Mina ei uskunud kuni eilseni ütlust, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Valimisseadus ju selline, et eesti rahval polnudki kunagi tegelikku valikut.

See, et nüüd, kui alternatiiv oli olemas, valiti ikka samasid stagneerunud, korrumpeerunud ja Eesti huvide peale vilistavaid tegelasi, kes Eesti tänasesse, äärmiselt halba olukorda on viinud, näitab, et ma eksisin. Sügavalt.

Kui Kremli mõjuagent Savisaar valitakse ikkagi Eesti populaarseimaks meheks ja valitsust juhtima Riigikogu poolt kuritegelikuks kuulutatud organisatsiooni liige, ehk endine kommunist, kes nüüd Kremli asemel Brüsselit kummardab, siis rahvas vääribki oma valitsejaid. Täielikult. Palju õnne!

Tänan kõiki neid inimesi, kellel isamaalisust, kainet mõistust ja arusaamist olukorrast jätkus ning kes ennast massiivsest suurparteide propagandast ja ajupesust mõjutada ei lasknud.

Hoiame enda Eestit südames!

terv. Henn Põlluaas

Soovin kõigile kindlat meelt, tarkust ja tahet tuua oma valikute läbi Eesti ellu positiivseid muutusi. Me ei ole mitte nn. valge ega must jõud, kes Toompeal juba on - meie oleme sini-must-valge jõud! Ühel meelel ja üheskoos olles suudame palju ära teha! Häid valimisi!

Teie,
Henn Põlluaas

Valimiste eel on ilmnenud, et "juhuslikult" kipuvad üksikkandidaadid olema kehvemini nähtavad-leitavad nii e-hääletusel kui eelhääletusel. Võimalik, et tegu on inimliku eksitusega, mis tingitud Valimiskomisjoni suutmatusest tegutseda esmakordselt sellise suure hulga üksikkandidaatidega, ometi tundub kahtlustavale meelele, et selles on liiga palju kokkusattumusi.

Kutsume üles kõiki valijaid andma teada juhtudest, kus üksikkandidaadid pole võrdväärselt teistega tuvastatavad või leitavad ning igal taolisel juhul kindlasti tegema ka ametliku avalduse nii politseile kui Valimiskomisjonile.

Ühinenud üksikkandidaatide ringkonnad ja valimisnumbrid:

Haabersti, Põhja-Tallinn, Kristiine (ringkond nr 1) - Mart Helme, nr 888

Kesklinn, Lasnamäe, Pirita (ringkond nr 2) - Martin Helme, nr 885

Mustamäe ja Nõmme (ringkond nr 3) - Henn Põlluaas, nr 887

Saare-, Lääne-, ja Hiiumaa (ringkond nr 5) - Eugen Veges, nr 886

Lääne-Virumaa (ringkond nr 6) - Aivar Koitla, nr 881

Jõgeva- ja Tartumaa (ringkond nr 9) - Ingvar Tšižikov, nr 883

Tartu linn (ringkond nr 10) - Sten-Hans Vihmar, nr 884

Tallinn, 04.03.2011

Konkurents suurparteidele on toonud kaasa valimisprotseduuri väänamise

Ühinenud üksikkandidaadid tõdevad eel- ja e-valimiste järel, et Eestis on tekkinud ohtlikke viiteid demokraatliku valimisprotseduuri korrumpeerimisele olukorras, kus võimuerakondadele pakutakse tõsist konkurentsi. Kutsume valijaid üles mitte laskma protseduuriliste mahhinatsioonidega valimistulemust mõjutada ning anda võimalikult massiliselt oma hääl sõltumatutele kandidaatidele.

Peame tõsiseks probleemiks, et e-hääletuse ja elukohavälise eelhääletusel käigus ilmnes süsteemne kandidaatide ebavõrdne kohtlemine. Oleme seisukohal, et selle tõttu on valimistulemus pöördumatult moonutatud, küsimus on ainult, kui suures ulatuses.

Peame demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega põhimõttelises vastuolus olevaks, kui osa kandidaate pole valijale valimisprotseduuri ajal nähtavad või leitavad. Teatud juhtudel jäid e-hääletusel üksikkandidaatide nimed arvutiekraanil varjatuks ja nende poolt polnud võimalik häält anda. Samuti puudusid valimisjaoskondades üleriigilistes nimekirjades üksikkandidaatide nimed. Leidmata neid hääletamisruumis olevast üldnimekirjast ei pruugi valija neid ringkonnanimekirjast enam otsidagi. Ei saa eeldada, et valijad peavad peast teadma iga üksikkandidaadi numbrit, kuna hääletamisruumis või e-keskkonnas pole seda võimalik tuvastada.

Ühtviisi hirmutav on taoline olukord sõltumata sellest, kas see on tekitatud tahtlikult võimul olevate jõudude tegutsemisel või Vabariikliku Valimiskomisjoni ebakompetentsusest, sest on fakt, et eelhääletusel ja e-hääletusel antud hääled ei väljenda lõpuni valijate vaba tahet, kuna osad kandidaadid polnud valijatele valimisotsuse tegemise hetkel nähtavad. See on praktikas vähendanud paraku just üksikkandidaatide võimalusi saada valituks.

Peame küündimatuks Valimiskomisjoni senist eneseõigustust klassikalise jokk jutuga, et seadus ei nõua otseselt üksikkandidaatide lülitamist üleriigilisse kandidaatide nimekirja ja et e-hääletuse probleemid ei tabanud kõiki valijaid. Fakt on, et üksikkandidaate ei kohelda võrdselt parteikandidaatidega ja osal valijatest oli valimisõiguse realiseerimine takistatud. Eesti põhiseaduse paragrahv 12 ütleb selgelt, et “kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida […] poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.” Kandidaatide ühetaoline kohtlemine ja valimisprotseduuri ausus on ka rahvusvahelise õiguse ning praktika järgi vabade ja demokraatlike valimiste aluspõhimõte. Valimiste ausust ja võrdsust tagama pidava, väidetavalt sõltumatu Valimiskomisjoni jaoks peaks need printsiibid olema tegevusjuhiseks une pealt sõltumata alama astme aktide peenkirjast.

Peame ülimalt häirivaks, et kakskümmend aastat peale esimeste vabade valimiste toimumist on Eesti vaikselt tagasi libisemas olukorda, kus valimised on muutumas tulemust ette kindlustama pidavaks protseduuriks, millel on aina vähem pistmist rahva tahte väljendusega ja mis teenib hoopis võimul olevate jõudude edasise võimul püsimise legitimeerimise vormistuslikku ülesannet. See, kui valimiste käigus püütakse riigiaparaadi ja -meedia poolt moonutada võimalust hääletada muutust pakkuvate üksikkandidaatide poolt, viib oma arenguloogikaga varem või hiljem Valgevene tüüpi valimisteni.

Eesti ei saa endale lubada, et järgmine parlamendi koosseis on faktiliselt mittelegitiimne, kuna on kokku pandud rahva tahet moonutades. Mida suurem on sõltumatutele kandidaatidele antud häälte hulk, seda raskem on valimisi võimalik administratiivsete meetmetega “ära teha”. Seetõttu kutsume kõiki kodanikke üles protesteerima ohtliku hiiliva autokraatiasse libisemise vastu, andes oma hääl sõltumatule kandidaadile.

Ühinenud üksikkandidaadid
www.yksikkandidaadid.ee

Mart Helme,
Henn Põlluaas,
Eugen Veges,
Ingvar Tšižikov,
Martin Helme,
Aivar Koitla,
Sten-Hans Vihmar,

Tulemas on Riigikogu valimised. Erakonnad kiidavad oma kandidaate, valimislubadusi ja programme. Viimne kui üks partei kinnitab, et rikkus ja õnn tulevad õuele, kui vaid valijad hääled neile annaks. Parteilised sõnameistrid on külvanud ajakirjanduse hosiannakirjutistega üle ning debateerivad televisioonis ja raadios. Meedia võrdleb õhinal kandidaate, erakondade lubadusi, programme, nende maksumust ja isegi lehekülgede arvu. Haaratakse igast vihjest ning tehakse prognoose ja ennustusi, mis peaks lõplikku tõde kuulutama. Kõik toimub tõsimeeli ja kui asi poleks tegelikkuses kurb, siis võiks see isegi naljakas paista.

Mis siin siis kurba on? See, et ka eelmistel valimistel (ja enne seda) kinnitati, et rikkus ja õnn tulevad, kui vaid valijad hääled neile annaks. Hääled nad said, kuid vastu ei antud midagi. Vabandust, anti küll – majanduslanguse, tööpuuduse ja võlad. Et jalad maa peale saada, meenutagem eelmisel korral Toompeale pääsenud parteide põhilubadusi. Nende täitmise eest panen hindeks plussi või miinuse.

Alustan Reformierakonna flaierist „5 põhjust, miks hääletada Reformierakonna poolt“: Seisame sissetulekute tõusu eest (oleme sügavas kriisis, palgad on langenud ja pensionireserv otsas). Seisame töökohtade eest (tööpuudus on võtnud enneolematud mõõtmed). Hoiame kindlat krooni (pole kroonigi enam, mida hoida). Kaitseme teid suuremate maksude eest (üldist maksukoormust tõsteti 29%-lt pea 40-le). Seisame lastega perede hea käekäigu eest (toetusi on vähendatud ja osa sootuks kaotatud. Mis puutub emapalgaimesse, siis on sündimus kasvanud lihtsalt seetõttu, et iseseisvumisaegse lastebuumi põlvkond on jõudnud lapsesaamisikka). Lisaks lubati igale lapsele 2000-kroonist huviringitoetust (täitmata). Miinus!

Isamaa ja Res Publica Liit: Sülearvuti igale põhikoolilapsele (täitmata). Kodanikele õigus suunata tulumaksust 1% mõnele mittetulundusühingule või sihtasutusele (täitmata). Avardada inimeste võimalusi, et nad saaksid hakkama ning tunneksid end vajalikena (kümned tuhanded inimesed ei saa enam Eestis hakkama, ei ole kellelegi vajalikud ning lahkuvad välismaale). Kompenseerida raske ja sügava puudega inimesele õppelaen 100% ulatuses (täitmata). Kehtestada maksuvaba tulu ühe maksuvaba miinimumi ulatuses alates esimese lapse sünnist (täitmata). IRL-i loosungiks oli: „Õnn ei peitu rahas!“ Tõepoolest, kuid kuidas seda selgitada töö kaotanud inimesele, kelle telefon on välja lülitatud, pank ihub hammast kodule ja lapsed tahavad süüa? Miinus!

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Üliõpilastele 2000-kroonine õppetoetus kuus ja edukamatele täiendavalt 1000 krooni (täitmata). Vähendada ravijärjekordi poole võrra (täitmata). Ehitame Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks aastaks 2015 (tähtaeg ei ole veel käes). Vähendame põlevkivienergeetika osakaalu 50%ni sisemaisest kogutoodangust, arendades kavakindlalt taastuvenergeetikat (Jumal tänatud, et see täitmata on, vastasel juhul ei jõuaks keegi enam elektriarveid tasuda). Toetame igal aastal vähemalt 100 miljoni krooniga külainfrastruktuuri arendamist (täitmata). Hinne: Miinus!

Keskerakond: Viime avaliku sektori keskmise palga 25 000 kroonini kuus (täitmata). Tõstame vanaduspensioni üle 8000 kroonile kuus (täitmata). Lühendame ravijärjekordi poole võrra (täitmata). Suurendame lapse sünnitoetust 10 000 kroonini (täitmata). Ehitame noortele peredele ja teistele vajajatele 10 000 munitsipaalkorterit (täitmata). Alandame ühistranspordi piletite käibemaksu 5%-ni (täitmata). Tasuta koolilõunad lasteaiast kuni keskkooli lõpuni (täitmata). Miinus!

Rahvaliit: Tööaasta peab kindlustama inimesele ühe pensioniaasta arvestamise (täitmata). Rajame Saaremaaga püsiühenduse loomiseks silla (täitmata). Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks (täitmata). Seame sisse tudengipalga - bakalaureuseõppes 2000 krooni ja magistriõppes 3000 krooni kuus ja õpilastele tasuta huvihariduse (täitmata). Kompenseerime hambaravi 1000 krooni eest aastas (täitmata). Miinus!

Rohelised: Anda rahvale õigus algatada seaduseelnõusid ja panna neid ka rahvahääletustele (täitmata). Taastada sisseastumiseksamid kõrgkoolides (täitmata). Eri- ja kõrgharidus peab olema tasuta (täitmata). Luua vabatahtlik terviselepingute süsteem inimeste tervisekäitumise juhtimiseks (täitmata). Inimene peab saama suunata tulumaksusummast kuni 5% vabaühenduste ja kuni 15% mingi kogukonna toetamiseks (täitmata). Otsetoetused energiasäästlike ja ökoloogiliste kodude rajajaile (täitmata). Miinus!

Nagu näeme, on tegemist manipuleerimise ja kohati otsese petmisega, sest paljusid lubadusi pole proovitudki täita. Usaldatavuse ja lubaduste täitmise suhtes said eranditult kõik erakonnad hindeks miinuse. Sellest võib teha järelduse ka nende seekordsete lubaduste kohta.

Hämmastaval kombel kipuvad inimesed unustama, et vanad lubadused alles täitmata on. Ometigi peaks just see määrama parteide usaldusväärsuse ja inimeste käitumise valimistel. Petiste ja tühipaljaste lubajatega ei teeks eraelus keegi pistmist, kuid uutest ja veelgi säravamatest lubadustest pimestatult neelatakse parteide pandud konksud tihtipeale alla.

Kas ikka anda oma hääl neile, kelle sõnad ja teod on vastukäivad, seda peab iga inimene otsustama ise. Õnneks on meil seekord olemas tõsiseltvõetav ja arvestatav alternatiiv – üksikkandidaadid. Ja väited, justkui läheks neile antud hääled raisku või üle erakondadele, on üks järjekordne parteide petujutt.

Avaldasid Delfi ja TMS:
02.03.2011
http://www.delfi.ee/news/rk/arvamused/henn-polluaas-valijad-erakondade-konksu-otsas.d?id=41322727

POSTIMEHE POOLT ESITATUD KÜSIMUSED:
http://poliitika.postimees.ee/?id=396271

Henn Põlluaas: kriisist pole kiiret väljapääsu
Üksikkandidaat nr. 887, Mustamäe ja Nõmme valimisringkond

1) Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
Eks eelkõige tuleb tegeleda ikka nende teemadega, millega on vaja tegeleda. Ja see ring on kahtlemata lai. Kui aga valida saaks, siis teistest enam pakuks huvi välispoliitika ja riigikaitse küsimused. Eesti peab käituma iseseisva, suveräänse riigina, lähtuma väärtuspõhisest poliitikast ja rahvuslikest huvidest. Oleme riigi suveräänse otsustusõiguse loovutamisel EL-le läinud juba liialt kaugele, sellele tuleb piir panna. Samuti ei tohi me olla nõus otsustega, mis riivavad meie endi rahvuslikke huve – näiteks viisavabaduse kehtestamine Venemaaga.

Tulles riigikaitse juurde, siis on selge, et kui me ei panusta piisavalt enda kaitsevõime arendamisesse, siis võivad ka kõik muud pingutused osutuda asjatuks. Tuleb lõpetada jutud palgaarmeele üleminekust – kaitsevõime minetanud Läti peaks olema piisavaks hoiatuseks. Lõppema peab ka mõttetute kulutuste tegemine ( näiteks miinitraalerid), mistõttu on nii mitmeidki hädavajalikke hankeid edasi lükatud (keskmaa õhutõrje, rannakaitseraketisüsteemid jne). Enam tuleks toetada Kaitseliitu ja selle arengut. Me ei tohi unustada, et NATO abi ei jõua meieni üleöö, senikaua peame suutma ennast ise kaitsta.

2) Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Kui oleks võimalik välistada kõik tehnilised probleemid ja kahtlustused, et e-häältega on võimalik manipuleerida, siis suhtuksin positiivselt. Paraku nii see ei ole. Minuga võttis ühendust valija, kes soovis e-hääletusel mulle häält anda. Üksikkandidaatide nimed jäid aga ekraani tööriistariba all ning neid ei olnud võimalik ülespoole kerida. Valimiskomisjon väitis, et tegemist olevat ilmselt vana arvuti, valede seadete ja oskamatu inimesega, kuid tegemist oli hoopis uue arvuti ja IT-d õppiva isikuga. Ma ei tea, kui paljudel valijatel sarnasel põhjusel hääl mulle ja teistele üksikkandidaatidele andmata jäi ja seetõttu suhtun e-hääletusse suurte reservatsioonidega.

3) Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Eeskätt tuleb luua kodumaisele ettevõtlusele võrdsed tingimused väliskapitaliga. See tähendab välisettevõtete maksustamata kasumi väljaveole piiri panekut. Seejärel soodsa majanduskeskkonna loomist rahvusliku majanduse tekkimiseks, mõttetute piirangute ja bürokraatia kaotamist jne. Öeldakse, et kapitalil pole kodumaad, kuid kapitali omanikul on. Kui meil eksisteeriks ka oma keskmine- ja suurettevõtlus ning eestimaine pangandus, oleks sajad miljardid kroonid, mis praegu kasumina välja viiakse, Eestisse jäänud. Selle mõju oleks reaalne ja tuntav. Vaid rahvusliku majanduse areng on võtmeks töökohtade loomisel ja sotsiaalsete garantiide parandamisel.

4) Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Riigikogu seadusloome on tugevalt ülehinnatud. Eesti on „tänu“ EL liikmelisusele olukorras, kus enam kui 80% seadustest ja õigusaktidest tulevad Brüsselist. Riigikogu ülesanne on vaid nende kinnitamine. Sellest ka seadused, mille järgi porgand on puuvili jne. Olen seisukohal, Riigikogule tuleb anda tagasi tema tegelik sisu ja funktsioon.
Enda kogemusest rääkides, siis mind on valitud kahel korral kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, olen fraktsiooni esimees ja olnud mitmete komisjonide liige. Seetõttu oman head kogemust ja ettevalmistust tööks Riigikogus, samuti teadmisi seadusloome alalt.

5) Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida koike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Üks on kindel – meie ei anna teile katteta lubadusi ega õhuta kaasa minema laenuralliga, mis suure osa inimestest aastakümnetepikkusesse võlaorjusesse on saatnud. Kriisist, kuhu Eesti on valitsevate ringkondade hoolimatuse ja valeotsuste tõttu sattunud, ei ole kerget ega kiiret väljapääsu. Milliseid samme majanduse taastumiseks astuda, sellele juba vastasin. Vaid see on eelduseks lastetoetuste, pensionite ja muude sotsiaalgarantiide tõstmisele. Teeme kõik, et eestlased ise peaksid Eestit kõige elamisväärseimaks maaks maailmas.
Soovitan teil enne valimisi meenutada parteide lubadusi eelmistel valimistel ja mõelda, kas te ka eraelus usaldaksite isikuid, kes vaid lubavad, kuid oma lubadusi ei täida. Miks peaks selliseid erakondi usaldama? Üksikkandidaatide puhul te teate, kes on konkreetselt teie saadik ja saate temale ka küsimusi ja nõudmisi esitada.

6) Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?
Jätkan oma publitsistitööd ja tegevust nii kohalikus kui võimalust mööda ka laiemas poliitikas. Samas kardan, et vaadates Eesti poliitikas toimuvaid protsesse ja suundumusi, on alust kahelda, kas me sellisel juhul järgmistel valimistel saame enam üldse rääkida Eestist kui rahvusriigist. Loovutades jätkuvalt enda suveräänsust, oleme tulevikus tõenäoliselt EL kui liitriigi tähtsusetu provints, kes põlisrahvastiku vähenedes on üle ujutatud sisserännanutega nii idast kui mujalt. Senine võimueliit on vaid isiklike ja klikihuvide eest väljas ning riigi ja eesti rahva eksistentsiaalsed mured neid ei häiri. Kahju on sellest, et väljastpoolt Riigikogu oleks meil märksa raskem kaasa rääkida ja toimuvat positiivses suunas mõjutada, kui seestpoolt. Olen siiski positiivselt meelestatud ja arvan, et üksikkandidaadid kujunevad nende valimiste märksõnaks.



EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU POOLT ESITATUD KÜSIMUSED:
Viimane üksikkandidaatide küsitlus
http://valimised.err.ee/index.php?Leht=Uudis&Id=225060
Henn Põlluaas
Üksikkandidaat nr. 887, Mustamäel ja Nõmmel

1.Miks otsustasite kandideerida ning miks peaks valija andma hääle Teile?
Eesti tuleb välja tuua demokraatia- ja majanduskriisist ning murda juba igasse valdkonda ulatuv sundpolitiseerituse pitser. Tarvis on uut, värsket ja sõltumatut jõudu, kes oleks valmis seisma Eesti riigi, selle majanduse, kultuuri ja rahva, mitte ainult erakonna või isiklike huvide eest. Olen poliitiliselt sõltumatu ja ei kuulu ühtegi erakonda, seetõttu otsustasin kandideerida üksikkandidaadina. Olen kindel, et suudan anda olulise panuse, muutmaks Eesti inim- ja elamisväärseks riigiks, kus eesti rahvas tunneb end kindlalt ja hästi. Eesti vajab positiivseid muutusi!

2. Kuidas iseloomustaksite oma vaateid?
Esindan rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Pean oluliseks selliseid Eesti poliitikas unustatud väärtusi nagu ausus, moraal, aated ja isamaaarmastus, mis tuleb riigijuhtimises taas ausse tõsta. Ka isamaalisele kasvatusele tuleb terves ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörata. Olen seisukohal, et Eesti peab käituma iseseisva, suveräänse riigina, lähtuma väärtuspõhisest poliitikast ja rahvuslikest huvidest. Paraku on riik läinud suveräänsuse ja otsustusõiguse loovutamisel EL-ile lubamatult kaugele - ühishuvide järgimine on tervitatav vaid niikaua, kui nende realiseerimine ei lähe vastuollu Eesti huvidega. Siin tuleb taastada tasakaal.

3. Nimetage olulisemad eesmärgid, mille nimel parlamendis tööle hakkaksite.
Muuta tuleb Riigikogu valimiskorda, kaotades ära häälte ülekandemehhanismi ja kehtestades saadiku tagasikutsumise võimaluse. Riigi ülesanne on luua soodne majandus- ja seaduskeskkond ettevõtlusele, vähendada tuleb bürokraatiat ja põhjendamatuid piiranguid, võtta kontrolli alla välisfirmade kasumite maksustamata väljakantimine Eestist. See on lähtekohaks tööpuuduse, Eestist lahkumise ja teiste probleemide lahendamiseks.
Toetades traditsioonilisi pereväärtusi, tuleb luua järk-järgult seesuguste sotsiaalsete tagatiste võrgustik, mis soosib sündimuse kasvu, tagab hea ja kättesaadava arstiabi, tasemel hariduse ja mureta pensionipõlve ning katkestab üha massilisemaks muutuva lahkumistrendi meie kodumaalt.
Eesti peab jääma rahvusriigiks, kus eestlased, kui põlisrahvas, omavad vääramatut eelisõigust tagada tingimused oma keele, kultuuri ja rahvuse säilimiseks ja arenguks.

4. Milliseks hindate enda võimalusi pääseda Riigikokku?
Heaks, kuid kõik sõltub sellest, kuivõrd valijad lähtuvad sisulistest kriteeriumitest. Küsitluste põhjal on toetus üksikkandidaatidele suurem kui mitmetel parteidel. Seda tõestavad ka europarlamendi valimised, kus üksikkandidaadid said kokku tervelt kolmandiku häältest. Sellist tulemust ei osanud ennustada mitte keegi. Olles 2005. aastast alates korduvalt valitud KOV linnavolikogu liikmeks ja fraktsiooni esimeheks, oman suurepärast ettevalmistust ja kogemust tööks Riigikogus.

5. Milliste erakondadega teeksite Riigikogus koostööd?
Koostöö on võimalik kõigiga, kes samu ideid, aateid ja pürgimusi kannavad. Siin on määrav erakondade endi koostöötahe ja eeldus, et nad käituks Riigikogu töös objektiivselt, vastutustundlikult ja parteideüleselt. Täna me seda ei näe. Riigikogu ei tohi olla seadusloomes ega otsuste vastuvõtmisel allutatud välisriikide survele ega kitsastele huvigruppidele, olgu need siis kodu- või välismaised. Parteidega, kes pole valmis seadma Eesti riigi ja rahva huve esikohale, on koostöö välistatud.

Kantud hirmust kaotada kohti Riigikogus, on erakonnad ja nende kontrolli all olev meedia asunud levitama müüti, justkui üksikkandidaate polevatki mõtet valida, neile antud hääled lähvad kaotsi või kanduvad suurparteidele üle, kui nad sisse ei saa. Kuidas on lood tegelikkuses, sellest kõnelengi.

http://www.youtube.com/watch?v=QszXTPoPd4I

Videot näeb klõpsates blogis paremal all oleva lingi peale.