reede, 19. oktoober 2018

Kõne Riigieelarve kohta 17.10.2018



Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mis ütelda selle eelarve kohta? Ega suurt väga ei olegi. Me võime ju siin istuda ja kuulata, kuidas koalitsioonipoliitikud ja rahandusminister ülistavad seda taevani. Samas, kui me vaatame faktidele näkku, millises olukorras me oleme, siis optimismiks põhjust ei ole. Majandusareng on täiesti selgelt allakäiguteed minemas, inflatsioon ja elukallidus läheb üles, investeeringuid Eestisse ei tule. Ja kui me vaatame seda eelarvet, mille eesmärk peaks olema saada meie riik ja majandus käima, siis tegelikult midagi sellist me sealt ei leia, mis lubaks meile edukat majandusarengut.
Vastupidi, näeme igasuguseid rumalused, kaasa arvatud aktiisitõus, millest on väga palju räägitud ja milles mitte mingisugust muutust ei toimu. Mingit soovigi seda ümber pöörata, et riigikassasse rohkem raha voolaks, ei ole ja tulemust me teame. EKRE juba hoiatas 2015. aastal aktsiisitõstmiste kõikide negatiivsete tagajärgede eest ja näete, nüüd me siis olemegi nendega kimpus ja oleme kimpus ka järgmise eelarveaasta jooksul. 
Täna on juba hulk tunde esitatud küsimusi rahandusministrile, kes meile seda eelarvet tutvustas. Ja paraku ma pean ütlema, et nendele mitmetele kümnetele või võib-olla ka sadadele küsimustele me suuremas osas kahjuks vastust ei saanud. Kõigele lisaks on ka õiguskantsler täiesti selgelt tõdenud, et eelarve on läbipaistmatu, sellest on võimatu aru saada ja isegi seletuskiri on selline, mis ei anna mingisugust selget ülevaadet. Ja paraku me olemegi tunnistajad sellele protsessile, et aasta-aastalt lähebki eelarve üha segasemaks, üha keerulisemaks, üha raskemini arusaadavaks. 
Me ei peagi minema tagasi esimese Eesti Vabariigi aegadesse, kus eelarve oli tõesti väga lihtne: tulud, kulud, plussid, miinused, kõik ministeeriumite ja erinevate kulude kaupa lahti toodud. Ka peale taasiseseisvumist oli eelarve oluliselt hoomatavam, oluliselt arusaadavam, selleks ei olnud vaja enam mingisugust raamatupidajaharidust. Aga täna me näeme, et üha enam ja enam liigutakse just sinnapoole, et keegi ei oskaks midagi enam küsidagi. Ilmselt see ongi eesmärk.
Kas te, koalitsiooni lugupeetud saadikud, olete kursis kõikide nende nüanssidega selle telliskivi juures, pluss veel siis iga ministeeriumi lahti kirjutatud teiste samasuguste telliskividega? Ma ei näe mitte kedagi, kes noogutaks ja ütleks, et teiegi olete kursis.
Opositsiooni poolelt me kindlasti uurime ja püüame sealt teie varjatud rahastusi, katuserahasid ja lihtsalt häälte äraostmisi veelgi rohkem välja tuua, kui siiamaani seda on tehtud. Ma olen täiesti veendunud, et see ligi 30 miljonit, millest on meedias juttu olnud, mis enne valimisi on täiesti selgelt häälte ostmise eesmärgil sisse pandud, on oma võimupositsiooni ärakasutamine, ma ütleks, lausa kuritarvitamine. Lisaks sellele on erinevate ministeeriumite all see jõuluvana eelarve, kuidas seda võiks nimetada ja iseloomustadagi, veelgi suurem: kõikvõimalikele MTÜ-dele, sihtasutustele jumal teab mis eesmärgil raha andmine.
Kõik see  võtab raha ära olulistelt asjadelt, just nendelt teemadelt, küsimustelt, millega peaks tegelema. Täna toodi siin ju väga palju selliseid valdkondi esile, kus tegelikult raha väheneb. Nii et tunda siin rõõmu, et meie eelarve kasvab ja kõik on hästi, samas, kui me teame, et suur osa sellest läheb lihtsalt raiskamisele, läheb lihtsalt mõttetustele, läheb lihtsalt häälte ostmisele enne valimisi, ei ole põhjust. 
Konservatiivne Rahvaerakond sellise eelarvega rahul ei ole ja ei ole ka minu arusaamist mööda ükski teine opositsioonierakond. Eravestluses, mis siin salata, on ka väga paljud koalitsioonipoliitikud seda välja öelnud, kuigi siin puldis loomulikult mitte ükski seda ei ütle. Nii et eelarve vajab väga tõsist ümbertegemist, tõsist mõtlemist, väga suuri muutusi. Ma loodan, et ilmselt vist Eesti ajaloos esimest korda on praegu olukord selline, et võib-olla see isegi õnnestub, sest koalitsioon on üsna kenasti pudenenud ja oodata seda, et kõik inimesed, kes on lahkunud koalitsioonierakondadest, ka jäägitult toetavad seda eelarvet, ilmselt ei tasu. Meie praktikas ei ole veel seda kogemust olnud, et üksainuski meie ettepanek oleks nende varasemate kolme eelarve puhul sisse läinud. Me väga loodame, et seekord see ehk nii juhtub ja ka opositsiooni häältega ja soovidega mingilgi määral – loodan, et täiel määral – arvestatakse.


3 kommentaari:

  1. Venemaal
    Aleksander Kuznetsovi number :
    +79889550606

    Tema on selle firma omanik
    http://m.stins.biz/auto/

    VastaKustuta

  2. "Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. "
    Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / /
    m. stins. biz / auto/

    Hydrogen on the ICE is one of the most exciting topics of vehicle owners and not only. Our company has developed electrolyzers capable of replacing the main fuel (gasoline, diesel) by 70-90%. In some cases, it is 100%. Working samples were successfully tested for 2 years.
    The results of the engine, units of the units, were in excellent condition, without damage.
    Increase of the motor resource of ICE by 2 times, Increase of the engine power up to 35%, Absence of deposit on the piston system.
    Machines on which tests were carried out
    VAZ 2101
    VAZ 2101
    VAZ 2108
    VAZ 2108
    VAZ 2109
    VAZ 2109
    BMW e39
    BMW e39
    Volga GAZ-24
    Volga GAZ-24
    Gazelle
    Gazelle
    HUMMER H2
    HUMMER H2
    KamAz
    KamAz
    Skoda Octavia
    Skoda Octavia
    Tavria
    Tavria
    Security
    SECURITY Our company has focused on the required capacity per second of a sufficient amount of gas from the water for the operation of ICE. The explosive gas does not accumulate and is not stored in cylinders. There are no volumes of gas accumulation. In the event of an accident or other damage and ignition, the explosion is excluded, since the system is filled with water and the exhausted gas immediately consumes the internal combustion engine. Nothing to explode.
    Installation additional. generators
    ADDITIONAL. GENERATOR
    ADDITIONAL. GENERATOR
    ADDITIONAL. GENERATOR
    Propane-methane with hydrogen
    Excellent proven system of afterburning methane and propane. The propane savings range from 40 to 70%.
    In DVS, propane or methane is burned by only 63-64%, the remaining 33-34% is emitted into the exhaust manifold.
    Hydrogen is mixed with propane-methane during combustion causing propane to burn to 90-99%
    thereby increasing power and saving gas by at least 30-35%.
    Good Started on the mixture in -25 -27. Smooth work.
    Reduces the temperature of hydrogen burning.
    Propane-methane slows the ignition of hydrogen and oxygen.
    Hydrogen raises the octane number and raises the caloric content of propane or methane by 20-40%, depending on the amount of hydrogen.

    CO2
    The ecological exhaust also increases. CO2 emissions are reduced to a minimum, The smell of exhaust fumes. Our performance at the gas saving stand (PROPAN) and the reduction of CO2 emissions to 7-11%.
    INDICES AT THE BOOTH
    Propane is marked by Red.
    CO2 is marked with white
    CO marked in yellow.

    OPTION 1. Savings of 50-70%.
    OPTION 2. Savings of 70-90%.
    OPTION 3. Savings of 90-100%.



    elektritsaabtasuta.blogspot.com
    Kolme kilovati abil saab kuumaks 20 tuba : https://m.youtube.com/watch?v=nLuK8s1WjfI
    Teatavasti tavalised elektriradiaatorid
    on 1-2 kilovatised ja nende abil saab soojaks vaid ainsa toa.

    VastaKustuta
  3. Andro Roos :" Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.

    VastaKustuta