Kõne Riigikogus 28.09.2013

Meie inimesed on shokis elektiarvetest. See on aga naljategu võrreldes sellega, mis tabab neid oktoobris ja edaspidigi. Eestis on juba täna Euroopa kalleim elekter ja see tõuseb veelgi.

Tõusnud elektrihind ja selle tagajärjel tõusvad kõik muud hinnad viivad inimesed ja riigi sõna otseses mõttes katastroofi äärele. Näiteks Soomes ja Rootsis, kus elatustase on meist kordades kõrgem on elekter mitu korda odavam.

Milles asi? Vastus on lihtne. Enneolematult kõrged hinnad on tingitud Euroopa Liidu rohepöördest ja eeskätt liikmesriikidele peale surutud CO2 kvootide hullumeelsest tõusust. Tänavuseks prognoositi CO2 hinnaks 23.- eurot, tegelikkuses on see 60.-. 2030-ndaks prognoositi 91.- eurot, tänast tendentsi arvestades, saab see olema vähemalt 300 eurot või rohkem. Toimuvat on õigem nimetada rohepöörasuseks, seda enam, et juba igasuguse reaalsustaju minetanud kliimahüsteeria üleskütmiseks kasutatakse ära ka hiljuti avaldatud ÜRO kliimaraportit.

Nõutakse kogu ühiskonnaelu ümber korraldamist, sest kohe saabub katastroof ja miljardid inimesed on surmaohus. Hüsteeria taha on rakendatud lapsed ja kergeusklikud, selle hüsteeriaga on kaasa läinud ka Euroopa Liit ja eestiliku kaine mõistuse minetanud meie valitsus.

Samas on suur osa, mis ÜRO kliimaraportist meile räägitakse, vale. Valed levivad kergelt, sest vaevalt on paljud seda kolmetuhande leheküljelist raportit lugenud. Avalikkusele kirjeldatakse vaid kõige mustemaid stsenaariume, mida raport ise peab ebatõenäolisteks või võimatuteks. Nende jõustumine tähendaks CO2 heitme viiekordistumist, mis ei ole reaalne.

See nõuaks elektri- ja hübriid­autode, bensiini- ja diiselautode ning rongide asendamist kivisöel või põlevkivil töötavate auruautode ja rongidega. See nõuaks ka tuumajaamade, tuule- ja päikeseparkide lammutamist, maagaasi keelustamist, kogu energiatootmise asendamist kivisöejaamadega ja nende massilist juurde ehitamist. Meil tuleks ka Jaanipäeva pidada iga päev ja vaid vanu rehve põletada, sest muidu ei jõuaks kuidagi tagajärgedeni, millega meid hirmutatakse.

Ühesõnaga, kliimahüsteeria, mille najal on asutud sulgema ja hävitama fossiil- ja süsinikurikaste energiakandjate kasutamist, põhineb suuresti väljamõeldistel.

Vaadelda võib kliimaraporti kolme stsenaariumi: Esimest, kus süsinikuneutraalsus saabub aastaks 2050. Teist, 2075. aastaks. Ja kolmandat, kus CO₂ heide veel kasvab, siis väheneb ja jõuab neutraalsusse järgmise sajandi alguses.

Kliimaaktivistide meelest tabab meid katastroof, kui me ei vii ellu esimest stsenaariumi. Osade meelest on seegi liialt aeglane. Meie valitsus kavatseb põlevkivielektrijaamadest, põlevkivitööstusest ja kaevandamisest loobuda juba 2035-ndaks aastaks. See on pöörane!

Aga vaatame, milline on nende stsenaariumite mõju kliimale. ÜRO raportist selgub, et sisuliselt mingit vahet, kas kliima soojeneb üks või kaks kraadi, pole. Kas on vahet kui Tallinnas sajab paduvihma kuue või viie aasta tagant. Kas on vahet kui on üks ülikuum suvi kahekümne viie aasta tagant või on neid kaks? Kliimamuutused on nii pika vinnaga, et maailmameri jätkaks tõusmist veel 1000 aastat, kui oleksime kliimaneutraalsed juba täna. Ja ka siis ei oleks sellel säärast katastroofilist mõju, nagu meile kirjeldatakse. Inimesed ja loodus adapteeruvad.

Temperatuur on alati olnud kord külmem või kuumem ning võimalused seda mõjutada on minimaalsed. Ei mõjutanud ju CO2 kontsentratsiooni atmosfääris ka see kui COVID19 tõttu peatus pea kogu planeedi lennu- ja laevaliiklus. Oluliselt vähenes autotransport ja tööstusettevõtete saaste. Sellega ei kaasnenud aga absoluutselt mitte mingit muutust.

On arulage keelustada seniseid energiakandjaid ja tehnoloogiaid, seda enam, et mingeid uusi tehnoloogiaid pole reaalsuses ju veel olemas. On ainult roosad unistused. Uued tehnoloogiad ajavad hinnad veelgi kõrgemaks.

Eestis aga juba on Euroopa kõrgeimad elektrihinnad. See ei ole mitte normaalse turumehhanismi tulemus, vaid rohepöörde nimel langetatud poliitiliste otsuste tagajärg. Valitsus on keeldunud mingeidki meetmeid kasutusele võtmast, mis leevendaks olukorda, ja ei ole nõustunud oma rohepöörastest kavadest loobuma ega neid ajatama või edasi lükkama.

EKRE tegi kuus ettepanekut, et vältida Eesti inimeste ja ettevõtete vaesusesse langemist:

Peatada vähemalt aastaks Eesti osalus CO2 kauplemissüsteemis ehk ETS süsteemis. Ca 75% elektri hinnast moodustabki just Euroopa Liidust meile peale surutud CO2 kvoot.

Peatada vähemalt aastaks elektriga kauplemine börsil ning kehtestada riiklikult reguleeritud hind, mis ei ületa 25 eurot/MWh, kuid tagab energiatootmise tasuvuse.

Peatada vähemalt aastaks kõik taastuvenergia toetuste maksmised taastuvelektritootjatele. Täna on see ligi 100 miljonit eurot. Keskkonnaamet on toonud välja, et kui taastuvenergia toetusi vähendada 75%, siis jäävad tootjad ikkagi kasumisse.

Jätta ära elektri- ja gaasiaktsiisi plaanitud tõus, alandada gaasiaktsiisi.

Vajadusel piirata elektri eksporti, et tagada siseriiklik varustatus.

Loobuda Eleringi dividendidest ja revideerida nende investeerimiskavasid, et selle võrra alandada võrgutasusid.

Tegelikult on olemas ka seitsmes alternatiiv – osta odavat elektrit otse Venemaalt, mitte läbi Läti ja Soome, makstes selle eest kordades rohkem.

Ühtegi ettepanekut Valitsus ei kuula. Peale selle, et ilmselt lükatakse elektri- ja kütuste aktsiisitõus siiski edasi. Puudub huvi ja tahe olukorda normaliseerida. Selle asemel kiirendatakse meie majandust ja inimesi ruineeriva kliimapaketi läbiviimist. Tagajärgede kohta puudub aga igasugune mõjuanalüüs.

Peaminister väitis, et Eesti majapidamised on jõukad ja hinnatõusu mõju on väike, vaesemad küsigu sotsiaaltoetust. See on küüniline, inimesi alandav ja valelik soovitus, sest need, kel jääb veidi üle nelja euro päevas peale kommunaalkulude tasumist kätte, toetust ju ei saa.

Eestis elab suhtelises vaesuses 27 0000 inimest. Absoluutses vaesuses elab üle 30 000 inimese. Nende leibkonnaliikme sissetulek on väiksem kui 221 eurot kuus. Kas ligi veerand Eesti rahvast, peavadki konutama külmas ja pimedas või kogunisti nälga surema valitsuse ignorantsuse, hoolimatuse ja rohepöörasuse tõttu?

Elektri hinna tõus ei ole mitte ainult inimeste probleem. See tabab kogu meie ettevõtlussektorit. Ainuüksi tänavu võetakse meie tarbijate taskust 250 miljonit eurot. Kuna Eesti elektri hind on Euroopas üks kallimaid, siis lisaks sellele, et meie konkurentsivõime langeb maailmas, langeb see samamoodi ka Euroopa Liidus, kus asuvad meie põhilised kaubanduspartnerid. Tagajärjeks on pankrottide laine, töötuse kasv ja vaesumine. 

Euroopa osa maailma CO2 emissioonis on 6-7%. Eesti oma pea olematu. Kui lülitada välja kogu Euroopa energiatootmine, lennu ja autotransport, sulgeda tehased jne, kui me istuksime pimedas ja külmas, siis ei muutuks sellest absoluutselt mitte midagi. Eesti CO2 emissiooni lõpetamisest ei muutuks sedagi. Küll on aga meie võimuses alandada elektri hinda.

Tuleb ausalt tunnistada, et selline kliimapoliitika on läbi kukkunud. Kui päike ei paista ja tuul ei puhu, on taastuvenergia tootmine null. Euroopa on pea kõik söejaamad sulgenud. Saksamaa sulgeb peatselt oma viimase tuumajaama ja langeb täielikku sõltuvusse Vene gaasist ja võimalikust energia kasutamisest relvana. Kui president Trump näitas punast tuld Nord Stream 2-le ja Euroopa energiasõltuvusse viimisele Kremlist, siis president Biden on Euroopa Komisjoni kombel reaalsustaju kaotanud.

Lõpetuseks küsin, mis riik see võiks olla, kellel on kasulik, et Euroopa, sh Eesti, vaevleb elektripuuduses, et kõik hinnad tõusevad, majanduse konkurentsivõime ja elatustase langeb, energiajulgeolek puudub ning inimesed viiakse kannatuse piirile. Kelle huvides üleüldse rohepöörasust sellise jõulisusega läbi surutakse?