Maaeluministeeriumi käitumisest vene keele positsiooni tugevdamisel Eestis

kolmapäev, juuni 07, 2017

Riigikogus
05.06.2017

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid!
Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel au esitada arupärimine, mis on suunatud maaeluminister härra Tarmo Tammele. See on kantud sügavast murest eesti keele positsiooni pärast Eestis. Kuigi alates 1999. aastast peame me regulaarselt emakeelepäeva ja räägime eesti keele tähtsusest ja tema positsiooni säilitamisest, siis tegelikult on reaalsus hoopis teine. Paljudes kohtades üle Eesti, ja üha enam Tallinnas, on meil raske eesti keelega hakkama saama. Internetti avades tulevad meile vastu venekeelsed reklaamid ja mitte ainult seal, vaid ka linnapildis. Ministeeriumid ja muud asutused, nendes on võimalik rõõmsasti vene keeles hakkama saada eesti keelt oskamata. Ka kohtutes tänu uuele vasakvalitsusele võib juba teistes keeltes asju ajada. See on laiem taust, aga konkreetselt tahame maaeluministrilt küsida kakskeelsuse kohta ministeeriumi ametlikus teavituskampaanias.
 
Nimelt, seoses 29. aprillil toimunud Eesti avatud kalasadamate päevaga saatis Maaeluministeerium laiali venekeelsed pressiteated. Meil ongi neli küsimust. Miks Maaeluministeerium kui Eesti Vabariigi valitsusasutus, kus ametlik asjaajamiskeel on eesti keel, saadab Eesti meediale, avalikkusele välja venekeelseid pressiteateid? Miks peab Maaeluministeerium adressaatide eesti keele oskust nii napiks, et viimased ei saa aru isegi paarilauselisest pressiteatest? Kuidas aitab ministeeriumi selline käitumine kaasa ühiskonna riigikeele oskuse parandamisele ja Eesti riigi ning keele maine tõstmisele? Ja kas Keskerakonna poolt juhitud Maaeluministeerium ajab varjatud kakskeelsuse poliitikat, et meelitada venekeelseid valijaid kohalike omavalitsuste valimiste eel enda poolt hääletama?

Kel huvi võib Keskerakonna ministri vastuseid Riigikogu stenogrammidest lugeda. Siia ei ole neid mõtet panna, sest mitte mingisugust sisulist vastust me ei saanud.

Tekst jätkub minu järgnenud sõnavõtuga:
Meile tuleb iga aasta tuhandeid immigrante, kellest lõviosa pärineb Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest. Ma ei räägi muudest pagulastest ja asüülitaotlejatest, aga kui me vaatame ringi, siis me näeme iga päev, kuidas see kajastub meie igapäevaelus, kuidas vene keele positsioon üha tugevneb, kuidas vene keel vallutab eesti keele positsioone.
 
Küsimus on selles, milleks on Eesti riik loodud, milleks on Eesti riik seatud, millised kohustused on valitsusel, Riigikogul, ministeeriumidel ja kõikidel meil, kes me esindame seda riiki, kes me oleme valitud, kes me oleme andnud vande nii riigikogulasena kui valitsuse kui ministeeriumi esindajana. Tänagi anti siin vanne ja seal lubati olla lojaalne Eesti riigile, olla ustav  põhiseaduslikule korrale.
 
Kui me vilistame meie põhiseaduse preambulale, mis ütleb otseselt, et meie kohustus, riigi kohustus on säilitada eesti keel, kultuur ja rahvus, ja räägime seda, et me oma ministeeriumites ei kontrolli, mida meie pressiosakonnad teevad, kas nad saadavad laiali pressiteateid ühes, kahes, kolmes või hoopis jumal teab mis keeles, siis andke andeks, see on ju jama. Piisab sellest, et minister korra ütleb, et meie saadame välja eestikeelseid pressiteateid, sest meie asjaajamiskeel ja riigikeel on eesti keel, ja kogu lugu. Ta ei peagi pressiosakonnal järel jooksma ja igat pressiteadet kontrollima. Aga seda ei suvatseta teha, sellepärast et palju lihtsam on öelda - kuulge, õige aeg lasti kunagi mööda. Kunagi ammu oleks pidanud hakkama lapsi õpetama, õige aeg on möödas. No mis siis? Oli jah, õige aeg oli seda teha kohe peale taasiseseisvumist, aga see ei tähenda seda, et täna tuleb püss põõsasse visata, käed sorakile lasta ja vene keeles hakata asju ajama.
 
Meid on terves riigis inimesi  1 300 000, eestlasi on ainult 900 000. Idas on Venemaa, kus on 140 miljonit inimest. Vene keelt ei ohusta mitte miski, aga meid ohustab olukord väga tõsiselt - me oleme niivõrd väike rahvus, et me peame sõna otseses mõttes küünte ja hammastega hoidma enda keelest ja kultuurist kinni, kui me tahame, et meie riik ja rahvus püsima jääks. Vaadakem kas või meie põhjanaabreid, kus samuti on kõige suurem vähemusrühm viimase paari aastakümne jooksul sisse rännanud venelased! Kas kuskil saab vene keeles riigiasutustes asju ajada? Kas seal saadetakse kutseid ja pressiteateid laiali vene keeles? No ei tehta seda! Täpselt sama on ükskõik millises Euroopa Liidu riigis – Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ... Ja need on suured riigid, kelle rahvast ja rahvust ei ähvarda mitte miski.


Me ei saa võrrelda ennast nendega ja teha nägu, et meid ei ohusta mitte miski, me võime oma emakeelele vilistada, sellepärast et meil elab siin väga palju muid rahvusi. Elab jah! Ja neid tuleb üha rohkem juurde ja juurde. Kas see tähendab seda, et kui Keskerakonna ja vasakvalitsuse meelest on õige aeg mööda lastud, siis nüüd me unustame kõik selle, mille nimel meie esiisad võitlesid, mille nimel Eesti Vabariik loodi, mille nimel me ka taasiseseisvusime. On ääretult piinlik ministrilt selliseid õigustusi kuulata. See on – ma ei taha öeldagi, mis see on. Aga igal juhul see näide, mis me välja noppisime, see on ainult üks näide väga-väga paljudest näidetest. See on näide suundumusest, suhtumisest, hoolimatusest, ja selline asi ei saa kesta. Aitäh!

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...