Siseministeerium vassib ja valetab võõrtööjõu ja iibe küsimuses

laupäev, mai 19, 2018


Siseministeerium vassib ja valetab võõrtööjõu ja iibe küsimuses

On tervitatav, et Siseministeerium leidis vajalikuks arendada diskussiooni rahvastikuprobleemide ja sisserände üle. Püüan omalt poolt diskussiooni edasi arendada, tehes seda Siseministeeriumi kommentaaride alusel minu artiklile.[1] Pean tõdema, et ministeerium mitte ei põrmustanud minu väiteid, nagu nad kinnitasid, vaid näitas hoopiski enda ignorantsust ja ebakompetentsust. Seda enam, et lõviosale minu artiklis väidetule, ei suutnud nad ühtegi vastuväidet esitada. Sest neid polegi.

Ma ei näe vähimatki mõtet minna kaasa ebasisulise ning sõnastustest ebakorrektseid tõlgendusvõimalusi otsiva demagoogilise lähenemisega, nagu Siseministeerium seda tegi. Kuigi Siseministeeriumi vastuses on palju, ilmselt tahtlikke faktivigu, keskendun ma siiski vaid mõnele põhimõttelisele ja poliitikat mõjutavale küsimustele.
           
            1. Siseministeerium kinnitab, et rände suurendamine on lahendus demograafilisest olukorrast tingitud tööjõupuuduse lahendamiseks.
            Vastus: Pean taas kinnitama, et demograafilisest olukorrast tingitud tööjõupuudust ei saa lahendada rände abil, sest ka sisserännanud vananevad. Kolmandiku meie elanikkonnast moodustavad nõukogude ajal töörände raames sisserännanud, kellest suur osa on täna juba pensionil. Kas see lahendas probleeme või tekitas hoopiski juurde? Neis riikides, kust peamiselt pärinevad Eestisse tulnud võõrtöölised (Venemaa ja Ukraina), on sündimus madal, ning reeglipäraselt muutub sisserändajate sündimus uuel asukohamaal veelgi madalamaks. Eakate ja tööealiste senise proportsiooni säilitamise tagab taastetasemel sündimus, mille kasvu me peame panustama, mitte sisseränne. Et püsida kaasaegses maailmas konkurentsivõimeline, tuleb tööjõupuudust kompenseerida ka innovatsiooni, tootmise automatiseerimise, robotiseerimise, digitaliseerimise ja tootlikuse kasvuga. Töökäte arv on majanduskasvu ainsaks tagatiseks vaid mahajäänud arengumaades, kelleks meie end vast ikkagi ei pea.
           
            2. Siseministeerium kinnitab, et tänased sisserände reeglid ei võimalda Eestisse tuua odavat tööjõudu, kuna tööandja on kohustatud välismaalastele maksma vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka.
            Vastus: Küsimus on selles, mis on odav tööjõud. Eesti on Euroopa Liidu liige ning Euroopa Liidus on kehtiv tööjõu vaba liikumine. 2015. aastal moodustas Eesti elaniku keskmine sissetulek vaid 42% Euroopa Liidu keskmisest.[2] Seega on Eesti keskmine töötasu Euroopa Liidu taustal kahtlemata madal, ning arvestades, et välistööjõule tuleb maksta Eesti keskmist töötasu, pole kahtlust, et Euroopa Liidu taustal on tegemist odavtööjõuga. Minu väite kontekst seisnes selles, et kinnistades Eesti keskmist, ent Euroopa Liidu kontekstis äärmiselt madalat palgataset välistööjõu sissetoomisega, surume omaenda inimesi ja tööjõudu Eestist välja, kuna näiteks Soomes oli keskmine töötasu 2017. aastal ca 2,5 korda kõrgem kui Eestis.[3]

Vaid kasumit, mitte Eesti jätkusuutlikkust või rahva kestmist väärtustavatel ettevõtjatel on kasulik hoida võõrtööjõuga palga ja tootmiskulud all, selmet panustada tehnoloogia arengusse või tõsta palku. Kuna suur osa siinsest ettevõtlusest kuulub väliskapitalile, siis ei pane säärane suhtumine imestama. Selline lühinägelik strateegia, mida ka valitsus vastutustundetult toetab, kinnistab Eesti igaveseks vaeseks ja odavat allhanketööd tegevaks riigiks, kust eestlased rändavad välja ja meid ähvardab oht muutuda vähemusrahvuseks omaenda kodumaal.
           
            3. Siseministeerium väidab, et nn ajutine tööjõud ei mõjuta pikas perspektiivis Eesti rahvastikku.
            Vastus: Väide ei vasta tõele. Kui Eestisse tuli ainuüksi 2017. aastal 7578 nn registreeritud töötajat, kelle hulk kavandatud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena 2018. aastal tõuseb, siis ei saa kuidagi öelda, et see ei mõjuta pikas perspektiivis Eesti rahvastikku. Lisaks võib Eestisse tulla ka teiste EL töölubadega. Siseministeeriumil ei ole vähimatki ainu, kui palju on Eesti illegaalseid või renditöötajaid, kas neid on kümme või kakskümmend tuhat. Eesti rahvastikku mõjutab nii nende kõigi kohalolu kui ka nende kaudu madalamal hoitud palk, mis surub Eesti tööjõudu Eestist välja. Ei pea olema raketiteadlane, et jagada loogikat, mille kohaselt odavama tööjõu juurdevool, tingimustes, kus on võimalik mujal valida tasuvam töökoht, viimasele valikule suunabki, ning seda rohkem, mida suurem on töötasu vahe.

Oma artiklis ei rääkinud ma aga ainult ajutisest tööjõust. Jutt käib ka alalise elamisloa saavatest inimestest. Immigratsioonikvoodile, mis lubab sisse tuua ca 1300 inimest aastas on tehtud tervelt kaheksateist erandit ja see on muudetud juba tõeliseks immigratsioonipumbaks. Kui sisserännanute arv jätkuvalt tõuseb, siis ei saa väita, et nende siinolek ei mõjuta Eesti rahvastikku.

Lisaks on siia töötama või õppima tulijatel võimalik tuua kaasa ka oma pered. Minister Anveti koduerakond SDE on korduvalt tõstatanud teema anda kõikidele siin sündivatele lastele automaatselt Eesti kodakondsus. Hetkel saavad nad selle kui vanemad nii soovivad.
           
            4. Siseministeerium kinnitab, et Eesti ei ole demograafilises kriisis. Statistikaameti andmetele tuginedes väidetakse, et ehkki surmade arv ületas sündide arvu 2017. aastal 1960 võrra, on välisrände saldo olnud juba kolm aastat positiivne, 2017. aastal näiteks 5030 inimese võrra.
            Vastus: See on üks küünilisemaid ja hämmastavamaid valeväiteid nende vastuses. Algatuseks tuleb märkida, et Siseministeeriumi ametnikud on andmete tõlgendamisel kõike muud kui täpsed. Juba selles Eesti Statistikaameti pressiteates, kust Siseministeerium on rändearvud saanud, toonitatakse, et tegemist on esialgsete andmetega ning täpsustatud andmete kohaselt suureneb väljaränne ilmselt sisserändest enam. Rahvastikuteadlased on 2000. aasta ja 2010. aasta rahvaloendustele tuginedes järeldanud, et väljaränne on ca 30% ulatuses alaregistreeritud.[4] Statistiaamet korrigeerib oma andmeid ilmselt lähemal ajal, ent täpsemad andmed rahvaarvu muutusest käesoleval kümnendil saame paraku alles peale 2020. aasta rahvaloendust. 

            Teiseks ja hoopis olulisemaks küsimuseks on rahvastikukriisi defineerimine. Näib, et Siseministeerium ei suuda või teadlikult ei taha aru saada, mis on Eesti ja mis on rahvastikukriis. Eestlaste väljarännet ületav välismaalaste sisseränne ei tee eestlaste demograafilist kriisi olematuks. Kui mõistame Eestit eelkõige meie kultuuri, identiteedi, eestlaste ja põlisrahvastiku kaudu, st meie põhiseaduse vaimu kohaselt, mille täitmine on isegi Siseministeeriumile kohustuslik, siis on kriisi defineerimisel oluline just taastetasemest allpool olev sündimus, aga mitte see, kuipalju välismaalasi Eestisse mõnel aastal elama tuleb. Statistikaameti andmetel - ning sellekohased andmed on täpsed - on Eesti summaarne sündimuskordaja kõikunud viimasel kahekümnel aastal 1,32 ja 1,72 vahel, olles 2017. aastal 1,6 last naise kohta.[5] Taastetase on aga teatavasti 2,1. Eestlaste arv on vähenev.

            Siseministeeriumi enneolematu kinnitus, et Eestis rahvastikukriisi ei ole, on kas teadlik vale või näitab nende täielikku ebakompetentsust. See on pehmelt öeldes üsna omapärane ka sel taustal, et Riigikogus on moodustatud Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis toob peamiste probleemidena välja madala sündimuse ja suure väljarände ning püüab välja töötada vajalikke meetmeid. Kui ministri arust Eestis demograafilist kriisi ei olegi, miks siis riigi kõrgeim seadusandlik organ selle küsimusega tegelema peaks?

Raske öelda, kas ministeeriumiametnikud vastandavad end omaalgatuslikult nii Eesti põhiseadusele kui Eesti rahvaesindusele, või on tegemist sotsiaaldemokraadist minister Anvelti korraldusega. On ju rahvusriiklusevastasus ja multikultuurse Eesti loomine tõstetud SDE agendaks. Reaalsuse ja selle negatiivsete tagajärgede ees silmade kinni pigistamine enda erakondlike eesmärkide nimel on lubamatu. Vaatamata Siseministeeriumi vastupidistele kinnitustele on meil on sügav ja tõsine rahvastikukriis ning see on vaieldamatult meie rahva, keele, kultuuri ja omariikluse püsimajäämisele kõige suuremaks ohuks.

Tekib küsimus, kas siseminister on üldse adekvaatne ja suuteline oma ministeeriumit juhtima. Siiamaani on Anvelt vaid naeruvääristanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nõuet taastada kontrolli meie piiridel. Tema lubadus hakata nüüd tõhusamalt võitlema ebaseadusliku tööjõu kasutamise vastu, st seaduste täitmise eest, on vähemalt aastajagu, tegelikult palju rohkemgi, hilinenud, sest politsei tuvastas juba eelmisel aastal, et ebaseadusliku tööjõu kasutamine on koguni kolmekordistunud.[6] Hilinemine, mille tagajärjel on Eestis võib-olla üle kümne tuhande, võib-olla enamgi, ebaseadusliku töötaja ning osale ettevõttetest on ebaseadusliku tööjõu kasutamine juba rutiin, tõendab, et minister ei ole kursis oma ministeeriumi haldusalas toimuvaga. Või ei ole soovinud tagada seaduste täitmist. Kas selline minister tohib oma ametis jätkata?


Avaldatud EPL/Delfis 18.05.2018 pealkirja all: Henn Põlluaas: siseministeerium lihtsalt vassib ja valetab. Kas Anvelt on üldse adekvaatne?
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/henn-polluaas-siseministeerium-lihtsalt-vassib-ja-valetab-kas-anvelt-on-uldse-adekvaatne?id=82146927


[1] http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ministeerium-teeb-henn-polluaasa-artikli-maatasa-ekre-poliitik-esitas-pagulas-ja-iibeteemal-valevaite-valevaite-otsa?id=81922277
[2] https://www.reinisfischer.com/average-salary-european-union-2018
[3] http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do
[4] Aastatel 2000–2015 oli eestlaste registreeritud väljaränne 45 700 ja sisseränne 16 200 inimest, negatiivne rändesaldo ulatus 29 500 inimeseni. Ent sel meetodil saadud väljarände arvud on tegelikest väiksemad. Bilansimeetodil (2000. ja 2010. aasta rahvaloendustele tuginedes) tehtud arvutused näitavad, et ca 30%. (Alis Tammur, Allan Puur, Tiit Tammaru. Kas Eestis toimub rändepööre? Välisrände suundumused 2000–2015. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017).
[5] Eesti Statistika andmebaas. Demograafilised põhinäitajad.
[6] https://majandus24.postimees.ee/4358985/politsei-ebaseadusliku-toojou-kasutamine-on-kolmekordistunud

You Might Also Like

2 kommentaari

  1. Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?

    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
    30. november 2011, 06:57

    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
    Naudi roosasid prille
    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
    http://www.ohtuleht.ee/454137

    Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või ilmamuutus mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks lisaks rahatrykkimisele aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA jt. sisendhindade kergitamisega.
    http://www.ap3.ee/article/2012/3/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind

    Inflatsiooni vastu aitab:
    1) Tasuta elekter :

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html?m=0

    2) Transport poolmuidu mida saab HHO aparaadi abil mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!! Neid saab kodus ise valmistada ja osta : http://m.stins.biz/auto/

    3) Eesti oma raha kasutamine milleks on Seto Kroon ja Eesti Veksel.

    Üksikisiku energiasõltumatus! http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/iga-uksikisik-energiasoltumatuks-igal.html

    VastaKustuta
  2. "Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. "
    Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / /
    m. stins. biz / auto/
    Auto on water
    AUTO ON WATER
    Hydrogen on the ICE is one of the most exciting topics of vehicle owners and not only. Our company has developed electrolyzers capable of replacing the main fuel (gasoline, diesel) by 70-90%. In some cases, it is 100%. Working samples were successfully tested for 2 years.
    The results of the engine, units of the units, were in excellent condition, without damage.
    Increase of the motor resource of ICE by 2 times, Increase of the engine power up to 35%, Absence of deposit on the piston system.
    Machines on which tests were carried out
    VAZ 2101
    VAZ 2101
    VAZ 2108
    VAZ 2108
    VAZ 2109
    VAZ 2109
    BMW e39
    BMW e39
    Volga GAZ-24
    Volga GAZ-24
    Gazelle
    Gazelle
    HUMMER H2
    HUMMER H2
    KamAz
    KamAz
    Skoda Octavia
    Skoda Octavia
    Tavria
    Tavria
    Security
    SECURITY Our company has focused on the required capacity per second of a sufficient amount of gas from the water for the operation of ICE. The explosive gas does not accumulate and is not stored in cylinders. There are no volumes of gas accumulation. In the event of an accident or other damage and ignition, the explosion is excluded, since the system is filled with water and the exhausted gas immediately consumes the internal combustion engine. Nothing to explode.
    Installation additional. generators
    ADDITIONAL. GENERATOR
    ADDITIONAL. GENERATOR
    ADDITIONAL. GENERATOR
    Propane-methane with hydrogen
    Excellent proven system of afterburning methane and propane. The propane savings range from 40 to 70%.
    In DVS, propane or methane is burned by only 63-64%, the remaining 33-34% is emitted into the exhaust manifold.
    Hydrogen is mixed with propane-methane during combustion causing propane to burn to 90-99%
    thereby increasing power and saving gas by at least 30-35%.
    Good Started on the mixture in -25 -27. Smooth work.
    Reduces the temperature of hydrogen burning.
    Propane-methane slows the ignition of hydrogen and oxygen.
    Hydrogen raises the octane number and raises the caloric content of propane or methane by 20-40%, depending on the amount of hydrogen.

    CO2
    The ecological exhaust also increases. CO2 emissions are reduced to a minimum, The smell of exhaust fumes. Our performance at the gas saving stand (PROPAN) and the reduction of CO2 emissions to 7-11%.
    INDICES AT THE BOOTH
    Propane is marked by Red.
    CO2 is marked with white
    CO marked in yellow.

    OPTION 1. Savings of 50-70%.
    OPTION 2. Savings of 70-90%.
    OPTION 3. Savings of 90-100%.

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...