Maaeluministeeriumi käitumisest vene keele positsiooni tugevdamisel Eestis
kolmapäev, juuni 07, 2017
Riigikogus
05.06.2017
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid!
Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel au
esitada arupärimine, mis on suunatud maaeluminister härra Tarmo Tammele. See on
kantud sügavast murest eesti keele positsiooni pärast Eestis. Kuigi alates
1999. aastast peame me regulaarselt emakeelepäeva ja räägime eesti keele
tähtsusest ja tema positsiooni säilitamisest, siis tegelikult on reaalsus
hoopis teine. Paljudes kohtades üle Eesti, ja üha enam Tallinnas, on meil raske
eesti keelega hakkama saama. Internetti avades tulevad meile vastu venekeelsed
reklaamid ja mitte ainult seal, vaid ka linnapildis. Ministeeriumid ja muud
asutused, nendes on võimalik rõõmsasti vene keeles hakkama saada eesti keelt
oskamata. Ka kohtutes tänu uuele vasakvalitsusele võib juba teistes keeltes
asju ajada. See on laiem taust, aga konkreetselt tahame maaeluministrilt küsida
kakskeelsuse kohta ministeeriumi ametlikus teavituskampaanias.
Nimelt, seoses 29. aprillil toimunud Eesti avatud kalasadamate päevaga saatis Maaeluministeerium laiali venekeelsed pressiteated. Meil ongi neli küsimust. Miks Maaeluministeerium kui Eesti Vabariigi valitsusasutus, kus ametlik asjaajamiskeel on eesti keel, saadab Eesti meediale, avalikkusele välja venekeelseid pressiteateid? Miks peab Maaeluministeerium adressaatide eesti keele oskust nii napiks, et viimased ei saa aru isegi paarilauselisest pressiteatest? Kuidas aitab ministeeriumi selline käitumine kaasa ühiskonna riigikeele oskuse parandamisele ja Eesti riigi ning keele maine tõstmisele? Ja kas Keskerakonna poolt juhitud Maaeluministeerium ajab varjatud kakskeelsuse poliitikat, et meelitada venekeelseid valijaid kohalike omavalitsuste valimiste eel enda poolt hääletama?
Kel huvi võib Keskerakonna ministri vastuseid
Riigikogu stenogrammidest lugeda. Siia ei ole neid mõtet panna, sest mitte
mingisugust sisulist vastust me ei saanud.
Tekst
jätkub minu järgnenud sõnavõtuga:
Meile
tuleb iga aasta tuhandeid immigrante, kellest lõviosa pärineb Venemaalt,
Ukrainast, Valgevenest. Ma ei räägi muudest pagulastest ja asüülitaotlejatest,
aga kui me vaatame ringi, siis me näeme iga päev, kuidas see kajastub meie
igapäevaelus, kuidas vene keele positsioon üha tugevneb, kuidas vene keel
vallutab eesti keele positsioone.
Küsimus on selles, milleks on Eesti riik loodud, milleks on Eesti riik seatud, millised kohustused on valitsusel, Riigikogul, ministeeriumidel ja kõikidel meil, kes me esindame seda riiki, kes me oleme valitud, kes me oleme andnud vande nii riigikogulasena kui valitsuse kui ministeeriumi esindajana. Tänagi anti siin vanne ja seal lubati olla lojaalne Eesti riigile, olla ustav põhiseaduslikule korrale.
Kui me vilistame meie põhiseaduse preambulale, mis ütleb otseselt, et meie kohustus, riigi kohustus on säilitada eesti keel, kultuur ja rahvus, ja räägime seda, et me oma ministeeriumites ei kontrolli, mida meie pressiosakonnad teevad, kas nad saadavad laiali pressiteateid ühes, kahes, kolmes või hoopis jumal teab mis keeles, siis andke andeks, see on ju jama. Piisab sellest, et minister korra ütleb, et meie saadame välja eestikeelseid pressiteateid, sest meie asjaajamiskeel ja riigikeel on eesti keel, ja kogu lugu. Ta ei peagi pressiosakonnal järel jooksma ja igat pressiteadet kontrollima. Aga seda ei suvatseta teha, sellepärast et palju lihtsam on öelda - kuulge, õige aeg lasti kunagi mööda. Kunagi ammu oleks pidanud hakkama lapsi õpetama, õige aeg on möödas. No mis siis? Oli jah, õige aeg oli seda teha kohe peale taasiseseisvumist, aga see ei tähenda seda, et täna tuleb püss põõsasse visata, käed sorakile lasta ja vene keeles hakata asju ajama.
Meid on terves riigis inimesi 1 300 000, eestlasi on ainult 900 000. Idas on Venemaa, kus on 140 miljonit inimest. Vene keelt ei ohusta mitte miski, aga meid ohustab olukord väga tõsiselt - me oleme niivõrd väike rahvus, et me peame sõna otseses mõttes küünte ja hammastega hoidma enda keelest ja kultuurist kinni, kui me tahame, et meie riik ja rahvus püsima jääks. Vaadakem kas või meie põhjanaabreid, kus samuti on kõige suurem vähemusrühm viimase paari aastakümne jooksul sisse rännanud venelased! Kas kuskil saab vene keeles riigiasutustes asju ajada? Kas seal saadetakse kutseid ja pressiteateid laiali vene keeles? No ei tehta seda! Täpselt sama on ükskõik millises Euroopa Liidu riigis – Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ... Ja need on suured riigid, kelle rahvast ja rahvust ei ähvarda mitte miski.
Me ei saa
võrrelda ennast nendega ja teha nägu, et meid ei ohusta mitte miski, me võime
oma emakeelele vilistada, sellepärast et meil elab siin väga palju muid
rahvusi. Elab jah! Ja neid tuleb üha rohkem juurde ja juurde. Kas see
tähendab seda, et kui Keskerakonna ja vasakvalitsuse meelest on õige aeg mööda
lastud, siis nüüd me unustame kõik selle, mille nimel meie esiisad võitlesid,
mille nimel Eesti Vabariik loodi, mille nimel me ka taasiseseisvusime. On
ääretult piinlik ministrilt selliseid õigustusi kuulata. See on – ma ei taha öeldagi,
mis see on. Aga igal juhul see näide, mis me välja noppisime, see on
ainult üks näide väga-väga paljudest näidetest. See on näide suundumusest,
suhtumisest, hoolimatusest, ja selline asi ei saa kesta. Aitäh!
0 kommentaari