Kõne Riigikogus 01.03.2022 Ukraina olukorra ja julgeoleku arutelul

Teisipäev, märts 01, 2022

Iga minut, kui me siin täna oleme, räägime, istume, arutame Ukraina sõja teemat, saab seal surma inimesi. Hukkuvad Ukraina sõdurid, hukkuvad tsiviilisikud, hukkuvad ka Vene sõdurid, kes on sinna tapale viidud, ja ma ei usu, et kõik neist oleksid valmis innuga teisele riigile, Ukrainale, kus nad parasjagu on, kallale tungima. 

Selle taustal on loomulikult väga tervitatav, et maailm on nüüd ärganud, silmad lahti teinud. Kui veel aasta lõpul käisime välisvisiidil – ma jätan selle riigi mainimata, see oli üks meie läänepartneritest –, siis vaadati meie peale, kes me rääkisime sellest, mis toimub Poola piiril, mis toimub Ukraina piiril, mis oli ju kõik teada ja näha, vaadati meile ikka otsa kui Ida-Euroopa ullikestele, kes pakatavad russofoobiast, ja öeldi, et kuulge, mis jutt see on. Täna ei ole õnneks ühtegi riiki, kes ei oleks jõudnud arusaamale, mida kujutavad endast Putini ja tema kamariljade ambitsioonid, imperiaalsed ihalused taastada kunagine impeerium oma suuruses ja piirides, ja kuhu need hullumeelsed ihalused viivad.

On selge, et Venemaa eesmärk ei ole mitte ainult Ukraina hävitamine, nende sealsete fašistide denatsifitseerimine ja nii edasi ja nii edasi, vaid kui selle hullumeelsusega hakkama saadakse, siis pööratakse pilk ju ka teistele niinimetatud endistele impeeriumi osadele ehk Baltikumile ja Poolale, miks mitte ka Soomele. 


Nii et see oht ei ole enam hüpoteetiline ega ole meie mingisugune idée fixe või foobia, see on tegelikult reaalsus. Ja see reaalsus tähendab seda, et me ei saa jätta Ukrainat üksi. Ma ei mõtle mitte ainult seda, et me saadame neile relvaabi ja humanitaarabi – see kõik on ääretult vajalik ja ääretult hea. Aga tänased sanktsioonid, mis on enneolematult suured, on siiski veel mitte lõpuni mindud tee, ka neid saab karmistada. Saab sulgeda sadamad Vene laevadele, saab SWIFT‑süsteemi või sellest Venemaa väljalõikamise viia palju kaugemale. 


Ja mis kõige olulisem, Ukraina vajab tegelikult ka täiesti selget abi mitte ainult vahendites, vaid ka otseses kaitsetegevuses. Üks moment tänases EKRE ja Isamaa fraktsioonide poolt sisse antud avalduses on see, et Ukraina kohal tuleks kehtestada lennukeelutsoon Vene sõjalennukitele ja Vene sõjakopteritele. Ilma selleta tegelikult varem või hiljem lömastab suur Vene sõduri kirsasaabas Ukraina. 


Ma ei tea, kuidas seda teha. Loomulikult ma tean, mis tagajärjed sellel on, kui NATO otseselt sekkub. Aga samas, kui me mõtleme sellele, et kui keegi ei sekku, siis see asi laieneb niikuinii ja asi läheb veel hullemaks. Ja ka meie satume otsese rünnaku alla. Seetõttu peab seda varianti kaaluma väga-väga tõsiselt. Eelkõige esmase sammuna ehk ÜRO ja siis teised liidud ja alliansid, riigid ja organisatsioonid.

Ma ei oleks tulnud täna siia pulti rääkima, sest me ju tegelikult oleme ühel meelel. Agressor tuleb hukka mõista, me oleme seda teinud. Teda tuleb karistada. Ukrainat tuleb abistada. Ma arvan, et siin meil erimeelsust ei ole. Võib-olla selles, kui kiirelt ja kui tugevalt ja kui põhjalikult seda teha.


Aga miks ma siia tulin, oli Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnavõtt, kes absoluutselt reaalset olukorda eirates teatas siitsamast puldist, et me ei pea, meil ei ole vaja enda kaitsekulutusi tõsta. Me peame unustama igasugused kaitsehanked, samamoodi erinevate kaitsevõimelünkade likvideerimise, sest seda ei ole vaja. 


Ma ei saa aru, kus maailmas sellised inimesed elavad, millise kivi alt nad välja ronivad. Me teame, kuidas Venemaa on ujutanud terve maailma üle valeinfo, propaganda ja demagoogiaga, ja kui meil siin Riigikogus ühe valitsuskoalitsiooni aseesimees ühineb putinliku propagandaga, siis see on äärmiselt kahetsusväärne. Tegemist ei ole lihtsalt oma positsiooni tõttu kasuliku idioodiga, vabandage väljendust, aga see on juba midagi märksa olulisemat või hirmuäratavamat. See on kaasakiitmine meie kaitsevõime ja suveräänsuse hävitamisele ja seda ei ole absoluutselt võimalik tolereerida.


Eesti peab kõige kiiremas korras kõik oma võimelüngad riigikaitses likvideerima. Me peame kõige kiiremas korras kõik meetmed enda suveräänsuse, iseseisvuse kaitseks kasutusele võtma. Mu hea kolleeg Leo Kunnas tõi enda sõnavõtus esile kõik vajalikud teemad ja küsimused ja asjad, mida me peame lahendama kõige kiiremas korras, et me saaksime julgelt vaadata tulevikku, et me oleksime suutelised vastu panema agressorile, et meie liitlastel NATO-st oleks võimalik meile appi tulla, kui Eesti ei ole veel vallutatud.


 Ja selleks ma küll soovin meile kõigile väga-väga suurt üksmeelt ja jõudu. Aitäh!

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...