struktuuri vahel
ei tõsta, see tähendab olemasoleva panuse efektiivsuse langust või hoopis
kasvavaid rahalisi kulutusi. Kuigi NATO-väliste riikide, nagu näiteks Soomele,
ootused on kõrged, ei paku see neile NATO liikmelisusega kaasnevaid ja
sarnaseid julgeolekugarantiisid. EL armee loomine muudab kogu tänase Euroopa
kaitse üldpildi, vastutuse, juhtimis ja otsustusprotsessi ning lahustab, jagab
ja kulutab ressurssi ehk teisisõnu vähendab NATO võimekust ja kaalu Euroopa
julgeolekusüsteemis. NATO operatiivsus ja toimimine kahjustuvad, kuna senised
ühe organisatsiooni liikmed peavad kõiki protsesse hakkama dubleerima ning
kooskõlastama kahe struktuuri vahel. See muudab mõlemad aeglaseks ja kohmakaks.
Ning viimasena, kuid
sugugi mitte väheolulisena on see, et EL armee vähendab kindlasti USA, Kanada,
aga ka Suur-Britannia pühendumist Euroopa kaitsmisele. Transatlantilisel liidul
on oma unikaalne väärtus ning see pole lihtsalt tähtis, vaid selle tähtsus on
hoopiski tõusnud. Süsteemi lõhkumine, mis on hoidnud ja kaitsnud Euroopat
viimase 70 aasta jooksul, või isegi rõhuasetuse kõrvalekandumine, on kõike muud
kui mõistlik. Meil on vaja suuremat efektiivsust, suuremat sõjalist
suutlikkust, suuremat pühendumust, ehk paremat kaitset ja julgeolekugarantiid.
Palju lihtsam ja operatiivsem on tegutseda ennast juba igati õigustanud ja
toimiva NATO raamistikus.
Euroopa
julgeolekustruktuuri alus ja garant on NATO ning kõigi selle liikmesriikide
koostöö. Kaitsevõime ja suveräänsuse seisukohast, eriti tänase geopoliitilises
olukorras (massiimmigrtsioon, islamiterrorism, Venemaa arrogantsus ja
agressiivsus jne), kus Euroopas on nii sise- kui välisjulgeoleku riskid
dramaatiliselt kasvanud, on NATO kõrvale paralleelstruktuuri loomine väga halb
kava, millega ei saa mingil juhul nõustuda ega kaasa minna.
Koostöö peab siiski süvenema
Hoopis teine teema on
Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide, mis suuremas osas omavahel kattuvad,
koostöö ja sõjaliste võimete arendamine. See on vältimatu, nagu ka vajadus
kõikide riikide kaitsekulutuste tõstmine kahele protsendile. Koostöö tähendab
ühisõppuste ja hangete korraldamist, omavahelist koordineerimist ja ühilduvust,
ühtseid standardeid, arusaamu, koostööd kaitsetööstuses, teadus- ja
arendustegevuses jne. Seda ei asenda miski ja selleks ei ole vaja Euroopa
armeed. See viib vaid tähelepanu kõrvale.
Kohati tundub, et
tegemist on mingi sotsiaaldemokraatliku kavaga, sest Junckerile lisaks on
Euroopa armee ideed toetanud näiteks ka Prantsuse ja Saksamaa sotsidest
välisministrid. Nüüd aga peamine ja kõige olulisem küsimus - kellele kõik see
kasulik on? Kes võidab sellest, kui NATO roll väheneb? Kes saab oma
geopoliitilisi fantaasiaid veelgi julgemalt ja arrogantsemalt ellu viia, kui
vastasjõud on nõrgestatud? Ma arvan, et sellele küsimusele ei ole keeruline
vastata. Vastust teavad kõik - Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on
üksnes Venemaa huvides.
Avaldatud: 14.09.2016
EPL/Delfi
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/euroarmee-versus-nato-vesi-kremli-veskile?id=75616281
- neljapäev, september 15, 2016
- 1 Comments
Henn Põlluaas
Kõne Riigikogus 18.05.2016
Head kolleegid! See ei ole esimene kord, kui koalitsioon üritab anda Riigikogu liikmetele õigust kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Vaatamata eelnõu näiliselt kenadele eesmärkidele on selle tegelik eesmärk suurendada erakondade mõjuvõimu kohtadel, määrata omavalitsustesse enda esindajaid, sekkuda kohaliku elu korraldamisse ehk rikkuda omavalitsuste autonoomiat ja tugevdada Toompealt kohalikesse omavalitsustesse ulatuvat võimuvertikaali. See võimaldab valijameeste kogu kaudu orkestreerida tulevikus ka presidendivalimisi.
2005. aastal jättis president Rüütel samasisulise seaduse välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu arutas vaidlustatud seadust ning võttis selle muutmata kujul uuesti vastu. President pöördus Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. President ütles Riigikohtule saadetud taotluses, et seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühitamatuse põhimõtetega.
Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid.
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte on vältida võimu kontsentreerumist. Võimude lahususe põhimõtet on rikutud, kui üks ja sama isik täidab ühel ajal kahe võimuharu funktsioone. Volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige asub teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega vastuolus. Kui üks isik täidab samal ajal eri võimude funktsioone, siis ei ole see kooskõlas ka põhiseaduse §-s 63 sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega, mille üks eesmärke on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda tööle Riigikogus. Kahel pingil istumine segab seda.
Riigikohus rahuldas presidendi taotluse, osutades vastuolule põhiseadusega. Seadus jäi vastu võtmata. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus. Omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel osalevad parlamendiliikmed, väheneb omavalitsuste iseseisvus, sest võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema volikogu liige. Üheaegne kuulumine nii volikogusse kui ka Riigikogusse mõjutab esindusorganite tegevuse stabiilsust. Ametite ühitamatuse põhimõte seisneb ühele isikule samal ajal kahe erineva võimuvolituse andmise keelus, mille eesmärk on vältida huvide konflikti. Teine ametite ühitamise keelu eesmärk on tagada, et Riigikogu liikmed pühenduvad parlamenditööle.
Õiguskantsler lisas, et kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus isik täidab ühel ajal vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikt. Näiteks võib omavalitsuse volikogusse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel tuua kaasa omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise.
Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaat on ühitamatu. Riigikogu ja volikogu liikme mandaadi ühitamine on vastuolus põhiseadusest tulenevate huvide konflikti vältimise ning vertikaalse ja personaalse võimude lahususe põhimõtetega. Ühelt poolt võib mandaatide ühitamine kallutada Riigikogu liiget käsitlema riiklikke küsimusi kohalikust vaatenurgast, teiselt poolt võib väheneda omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, kui volikogudes on otsustajateks riigivõimu esindajad, kes võivad jätta kohalikud vajadused tagaplaanile. Riigikogu liikmena peab isik seisma riigi huvide, volikogu liikmena aga kohalike huvide eest. Need huvid võivad teineteisele vastanduda.
Kõik see on valitsusele suurepäraselt teada, ometi tullakse jälle välja samasisulise seaduseelnõuga.
Arvestades eespool toodut, on kummastav, kuidas võimul olev Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon üritab oma mõjuvõimu suurendamiseks kohalikul tasandil teadlikult rikkuda Eesti Vabariigi põhiseadust ning eirata Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohta. Säärane teadlik ja tahtlik demokraatliku riigikorra toimimise normide ja põhiseaduse rikkumine tähendab ainult üht: valitsus lahutab ennast Eesti õigussüsteemist ja seab sellega enda legitiimsuse kahtluse alla. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!
Kõne Riigikogus 18.05.2016
Head kolleegid! See ei ole esimene kord, kui koalitsioon üritab anda Riigikogu liikmetele õigust kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Vaatamata eelnõu näiliselt kenadele eesmärkidele on selle tegelik eesmärk suurendada erakondade mõjuvõimu kohtadel, määrata omavalitsustesse enda esindajaid, sekkuda kohaliku elu korraldamisse ehk rikkuda omavalitsuste autonoomiat ja tugevdada Toompealt kohalikesse omavalitsustesse ulatuvat võimuvertikaali. See võimaldab valijameeste kogu kaudu orkestreerida tulevikus ka presidendivalimisi.
2005. aastal jättis president Rüütel samasisulise seaduse välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu arutas vaidlustatud seadust ning võttis selle muutmata kujul uuesti vastu. President pöördus Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. President ütles Riigikohtule saadetud taotluses, et seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühitamatuse põhimõtetega.
Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid.
Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte on vältida võimu kontsentreerumist. Võimude lahususe põhimõtet on rikutud, kui üks ja sama isik täidab ühel ajal kahe võimuharu funktsioone. Volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige asub teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega vastuolus. Kui üks isik täidab samal ajal eri võimude funktsioone, siis ei ole see kooskõlas ka põhiseaduse §-s 63 sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega, mille üks eesmärke on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda tööle Riigikogus. Kahel pingil istumine segab seda.
Riigikohus rahuldas presidendi taotluse, osutades vastuolule põhiseadusega. Seadus jäi vastu võtmata. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus. Omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel osalevad parlamendiliikmed, väheneb omavalitsuste iseseisvus, sest võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema volikogu liige. Üheaegne kuulumine nii volikogusse kui ka Riigikogusse mõjutab esindusorganite tegevuse stabiilsust. Ametite ühitamatuse põhimõte seisneb ühele isikule samal ajal kahe erineva võimuvolituse andmise keelus, mille eesmärk on vältida huvide konflikti. Teine ametite ühitamise keelu eesmärk on tagada, et Riigikogu liikmed pühenduvad parlamenditööle.
Õiguskantsler lisas, et kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus isik täidab ühel ajal vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikt. Näiteks võib omavalitsuse volikogusse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel tuua kaasa omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise.
Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaat on ühitamatu. Riigikogu ja volikogu liikme mandaadi ühitamine on vastuolus põhiseadusest tulenevate huvide konflikti vältimise ning vertikaalse ja personaalse võimude lahususe põhimõtetega. Ühelt poolt võib mandaatide ühitamine kallutada Riigikogu liiget käsitlema riiklikke küsimusi kohalikust vaatenurgast, teiselt poolt võib väheneda omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, kui volikogudes on otsustajateks riigivõimu esindajad, kes võivad jätta kohalikud vajadused tagaplaanile. Riigikogu liikmena peab isik seisma riigi huvide, volikogu liikmena aga kohalike huvide eest. Need huvid võivad teineteisele vastanduda.
Kõik see on valitsusele suurepäraselt teada, ometi tullakse jälle välja samasisulise seaduseelnõuga.
Arvestades eespool toodut, on kummastav, kuidas võimul olev Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon üritab oma mõjuvõimu suurendamiseks kohalikul tasandil teadlikult rikkuda Eesti Vabariigi põhiseadust ning eirata Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohta. Säärane teadlik ja tahtlik demokraatliku riigikorra toimimise normide ja põhiseaduse rikkumine tähendab ainult üht: valitsus lahutab ennast Eesti õigussüsteemist ja seab sellega enda legitiimsuse kahtluse alla. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!
- laupäev, september 03, 2016
- 1 Comments
Henn Põlluaas
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loodud selleks, et hoida ja kaitsta Eesti riiki ja rahvast, ning selleks, et elu oleks võimalik kõikjal üle Eesti. Haldusreformi seaduse eelnõu, mida täna loodetavasti seadusena vastu ei võeta, ei taga elu kõikjal Eestis. Vastupidi, see kiirendab ääremaastumist, maapiirkondade tühjenemist ning töökohtade ja koolide ehk kogu normaalse elukeskkonna väljasuremist. Ainus eesmärk, mida sellest eelnõust võib välja lugeda, on võimuerakondade püüe tugevdada võimuvertikaali ülevalt Toompealt alla omavalitsustesse, mida omakorda tugevdab ka eelmine eelnõu, mis siin sai seadusena vastu võetud ja millega anti Riigikogu liikmetele põhiseadusvastane õigus olla kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Eelnevates sõnavõttudes tunnistasid isegi koalitsiooniliikmed, et see eelnõu ei ole piisav ja tuleb vastu võtta veel terve hulk muid seadusi, mida hakataksegi tulevikus tegema. Kulla inimesed, miks te ei hakka pihta õigest otsast? Miks te ei alusta haldusreformi sisulistest asjadest? Miks te ei kaota kõiki neid kitsaskohti, mis kohalike omavalitsuste toimimises praegu on? Miks te ei lahenda kohalike omavalitsuste rahastamisküsimust? Miks te ei määra kindlaks riigi ja omavalitsuste vahelist ülesannete jaotust? Miks te ei vähenda üle jõu käivat ja üha suurenevat bürokraatiat? Miks te ei tegele sisuliste asjadega?
Kellel on vaja sellist haldusreformi, mis tegelikult ei kujuta endast mitte midagi muud kui vägivaldset piiride muutmist ja millel ei ole kohaliku elu vaatevinklist mitte mingisugust positiivset tulemust? Väide, et omavalitsuste finantseerimisvõimekus kasvab, on ju, andke andeks, naiivne. Pange kaks vaest kokku, pange kas või viis või kümme vaest kokku, aga nad ei saa sellest mitte üks gramm rikkamaks. Öeldakse, et teenuste pakkumine paraneb. Kuidas saab see paraneda, kui omavalitsuste tulubaasi ei suurendata? Kuidas saab see paraneda, kui omavalitsuste võimukeskused ehk vallamajad liiguvad inimestest kümnete kilomeetrite kaugusele? Vastupidi, teenuste pakkumine halveneb, kuna teenused ei ole enam kättesaadavad suurele osale inimestest.
Kogu see haldusreform on pea peale pööratud. Jutud, et võib-olla hakatakse kunagi teiste seadustega olukorda parandama, ei ole lihtsalt tõsiselt võetavad ega usutavad. Vaatame tulubaasi. 2009. aastal seda vähendati ja tänaseni ei ole omavalitsustele mitte sentigi tagasi antud. Tänaseni ei ole uute ülesannete lahendamiseks mitte sentigi juurde antud. Samal ajal on raha väärtus langenud.
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loodud selleks, et hoida ja kaitsta Eesti riiki ja rahvast, ning selleks, et elu oleks võimalik kõikjal üle Eesti. Haldusreformi seaduse eelnõu, mida täna loodetavasti seadusena vastu ei võeta, ei taga elu kõikjal Eestis. Vastupidi, see kiirendab ääremaastumist, maapiirkondade tühjenemist ning töökohtade ja koolide ehk kogu normaalse elukeskkonna väljasuremist. Ainus eesmärk, mida sellest eelnõust võib välja lugeda, on võimuerakondade püüe tugevdada võimuvertikaali ülevalt Toompealt alla omavalitsustesse, mida omakorda tugevdab ka eelmine eelnõu, mis siin sai seadusena vastu võetud ja millega anti Riigikogu liikmetele põhiseadusvastane õigus olla kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Eelnevates sõnavõttudes tunnistasid isegi koalitsiooniliikmed, et see eelnõu ei ole piisav ja tuleb vastu võtta veel terve hulk muid seadusi, mida hakataksegi tulevikus tegema. Kulla inimesed, miks te ei hakka pihta õigest otsast? Miks te ei alusta haldusreformi sisulistest asjadest? Miks te ei kaota kõiki neid kitsaskohti, mis kohalike omavalitsuste toimimises praegu on? Miks te ei lahenda kohalike omavalitsuste rahastamisküsimust? Miks te ei määra kindlaks riigi ja omavalitsuste vahelist ülesannete jaotust? Miks te ei vähenda üle jõu käivat ja üha suurenevat bürokraatiat? Miks te ei tegele sisuliste asjadega?
Kellel on vaja sellist haldusreformi, mis tegelikult ei kujuta endast mitte midagi muud kui vägivaldset piiride muutmist ja millel ei ole kohaliku elu vaatevinklist mitte mingisugust positiivset tulemust? Väide, et omavalitsuste finantseerimisvõimekus kasvab, on ju, andke andeks, naiivne. Pange kaks vaest kokku, pange kas või viis või kümme vaest kokku, aga nad ei saa sellest mitte üks gramm rikkamaks. Öeldakse, et teenuste pakkumine paraneb. Kuidas saab see paraneda, kui omavalitsuste tulubaasi ei suurendata? Kuidas saab see paraneda, kui omavalitsuste võimukeskused ehk vallamajad liiguvad inimestest kümnete kilomeetrite kaugusele? Vastupidi, teenuste pakkumine halveneb, kuna teenused ei ole enam kättesaadavad suurele osale inimestest.
Kogu see haldusreform on pea peale pööratud. Jutud, et võib-olla hakatakse kunagi teiste seadustega olukorda parandama, ei ole lihtsalt tõsiselt võetavad ega usutavad. Vaatame tulubaasi. 2009. aastal seda vähendati ja tänaseni ei ole omavalitsustele mitte sentigi tagasi antud. Tänaseni ei ole uute ülesannete lahendamiseks mitte sentigi juurde antud. Samal ajal on raha väärtus langenud.
Raha väärtus on langenud, ülesandeid on juurde tulnud ja kõik hinnad on tõusnud. Need on põhjused, miks mõned ülesanded on omavalitsustel täitmata jäänud või halvasti täidetud.
Lugupeetud koalitsioonierakondade liikmed, te käitute, just kui te oleksite igavesed ja just kui selle koalitsiooni võim püsiks igavesti. Täna on meie erakonna toetus suurem kui kahel koalitsioonierakonnal, Keskerakonna toetus on suurem kui kõikidel koalitsioonierakondadel, aga te kujutate ikka ette, et omavalitsuste politiseerimise ja võimuvertikaali tugevdamisega suudate te valitseda ka kohalikku elu ja selle kaudu ehk valijameeste kaudu orkestreerida ka presidendivalimisi.
Aga ma ennustan, et pärast järgmisi valimisi on olukord juba teine, valitsuse moodustame meie. Kas siis on teil hea olla opositsioonis, teades, et te olete ise lõiganud ära kõik enda võimalused Eesti elus kaasa rääkida? Olge riigimehed! Tundke, et te esindate Eesti riiki ja Eesti rahvast, mitte oma parteid, mitte oma partei juhtkonda ja, andke andeks, neid poisikesi, kes teid juhivad! Näidake üks kordki, et te hoolite Eesti riigist ja Eesti rahvast, ning hääletage selle kohaselt! Ärge sellist pool... vastu võtke! Aitäh!
Aga ma ennustan, et pärast järgmisi valimisi on olukord juba teine, valitsuse moodustame meie. Kas siis on teil hea olla opositsioonis, teades, et te olete ise lõiganud ära kõik enda võimalused Eesti elus kaasa rääkida? Olge riigimehed! Tundke, et te esindate Eesti riiki ja Eesti rahvast, mitte oma parteid, mitte oma partei juhtkonda ja, andke andeks, neid poisikesi, kes teid juhivad! Näidake üks kordki, et te hoolite Eesti riigist ja Eesti rahvast, ning hääletage selle kohaselt! Ärge sellist pool... vastu võtke! Aitäh!
- laupäev, september 03, 2016
- 0 Comments
