Kõne Eesti inimarengu arutelul Riigikogus 01.06.2017
neljapäev, juuni 01, 2017
Inimarengu aruande põhjal saame
küll kena ülevaate statistikast ja arvudest, aga see ei räägi mitte poolt
sõnagi põhilisest probleemist. Ei räägi sellest, et kunagi me tundsime suurt
muret Eesti rahvuse säilivuse ja kestvuse üle. See oli üks põhjus, miks me
tahtsime saada iseseisvaks riigiks. See on põhjus, miks me tahtsime
taasiseseisvuda. Isegi põhiseadusesse kirjutati sisse, et Eesti riik on loodud
selleks, et säilitada eesti keel, kultuur ja rahvus.
Paraku loeme sellest aruandest
Eesti rahvastikust, töökätest ja sisserändest, aga me ei loe poolt sõnagi
sellest, et Eesti riik on rahvusriik. Me ei loe poolt sõnagi sellest, miks on
Eesti rahvas olemas. Me ei loe ka seda, et Eesti rahvuse eksistents on
ohustatud.
Ühelegi rahvastikuteadlasele ei
ole saladuseks, et kui sisserännanud kontingendi koguarv moodustab enam kui 10%
elanikkonnast, siis võib unustada igasuguse integratsiooni, igasuguse
assimileerumise, sellepärast et tekivad eri kogukonnad, kes omavahel enam kokku
ei puutu. Täna me näeme, et nii on see ka tegelikkuses.
Selle asemel, et muretseda Eesti rahva sündimuse ja kasvu pärast, selle asemel et arendada meie majandust, innovatiivsust, automatiseeritust, robotiseeritust, digitaliseeritust, et korvata töökäte vähenemist, selle asemel soovitatakse meil sisse tuua sadu tuhandeid immigrante. Kas see suurendab mingisugustki integreerumise võimalust? Kas see mingilgi määral suurendab Eesti rahvuse säilimise perspektiivi? Sugugi mitte, vastupidi!
Sellised ettepanekud on räiges
vastuolus meie rahvuslike huvide ja ka põhiseadusega. Soovitatakse ju meil
ennast ja meie rahvusriiklust hävitada meie enda kätega. Sellessesamasse
ooperisse kuulub ka jutt sellest, et me peaksime sisserändekvoodi üleüldse ära
kaotama. Seda on niigi lahjendatud 17 erandiga, mis tegelikult võimaldavad immigrante
piiramatult sisse tuua. Meie Euroopa Liidu raamdokumendist on välja võetud
säte, mille järgi Eesti ei nõustu kohustuslike immigratsioonikvootidega. Meil
puudub igasugune ülempiir, aga täna soovitatakse meile: toogem aga juurde!
Arusaam, et sisseränne justkui korvaks töökäte puudust ja elanikkonna vähenemist, on ääretult lühinägelik ja vale, sellepärast et ka sisserändajad ju vananevad. Ka nemad vajavad kunagi täpselt samasuguseid sotsiaaltagatisi, pensioni jne. Kas me siis hakkame neid jälle omakorda uute sisserännanutega asendama? Nõukogude okupatsiooni ajal põhjendati sisserännet täpselt samamoodi – meil on töökäte puudus, me peame juurde tooma. Vene ajal käis siit läbi erinevatel hinnangul 5–7 miljonit inimest, kellest pool miljonit jäid siia. Tallinna rahvaarv oli umbes 127 000 aastal 1945. Aastal 1989 oli see pea pool miljonit. Ja kui enne oli see eestikeelne linn, siis ei olnud enam vene aja lõpul ega ole ka täna.
Kui me jätkame sama poliitikaga, püüdes lihtsalt oma majanduse strukuuri ja innnovatiivsust muutmata edasi minna, asendada see immigrantidega, siis tegelikult on tulemus katastroofiline. ÜRO andmetel, kui Euroopa Liit sooviks samal kombel jätkata, siis peaks Euroopasse tooma 1,6 miljardit immigranti. Kas te kujutate ette, et see on siis veel enam Euroopa? Kas te kujutate ette, et peale neid sadu tuhandeid sisserännanuid on Eesti veel Eesti? Et Eesti on rahvusriik, et Eesti on see riik, mis seisab eesti keele, rahvuse ja kultuuri eest? Loomulikult, ta ei ole seda enam. Nii et see aruanne ja need soovitused on meie Eesti rahva jätkusuutlikkuse perspektiivist ülimalt lühinägelikud, ülimalt hävituslikud, ülimalt kahjulikud.
Ja ma tõsiselt palun teid
mõelda, miks me siin oleme. Me ei ole siin selle nimel, et kestaks lihtsalt
mingisugune umbmäärane Eesti riik, millel ei ole Eesti rahvusega enam ühel heal
päeval mitte mingisugust seost. Tuletage meelde, miks me siin oleme, miks
eksisteerib Eesti riik!
0 kommentaari