Kõne 1 Kesk- ja Ida-Euroopa parlamendispiikrite 4. tippkohtumisel 4.–5. juunil 2019 Varssavis
neljapäev, juuni 13, 2019
„Kommunismi
kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas – ühise ajaloolise mälu toetamine“
Lugupeetud kolleegid!
Eelmisel aastal avati Tallinnas Maarjamäel
kommunismiohvrite memoriaal. Memoriaal on pühendatud rohkem kui 75 000
eestlasele, kes mõrvati, vahistati või küüditati saatuslikel kommunistliku
okupatsiooni aastatel 1940–1991.
Memoriaal on alatiseks meeldetuletuseks, et
vabadust ei tohi kunagi võtta enesestmõistetavana. Peame tegema kõik endast
oleneva, et tugevdada oma julgeolekut ja riiklust, nii et Eesti ei peaks enam kunagi
välisikke alla kannatama.
Kahjuks näib, et Nõukogude Liidu kommunistliku
režiimi geopoliitilised ambitsioonid on üle kandunud Vene Föderatsioonile.
2008. aastast alates on meie idanaaber käitunud nagu elevant portselanipoes.
Loomulikult viitan siin sõjalistele rünnakutele Georgia ja Ukraina vastu.
Meie
jaoks on ohumärgiks see, et paljud eurooplased kipuvad unustama või pole isegi
kuulnud, et Euroopas on käimas sõda. Eestis teame me väga hästi, kui palju on
Ukrainas kaalul meie ning kogu Euroopa jaoks. Ainus lahendus püsiva rahu saavutamiseks
on teha lõpp Venemaa agressioonile Ukraina vastu.
Seetõttu olen väga pettunud eelmisel kuul
Helsingis toimunud Euroopa Nõukogu ministrite kohtumisel tehtud otsuses tuua
Vene Föderatsioon täielikult tagasi teiste riikide sekka, vaatamata murtud lubadustele
ja rahvusvahelise õiguse rikkumistele.
Olen täiesti nõus meie välisministriga selles,
et peame jääma vankumatuks oma suhtumises inimõiguste ja õigusriigi põhialuste ilmselgetesse
rikkumistesse, mida Venemaa paneb toime Ukraina ja Georgia okupeeritud
territooriumidel. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsus kehtestada pärast
Krimmi annekteerimist Venemaa vastu sanktsioonid oli täielikult õigustatud ning
jätkuvale agressioonile ei tohi mingil tingimusel positiivselt reageerida.
Eesti jätkab Ukraina ja Georgia sõltumatuse ja
territoriaalse terviklikkuse ühe häälekaima toetajana, ning kavatseb toimida
vastavalt kõigil rahvusvahelistel foorumitel.
Lõpetuseks. Ühisest
ajaloolisest mälust rääkides näeme, et täpselt nagu minevikuski on meil Euroopas
ideid ja niinimetatud uusi euroopalikke väärtusi, mida esitletakse
eksklusiivsete ja progressiivsetena. Mina sellega ei nõustu. Oleme oma ajaloo
jooksul näinud, kuhu see viia võib. Selline ajalugu ei tohi korduda, isegi mitte selle pehmemal kujul.
0 kommentaari