Valitsuse arust okupeeris Eesti iseennast

esmaspäev, mai 28, 2018

Raha võib kirikule anda, küll aga ei tohi Eesti õigusjärglust kahtluse alla seada, kirjutab riigikogu liige Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Nõukogude repressioonide tagajärjel sundvõõrandati 1940. aastatel rahvuskultuuri seisukohalt olulisi sakraalehitisi, mida kasutati eesmärgivastaselt ja millel lasti laguneda. Peale iseseisvuse taastamist tagastati hooned omandireformi käigus kirikutele.

Nende üldiselt muinsuskaitsealuste objektide säilimine ja taastamine nõuab väheneva arvukusega kogudustelt üle jõu käivaid kulutusi. Seoses sellega esitas valitsus riigikogule seaduseelnõu, mille põhjal soovitakse kirikutele eelpool kirjeldatud kulusid kompenseerida.
Eelnõu tutvustanud riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on valitsusel tekkinud kirikutega keerukad vaidlused, mis puudutavad Niguliste kiriku hoone ja maa kompenseerimist Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ning Petseri kloostri hoonete ja maa kompenseerimist Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK).

Peamiseks vaidlusküsimuseks olevat kirikuhoonetes asuva väärtusliku kunsti ja sakraalvara hüvitamine. Valitsus on seisukohal, et vaidlused tuleb lõpetada, makstes kirikutele kantud kahjude hüvitamiseks ühekordset toetust.

Kirikud on seejuures lubanud loobuda igasugustest varalistest taotlustest ja nõuetest, mis neil riigi vastu on tekkinud, ning sakraalvara ja kunstiteoste, näiteks Bernt Notke «Surmatants», hüvitisnõuetest. Arvestades, et tegemist on väga hinnaliste ja Eesti kultuurile oluliste kunstiteostega, on kirikutele toetuse andmisega saavutatud mõistlik kompromiss. Omandireformi reservfondi ressurss võimaldab anda kirikutele ühekordset toetust kogusummas 7,9 miljonit eurot, millest 6,75 miljonit läheb EELK-le ja 1,15 EAÕK-le. 

Absurdne seisukoht

Kirikute toetamine on iseenesest tervitatav samm, mis võimaldab neil panustada sakraalehitiste säilimisse ja nende renoveerimisse, seda riigikogus ka toetati.

Sügavalt arusaamatuks on jäänud aga soov maksta need toetused välja okupatsioonikahjude kompenseerimise sildi all. Sellele ei suutnud minister anda mitte ühtegi, ammugi adekvaatset selgitust.

Samahästi võiksid kõik, kellel märtsipommitamisel majad purunesid või kes muul kombel sõja ja okupatsiooni tõttu materiaalset kahju kandsid, tulla oma nõuetega valitsuse juurde. 
Seadus muudaks ka omandireformi reservfondi absoluutselt mõttetuks, sest omandireformi reservfond oli ette nähtud omandireformi tagajärgede heastamiseks, mitte sõja- või okupatsioonikahjude tasumiseks.

Niguliste kirikuga on siiski lihtne. Riik kompenseerib EELK-le teatud kokkuleppelise summa ning viimane loobub nõuetest saada kirik tagasi ja see jääb koos seal asetsevate varadega riigile. Täiesti kohatu on aga samas kontekstis Petseri kloostrist rääkimine.
Petseri klooster ei ole isegi mitte Eesti hallataval territooriumil, vaid asub Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud alal ning kõik võimalikud nõuded saavad olla suunatud ainult Vene Föderatsioonile.

Valitsus on aga nõus need millegipärast ise tasuma, selmet lihtsalt toetada remonti vajavate õigeusu kirikute renoveerimist. Millistest nõuetest õigeusu kirik siis, sarnaselt EELKga, selle eest loobub? Kas kloostrit ja selle vara Venemaalt tagasi nõudmast? See oleks ju absurdne.
Kuid Eestis tegutseb veel teinegi õigeusu kirik, mis allub otse Moskvale ja kelle käes Petseri klooster tegelikult on.

Selliselt käitudes luuakse pretsedent ja antakse ka Moskva patriarhaadi õigeusu kirikule võimalus apelleerida samamoodi okupatsioonikahjude hüvitamisele, sest ka neil on Eestis Vene ajal lagunenud kirikuid, mille remontimiseks raha marjaks ära kulub.

Kas tõesti hakkame ka okupantriigi ametlikule riigikirikule okupatsioonikahjusid hüvitama? Vasakvalitsuse loogika järgi võiksime hakata isegi Jaanilinna kellelgi kompenseerima, asub ju seegi, nagu Petseri kloostergi, okupeeritud ja annekteeritud piirkonnas. Kas Narva linnale või muinsuskaitseametile või näiteks isegi venelaste käes olevale Ivangorodi linnale?

Nihilistlik õiguslik praak

Millise loogika järgi saab okupeeritud riik maksta hüvitisi okupantriigi kuritegude ja ebaseaduslike sundvõõrandamiste eest? Keskerakonda kuuluv minister Mäggi ütles riigikogus, et tegemist on väärtusotsusega. See on tõepoolest väärtusotsus.

See on sama, mis kuulutada viiskümmend aastat Nõukogude okupatsiooni olematuks, loobuda Eesti õigusjärgsusest ja õiguslikust järjepidevusest ja kuulutada hoopis Eesti Vabariik Eesti Vabariiki okupeerinud riigiks.

Selline lähenemine on enam kui absurdne. See on ka üks põhjus, miks õiguskantsler protesteeris valitsuse voluntaristliku määruse vastu ja lubas selle vaidlustada. Nüüd tuldi siis samasisulise eelnõuga riigikokku.

Eesti on okupatsioonirežiimide kuriteod hukka mõistnud, eelnõuga aga tahetakse justkui võtta üle vastutus nende eest ja hakata kompenseerima võõra riigi ja võõra võimu poolt Eestis sooritatud kuritegusid.

Kas tõesti on vasakkoalitsioon seisukohal, et Nõukogude okupatsiooni ei ole olnudki, meie ise oleme kõiges süüdi, ja nagu minister Mäggi lahkelt riigikogus teatas, lõppes okupatsioon 1940. aastal (sic!). Ma loodan, et see oli vaid lapsus linguae, et ta seda tõsiselt ei mõelnud, aga tegelikult kumab just selline stalinlik hingus sellest eelnõust läbi. 

Rahvusvaheline õigus ütleb, et okupatsioonikahjud peab hüvitama okupantriik, mitte aga riik, kes okupatsiooni all kannatas.

Eesti ei ole iseennast okupeerinud ega tohi võtta vastu otsust, et kompenseerib endale okupatsioonikahjud, mille ta justkui oleks ise tekitanud. Eesti ei ole neid tekitanud! Okupatsiooninõuded saavad olla suunatud vaid Venemaa vastu.

Kuid ilmselget on vasakvalitsusel – Keskerakonnal, sotsiaaldemokraatidel ninig Isamaa ja Res Publica Liidul teine arusaam, sest kuigi eelnõu esimesel lugemisel oli ka nende erakondade saadikutel ministrile küsimusi, hääletas enamik neist just nii, nagu oli ette nähtud, ehk siis eelnõu poolt. Sotsist välisminister Mikser kuulutas ju kohe ametisse saades, et ei kavatsegi Venemaalt okupatsioonikahjude kompenseerimist nõuda. Kahjuks puudus saalist suur hulk suurima opositsioonierakonna, Reformierakonna, saadikutest, vastaval juhul oleks meil õnnestunud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Kihu kirikute toetamise asemel kompenseerida okupatsioonikahjusid on seda üllatavam, et EELK on selgelt öelnud, et nemad ei taotle mingit okupatsioonikahjude hüvitamist.
Ka nende jaoks on sügavalt arusaamatu, mispärast valitsus seda nii järjekindlalt püüab eelnõusse ja kõnealusesse tehingusse sisse viia. Õigeusu kiriku seisukohta ei ole kahjuks avalikkuses kuulda olnud, kuid asi oleks ikka hull küll, kui nad nõuaks Kremli asemel Petseri kloostri eest kompensatsiooni Eestilt. Ma ei usu seda.

Paneb sügavalt hämmastama, kuidas sellise nihilistliku õigusliku praagiga, mis riivab meie õigusjärgsust ja õiguslikku järjepidevust, üldse välja tullakse.

Eesti õigusjärglust ei tohi kahtluse alla seada. Küll aga võib anda kirikule raha, on ju sakraalehitused siiski meie rahvuslik rikkus.

Lahendusi oleks palju. Võiks teha järgmise aasta riigieelarvesse muudatusettepanekud, kasutada valitsuse reservfondi, näha vastavad summad ette pühakodade programmis jne.
Küsimusele, miks on vasakvalitsus otsustanud tulla just niisuguse, Kremlile kindlasti meelepärase lahendusega riigikogu ette, pole siiani vastust antud.


Avaldatud: 28.05.2018 https://arvamus.postimees.ee/4494983/henn-polluaas-valitsuse-arvates-okupeeris-eesti-iseennast

You Might Also Like

1 kommentaari

  1. Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?

    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
    30. november 2011, 06:57

    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
    Naudi roosasid prille
    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
    http://www.ohtuleht.ee/454137

    Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või ilmamuutus mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks lisaks rahatrykkimisele aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA jt. sisendhindade kergitamisega.
    http://www.ap3.ee/article/2012/3/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind

    Inflatsiooni vastu aitab:
    1) Tasuta elekter :

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html?m=0

    2) Transport poolmuidu mida saab HHO aparaadi abil mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!! Neid saab kodus ise valmistada ja osta : http://m.stins.biz/auto/

    3) Eesti oma raha kasutamine milleks on Seto Kroon ja Eesti Veksel.

    Üksikisiku energiasõltumatus! http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/iga-uksikisik-energiasoltumatuks-igal.html

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...