Kõne Eesti välispoliitika arutelul Riigikogus 13.02.2108
teisipäev, veebruar 13, 2018
Henn Põlluaas
EKRE fraktsiooni aseesimees
Välisminister rõhutas oma
kõnes, et viimastel aastatel on kõige sügavamaks ja põhimõtteliseks
väljakutseks demokraatlikele riikidele ja nende valitsustele liberaalse
demokraatia väärtuste vaidlustamine.
Keskendungi seetõttu
väärtuspõhisusele. Pean ütlema, et pidada täna kõige suuremaks väljakutseks
kahtlemist liberaalse demokraatia väärtustes, on hämmastav. Kas illegaalne immigratsioon,
Euroopa islamiseerumine, terrorism, Venemaa agressiivsus, majanduslik
ebavõrdsus Euroopa Liidus, inimeste väljaränne ja demograafiline kriis ei olegi
väljakutsed?
Demokraatia sildistamine
on absurdne. Demokraatia kas on, või seda pole. Isegi Euroopa Liidu
alusdokumentides räägitakse demokraatist, mitte liberaalsest demokraatiast.
Euroopa kultuur ja moraal
toetub kristlikele väärtustele, mis on Euroopa rahvaste tegeliku ühtsuse ja
demokraatia allikaks. Kuna liberaalne demokraatia käsitleb vabadust ilma
moraalikriteeriumiteta, siis saab sellega õigustada ükskõik mida. Keskseks
väärtuseks püütakse teha sallivust, tõstetakse esile äärmuslikud isiklikud
õigused ja vabadused, mitte demokraatiale omaseid kohustusi ega vastutust. See, kui marginaalsed vähemused otsustavad ja määravad
väärtushinnanguid, ei ole demokraatia, see on diktaat. Sellise
ebaloomulikust normaliseeriva ja ühiskonda lõhestava diktaadi ilminguid näeme
igal sammul.
Liberaalne demokraatia on läbi kukkunud, selle väärtused ei
ole väärtused, need on väärastused. See, et neid
vaidlustatakse, ei ole mitte väljakutse Euroopale, vaid see annab Euroopale uue
võimaluse ja lootuse saada jagu tegelikest väljakutsetest. Kahjuks peab tõdema, et Eesti Brüsseli ees lipitsev välispoliitika
sellele kaasa ei aita.
Valitsus on teinud rea
välispoliitilisi otsuseid, mis on vastuolus väärtuste ja reaalse julgeolekuolukorraga
maailmas. Näiteks Eesti hääletamine ÜRO-s otsuse
poolt, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA avaldus tunnustada
Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.
Valitsuse
hääletusmotiivid, lõpetada eeskujulikult eesistumine ja teha kampaaniat ÜRO
Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale, kaalusid üles kaine mõistuse. Mina
näen siin aga ka teatud isikute soovi alandada konservatiivseid väärtusi
esindavat Trumpi. Sellises käitumises ei ole midagi väärtuspõhist.
Palestiina
on araablaste ja Hamasi käes olev ala, mitte riik. Nad on tagasi lükanud kõik
kokkuleppevõimalused Iisraeliga. ÜRO
ja Euroopa Liit räägivad kahe riigi lahendusest, kaudselt
toetatakse aga terroristlike organisatsioonide Iisraeli
vastast tegevust, kuigi Iisrael on sealses
regioonis ainuke demokraatlik riik.
Ka eelmisel
aastal hääletas Eesti UNESCO-s Iisraeli hukkamõistva resolutsiooni poolt,
minnes vastuollu Eesti ja Euroopa poliitikaga vältida UNESCO politiseerimist, mis
on haridus-, teadus- ja kultuurikoostööd edendav organisatsioon, mitte
araablaste ja juutide arveteklaarimise koht.
Kui
Eesti ja USA suhteid rikub Jeruusalemma küsimus, kus Eestil pole kompetentsi,
huvisid ega kaalu, siis on tegu ühe suurima välispoliitilise fopaaga üldse. On enesepettus, et USA vastu hääletamine ei mõjuta meie
liitlassuhteid. Tegu on sammuga, millel
võib olla meie julgeoleku suhtes negatiivseid tagajärgi, neid ei pruugi
lihtsalt kohe märgata.
Nüüd Poolast, keda
süüdistatakse kohtusüsteemi sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtete rikkumises
ning seetõttu kavatseb Euroopa Komisjon teha ettepaneku piirata Poola
hääletusõigust Euroopa Liidu nõukogus. Ei loe, et Saksamaal ja Hollandis kehtib
samasugune süsteem.
Tegemist on nõiajahiga
Poola vastu, kes keeldub allumast liberaalsete väärtuste diktaadile, eeskätt sundimmigratsiooni
ja moraali küsimustes ning survele liikmesriikide suveräänsuse ja
otsustusõiguse vähendamise suunas. Tegemist pole aga ainult Poolaga, vaid terve
hulga riikidega, kes on tema selja taga. Ka meie peaksime olema.
Eesti ei tohi hääletada
Poola vastu, kuid välisminister ei ole andnud selget vastust, kuidas kavatseb
Eesti Poola küsimuses hääletada, kui selline hääletus siiski tuleb. See annab põhjust karta halvimat.
Komisjon on arutanud ka kava
piirata riikidele ühiseelarvest maksete tegemist. Mitmed riigid on rõhutanud,
et see on vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega. Meie välisminister aga
vaikib, erinevalt Tallinna homoparaadi juhtumist.
Nimelt ühines Välisministeerium teatud saatkondade
pöördumisega, milles lubati kaitsta Balti riikide LGBT ringkondi vägivalla
eest, kindlustada nende inimõigused ning lõpetada seksuaalsel
orientatsioonil põhinev diskrimineerimine. Välisminister väidab seega, et meil inimõigused ei kehti,
siin diskrimineeritakse inimesi ja seksuaalvähemused kannatavad vägivalla käes.
Mis
väärtustega selline Eesti halvustamine ja maine kahjustamine kokku käib?
Kuigi küsimus on Riigikogu
pädevuses ja seda ei ole siin saalis isegi mitte arutatud, kuulutab minister, et
Eesti on valmis suurendama sissemakseid Euroopa Liitu. Tema sõnul jääme me netosaajaks
ka järgmisel perioodil. Sissemakse suurendamine 20% koos Euroopa Liidu
struktuurifondide rahade vähenemisega rahandusministeeriumi andmetel 40%
tähendab tegelikult, et kui seni saime iga makstud euro kohta tagasi 3,5, siis edaspidi
vaid veidi üle ühe. Me peame nõudma hoopis Brüsseli arutute raiskamiste
lõpetamist, nagu näiteks europarlamendi kolimine Brüsseli ja Strassburgi vahel,
mis sööb ära kogu meie liikmemaksu, seda enam, et mitmed riigid on sissemaksete
tõstmise vastu. Kas pugemine on üks liberaalse demokraatia väärtustest?
Eesti
paistis 1990-ndate alguses silma julgete otsustega. Täna pole sellest midagi
alles. Eesti on kaotanud oma väärtused ja välispoliitilise teravuse. Meie välispoliitika on visioonitu,
arg ja käpiknukulik. Ei püütagi seada suuri eesmärke ega
kaitsta rahvuslikke huve. Välispoliitikas puudub rahvusriigile kohane
eneseväärikus, kuid seda ei olegi oodata välisministrit, kelle erakond
deklareerib, et rahvusriiklus on ebainimlik ja ohtlik düstoopia.
Avaldatud lühendatult Õhtulehes 13.02.2018 https://www.ohtuleht.ee/858269/polluaas-mikserile-eesti-valispoliitika-on-visioonitu-ja-arg-vaid-poolal-on-julgust
1 kommentaari
Õige jutt
VastaKustuta