EKRE poliitik hoiatab: miks lasta Eestisse sisse Tartu-täis võõraid, kui võiks rakendada kuni 200 000 meie oma inimest

Neljapäev, aprill 26, 2018

Eesti on demograafilises kriisis, mille moodustavad alla taastetaset olev sündimus ja väljaränne. Enam kui sada tuhat inimest on Eestist peamiselt tööpuuduse ja madalate palkade tõttu lahkunud. Oleme oma haritud ja töökate inimestega doonorriigiks jõukamatele Euroopa riikidele ja nende majanduskasvu loojateks.


Kui sündimus ei tõuse, kahaneb Eesti tööjõuturg järgmise 25 aasta jooksul ca viiendiku võrra. Eesti Inimarengu aruande põhjal tuleks Eestis tööealiste arvu praegusel tasemel hoidmiseks 25 aasta jooksul vastu võtta umbes 170 000 uut sisserändajat, kaugemas tulevikus aga hoopis rohkem. Seega peaks sisseränne väljarännet ületama ligikaudu 7000 inimese võrra aastas.

Selle põhjal väidetakse, et Eesti majandus vajab võõrtööjõudu ning selleks tuleb immigratsioonipiirangud kaotada. Sisserände kvoodile (ca 1300 inimest aastas) on kehtestatud tervelt keheksateist erinevat erandit, mis lubavad siia tuua piiramatult näiteks IT valdkonna töötajaid, hooajatöölisi, lapsehoidjaid-koduabilisi, ettevõtte teistes riikides olevaid töötajaid, õppureid, kellele on loodud kõik võimalused alalise elamisloa saamiseks jne. Eestisse vastu võetavad pagulased ei kuulu üldse kvoodi alla, samuti nende hiljem järele saabuvad perekonnaliikmed, Euroopa Liidu liikmesriikide, USA, Kanada ja Jaapani kodanikud, investorid jne. Siia elama ja tööle võib tulla ka turistiviisaga. Isegi kutseõppesse või hooajalisele tööle tuleval inimesel on võimalik kogu perekond Eestisse kaasa tuua ja ka nemad võivad tööle minna ning taotleda alalist elukohta jne.

Ainuüksi 2016. aastal registreeriti Eestis 7276 uut välispäritolu isikut, kellest suurem osa saabus kolmandatest riikidest, eriti Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Tegelik arv on veelgi suurem, sest statistika ei kajasta välismaalasi, kellel on kunagi olnud Eestis elukoht. 2017. aastal olid arvud veelgi suuremad. Lisaks ca 5000 illegaalset töötajat ja nn. renditööjõud, kelle arv on aastast-aastasse kasvanud ja kelle üle puudub kontroll. Tänaste sisserändetendentside jätkudes moodustavad sisserännanud kümne-viieteist aastaga  Tartu suuruse linna jagu inimesi. See on võrreldav okupatsiooniaegse sisserändega, mille eesmärk oli eesti rahva venestamine ja likvideerimine.

Kuid kas võõrtööjõud on ainus võimalus majanduse kasvuks ja heaoluühiskonna loomiseks. Loomulikult mitte, see tekitab vaid uusi probleeme. Eestis on juba niigi välispäritolu inimeste osakaal ühiskonnas pea kolmandik, kuid see ei ole lahendanud mitte ühtegi probleemi, mida immigratsioonipiirangute kaotamise ja võõrtööjõu sissetoomisega lahendada lubatakse. Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit ütleb: „Kui vaadata ühe põlvkonna jagu ettepoole, siis võib tõepoolest paista, et võõrtööjõud leevendab mingil määral pensionikassa puudujääke. Pilku veel kaugemale küünitades jõuame aga ajani, mil külalistööjõud jõuab pensioniikka, ja siis muutub probleem hoopis teravaks. Selle väite tõestuseks piisab, kui vaadata praeguse Eesti rahvastiku vanusestruktuuri: pensionile hakkab jääma suur osa neid noori, kes tulid Eestisse nn. olümpiarajatisi püstitama, seetõttu on see vanuserühm ebaproportsionaalselt arvukas ja suhteliselt suur on nende seas ka võõrsil sündinute osakaal.“

Meile räägitakse kõrgharidusega spetsialistidest, kuid näiteks 2015. aastal oli siseministeeriumi andmetel võõrtöötajatest vaid ca. kolmandik kõrgharidusega. Eestisse saabuvad töörändajad on sinikraed, kes asuvad madala palga eest tööle põhiliselt ehitusse, töötlevasse tööstusesse ja teenindusse, vahetades välja meie endi madala palga tõttu välismaale lahkunud inimesed. Välistööjõudu kasutamine takistab majandusel minna kaasa tehnoloogia arenguga. Miks peaks ettevõtjad panustama innovatsiooni, uue tehnoloogia ja masinapargi arendamisse või palkade tõstmisesse, kui odavat tööjõudu, kes hõivavad olemasolevad töökohad, võib piiramatult sisse tuua. See paneb Eesti madala palga lõksu ja suurendab eestlaste väljarännet veelgi. Sellisele vastutustundetule ja lühinägelikule käitumisele tuleb piir panna.

Seoses tehnoloogia arenguga ennustatakse, et 25 aasta jooksul vähenev töökäte vajadus ligi poole võrra. Minnes ekspansiivse immigratsiooni võimaldamise teed, on võõrtöölised varsti pikaajalised töötud, kes vajavad toimetulekuks ühiskonna tuge ja toetusi, ilma, et ise selle arengusse panustaks. Tagajärjeks on Eesti sotsiaalsüsteemi krahh.

Tegelikult Eestis tööjõupuudust ei ole, töötuid on enam kui kaks korda rohkem kui vabu töökohti, mida oli 2017. aastal ca 13 000. Töökäte puudus on tingitud eeskätt ettevõtjate poolt pakutavas madalas ja väljarännet soodustavas palgas.

Mida ulatuslikum on aga väljaränne, seda raskem on jõukamatele riikidele järele jõuda. IMFi hinnangul on see üks peamistest põhjustest, miks Ida-Euroopa tootlikkuse kasv on olnud prognoositust aeglasem. Lätis ja Leedus oleks ilma väljarändeta võinud aastatel 1995-2012 olla majanduskasv aastas keskmiselt 0,6-0,9% kõrgem. Eelpoolöeldu kehtib ka Eesti kohta. Tuleb teha kõik nn. palgavaesuse ja eesti inimeste väljarände põhjuste likvideerimiseks ning nende koju tagasi pöördumisele kaasa aitamisele.

Siseminister Anvelti poolt kokku kutsutud rändepoliitika töögrupis osalenud teadlased Raul Eamets, Allan Puur ja Jaak Valge on statistikale, teiste riikide kogemustele ja analüüsidele tuginedes tõestanud, et sisseränne kinnistab innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu asemel odavale tööjõule suunatud majandusstruktuuri, millega kaasneb palkade vähenemine, tööpuudus ja varimajanduse kasv, mis omakorda hoogustab eestlaste väljarännet ja pidurdab tagasirännet. Kusjuures välja rändavad just samade ametite esindajad, keda tahetakse asendada võõrtöölistega. Teadlaste hinnangul ei aita probleeme lahendada ka võõrtööjõu valimise nn. punktisüsteem, mida praktiseeriti ebaõnnestunult Taanis. Isegi sisserännanud vananevad ning varsti tuleb pensionit ja sotsiaaltoetusi saama hakkavate võõrtööliste asemele sisse tuua üha uusi inimesi, kusjuures majanduslanguse korral tekkiv tööpuudus tabab esimesena just välispäritolu rahvastikku. Suurenevad lõimumisprobleemid ja kuritegevus. Kokkuvõttes tõdeti, et kvoodisüsteemist ei tohi loobuda, probleemid lahendab sündimuse ja tagasirände soodustamine ning tehnoloogilisest arengust tingitud töökäte vajaduse vähenemine. Kui tahame jõuda järgi arenenud riikidele, tuleb harjuda mõttega, et meil ei olegi tulevikus niipalju töökäsi vaja kui täna. Lahenduse pakub ka eluea tõusust tingitud tööea pikenemine. Tööjõu kahanemine ei tähenda majanduse või heaolu kasvu vähenemist, küll tähendab see suurema rõhuasetuse panemist tootlikkusele ja tööjõu kvaliteedile.

Kahjuks on kõlasid teadlaste hoiatused kurtidele kõrvadele. Siseministeerium on tulnud välja üha uute ettepanekutega sisserändekvoodile erandite tegemiseks, mis suurendavad immigratsiooni kolmandatest ning süvendavad lõimumisprobleeme. Sellega suureneb surve eesti keelele ning tekib oht, et me ei saa oma kodumaal enam riigikeeles asju aetud. Juba tänagi on eesti keele kasutusala märgatavalt ahenenud.

Eesti inimesi, kes on enamasti parimas tööeas ja võiksid Eestisse naasta on üle saja tuhande inimese. Täiesti kasutamata ressurss on töötud ja mitteõppivad noored, keda on täna ligi 30 000. Pensionäride, kellest 48 000 juba töötavad, tööhõivet on võimalik oluliselt tõsta. Töötuna on registreeritud ca 31 000 inimest. Suur hulk õpilasi ja üliõpilasi sooviks paindlikuma töö- ja maksupoliitika korral õppimise kõrvalt töötada. Kokku annab see tööjõureserviks vähemalt 100-200 tuhat inimest. Seda on enam kui kümme korda rohkem, kui Eestis on täitmata töökohti ja lähemate aastate jooksul juurde tekiks, eriti, arvestades tootmise ja ettevõtluse tehnoloogilist arengut, mille käigus väheneb töökäte vajadus drastiliselt.

Rahvastikuteadlaste hinnangul puudub Eesti sündimuse tõstmisest nn rahvastiku taastootmise tasemele vaid veerandi kuni poole lapse sünnist perekonna kohta. Poliitilise tahte olemasolul on mõtestatud ja tõhusa perekonnapoliitikaga võimalik saada sündimus tõusuteele. Selleks tuleb tagada lastega peredele kindlustunne ja algatada pereväärtuste ja laste sündimise positiivse toetamise riiklik programm. Tõestavad ju nii 2011. aasta rahvaloenduse andmed kui sündimusuuringud, et traditsiooniline perekond on rahvastiku säilitamise ja kasvu suhtes võtmepositsioonil: abielus olevatel paaridel on rohkem lapsi, kui nn vabaabielus olevatel ja üksikemadel. Abieluspaaridel on keskmiselt 1,9, vabaabielupaaridel 1,6 ja üksikemadel 1,4 alla 18-aastast last.

Meie eelis on hea haridus, peame viima pakutava hariduse, majanduse ja ühiskonna huvid vastavusse, Vajalik on bürokraatia vähendamine, töö tõhususe kasvatamine, tooraine müügilt ja odavalt allhanketöölt üleminek lõpptoodangu valmistamisele, juhtimise ja turundamise kvaliteedi tõstmine, innovaatilise, teadusele põhineva majanduse arendamine, tööde automatiseerimine, robotiseerimine, digitaliseerimine jne. Ja loomulikult sellega seotud tegevuste ja välisturgudele mineku toetamine nii know-how, vahendamise kui finantsvahenditega riigi poolt. Kuid kindlasti peab ettevõtlussektor kõigesse sellesse ka enda panuse andma, sest filosoofia, riik andku ja tehku, ei toimi. Kui me ei lähe kaasa tehnoloogia arenguga, siis jääme igaveseks vaeseks, probleemide käes vaevlevaks odavat allhanketööd tegevaks riigiks, mis jääb üha enam oma arengus teistest riikidest maha.

Küsin, miks on meie enda inimesed kui tööjõuressurss üle parda heidetud ning nendega aktiivse tegelemise, tagasirände soodustamise, inimeste koolitamise ja tööle aitamise asemel tahetakse sisse tuua hoopis võõrtööjõudu? Kas me tõesti ei taha, et Eesti majandus ja elatustase areneks, ei taha säilitada oma rahvust ja kultuuri, ei soovi, et ka meie lapselapsed saaks eesti keelega hakkama ja et neil oleks kodumaal tasuvat tööd?

Eesti rahvas aga tahab. 72 % kodanikest ei toeta immigratsioonikvoodi tõstmist ning 63 % on seisukohal, et Eesti ei vaja väljapoolt Euroopa Liitu pärit tööjõudu. Kui oleme demokraatlik ühiskond, siis tuleb rahva tahet austada, seda enam, et teadlastel on õigus - me ei vaja võõrtööjõudu.



Avaldatud Postimehes 23.04.2028



http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ekre-poliitik-hoiatab-miks-lasta-eestisse-sisse-tartu-tais-vooraid-kui-voiks-rakendada-kuni-200-000-meie-oma-inimest?id=81855519
Originaalpealkiri: Võõrtööjõud vaid süvendab probleeme

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...