Vabaerakonna maailmavaate puudumine süvendab konflikte ühiskonnas
teisipäev, august 29, 2017
Peale viimase Emori erakondade
toetusuuringu tulemuste avaldamist, mille järgi
on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus jälle tõusnud, on nii sotsid
kui Vabaerakond avanud tule EKRE pihta. Pole imestada, on ju EKRE kolmandal
positsioonil Reformi ja Keskerakonna järel. Eestlaste seas teine ja meeste seas
esimene. SDE ja eriti Vabaerakond on kaugel taga, IRL-st rääkimata, mis ei
ületanud enam valimiskünnistki. Arvestades sügisel toimuvaid kohalike
volikogude valimisi on EKRE positsioon väga hea ja toetust kaotavad erakonnad
sattuvad üha suuremasse paanikasse.
Sestap
püütaksegi maalida EKRE-st ja tema eesmärkidest võimalikult koledat pilti, kasutades
selleks nii demagoogiat kui faktide moonutamist. Isegi president Kaljulaid
andis mõista, justkui EKRE-s valitsevat soov pöörduda "radikaalselt ja
revolutsiooniliselt" tagasi aega, mil inimeste vabadus, eriti naiste ja
laste oma, oli oluliselt väiksem. Kust selliseid asju küll võetakse?
Konservatiivsus ei tähenda sugugi suletust, vanameelsust ega vabaduste puudumist
ning vabadus ei tähenda kõikelubatavust ega kohustuste puudumist.
Konservatiivsus tähendab alalhoidlikkust ja eluterveid väärtushoiakuid.
Andres
Herkel (Vabaerakond), kes ilmselt presidendi kõnest innustust sai, väidab,
justkui mängiks EKRE ja sotsiaaldemokraadid kokku rahvusluse ja liberaalsete
demokraatlike väärtuste vastandamisel ning EKRE ja sotsiaaldemokraatide sõnasõda
on vaid strateegilise iseloomuga politikaanlus. Herkeli sõnul loodetakse, et
pideva ideoloogiasõja seisundis kasvab kummagi reiting: „Unustage Reformierakond ja Keskerakond –
hoopis EKRE ja sotsid on uus kuum paar!“
Loomulikult
ei ole meil midagi selle vastu kui EKRE reiting tõuseb ja mida enam sotsid enda
tõelist palet näitavad, seda enam tõusebki, kuid Herkeli konspiratsiooniteooria
ei vasta tõele - mingeid salakokkuleppeid pole. Sotsiaaldemokraatide
vasakliberaalne ja estofoobne ideoloogia on lepitamatus vastuolus EKRE alalhoidliku
rahvuskonservatiivsusega. Nii lihtne see ongi.
SDE
võib-olla püüabki sellist vastandumist enda langeva reitingu tõstmiseks
kasutada, kuid paraku oli kava, kui see sotsidel eksisteeriski, läbikukkumisele
määratud juba hetkest, kui Mikser kohe peale 2015. aasta valimisi teatas, et
sotsid „natsliku“ EKREga koostööle ei lähe. Milles see väidetav natslikus
seisneb, ei ole veel ükski süüdistaja suutnud selgitada. Peale seda on sotside
retoorika vaid tuure kogunud. Eriti paistis silma Ossinovski SDE kongressil
peetud kõne, mis oli kantud sügavast
sallimatusest kõigi nendega teist meelt olevate inimeste ehk „ekreiitide“ vastu,
keda ta tituleeris idiootseks Eestiks ja rahvuslikuks okseks. Ta põles ka vihast
meie põhiseadusliku rahvusriikluse vastu, mis olevat 19. sajandist pärit
„ohtlik düstoopia“. Mikseri ropendamine ja ekrelaste „karu p----e“ saatmine
näitab lihtsalt selle marksistliku seltskonna labasust ja enesevalitsemise
puudumist. Siin mingi plaani olemasolu eeldada on ilmselt liiast, aga mine sa
tea. Näiteid sotside räigetest väljaütlemistest võiks tuua lõputu hulga.
EKRE ei
ole kunagi sotsidele omast äärmuslikku väljendusviisi kasutanud (kuigi meid
selles süüdistatakse) ega püüagi neile vastandudes sarnast politikaanlust üles
näidata. EKRE kasutab otsekohest ja ausat keelt, ilma võltsi
poliitkorrektsuseta ja räägib asjadest nii, nagu need on. Loomulikult tekitab
see neis, kes aususe ja otsekohesusega harjunud ei ole, terava reaktsiooni.
Kuid
tõepoolest, kui Reformierakonna ja Keskerakonna vastandumine, kes on Europarlamendis
kenasti ühes fraktsioonis, on pigem mäng, siis EKRE seisab sotside
globalistliku multikultuursuse ja rahvusriikluse lammutamise kavade vastu lähtuvalt
enda ideoloogilistest ja maailmavaatelistest seisukohtadest. Mängust on see
kaugel, tegemist on põhimõtteliste küsimustega. Mitte meie ei ole üles kiskunud
ühiskonda ärritavaid teemasid, nagu kooseluseadus, nn. sooneutraalsuse
propageerimine lasteasutustes, piiramatu avatus massiimmigratsioonile, mida
sotsid püüavad presenteerida inimõigustena, ega loovutusliku piirilepingu
sõlmimist, kodakondsus- ja keeleseaduse lahjendamist, vene keele positsiooni
tugevdamist, eesti keelsele õppele ülemineku takistamist jne. Meie ei ole need,
kes süüdistavad eesti rahvast ksenofoobias, sallimatuses, rassismis ja
vähemuste diskrimineerimises, nagu teevad seda sotsid. Me oleme sunnitud
võitlema kõigi nende Eesti riigi ja rahvuse huve kahjustavate asjade vastu,
sest IRL, kes lubas, et viib ellu rahvuslik-konservatiivset poliitikat ja ei
lase valitsuses olles astuda ohtlikke samme keele-, kodakondsus-, pere- ja muus
poliitikas, ei ole selleks suuteline ja Vabaerakond redutab põõsas.
Seoses üha
keerulisema geopoliitilise olukorraga maailmas ning immigratsiooni-,
demograafia-, identiteedi-, moraali- ja väärtuskriisiga, on selgelt hoomatav
sotside kasvav aktiivsus oma agenda levitamisel ja elluviimisel. Mida
tugevamaks on muutunud ühiskonna vastuseis vasakliberaalsetele kavadele ja mida
suuremaks on kasvanud toetus alalhoidlikele konservatiivsetele aadetele, seda
ärritunumaks, agressiivsemaks ja radikaalsemaks on sotside meetodid muutunud.
SDE vastandub ja on esitanud väljakutse pea kõigele, mis ühiskonda on kandnud,
hoidnud seda sidusana ning taganud järjepidevuse ja tasakaalustatud arengu.
Seda võib nimetada ka kultuuri- ja ideoloogiasõjaks ehk maailmavaateliseks võitluseks traditsiooniliste
ideaalide, ideede, tõekspidamiste, väärtuste ja
euroopaliku kultuuri vastu.
Ilmselt on Vabaerakonna paljuräägitud maailmavaate
ja aadete puudumine põhjuseks, et Herkel ei näe ega saa aru EKRE ja SDE
vastuolude olemuslikust ja sisulisest poolest. Just see ongi Vabaerakonna
probleem. Mitme aasta jooksul peale loomist ei ole suudetud endale, ammugi
avalikkusele selgeks teha, milline on Vabaerakonna maailmavaade. Riigikogus
hääletatakse nagu juhtub, tõrget ei teki isegi paduvasakliberaalsete ettepanekute
poolt hääletamisel, kokkulepped ei pea. Selle taustal kõlab Herkeli kirjutatu
koomiliselt: „See, et parempoolsust ning konservatismi ei defineeritaks
suletuse või vanameelsuse kategooriais ja selle asemel valitseksid avatumad
toonid (avatud rahvuslus, vabakonservatism, konservatiivne liberalism), on
kogu Eesti ühiskonna
huvides. Vabaerakonna ning
temaga samameelsete kaasamõtlejate lähemate aastate tööst sõltub see, kas
Eestis pääseb maksvusele elujõuline keskteemudel või allub avalik
mõtteruum Martin Helme ja Jevgeni Ossinovski poolt
paarisrakendis kultiveeritud ideoloogiasõdadele.“ Kahtlen sügavalt, kas
vabaerakondlikku otsustamatust ja seisukohtade puudust on võimalik Eesti
huvides olevaks keskteeks nimetada.
Keskteed ei ole, kui sotsidest kultuuri-
ja välisminister kaitsevad sõnavabadust, mil maksumaksja rahadest doteeritavas kultuurilehes
tituleeritakse laulupidu natsismi manifestatsiooniks ja ajupesuks noortele,
kuid ei iitsatagi, kui vastulausele keeldutakse ruumi andmast. Keskteed ei ole,
kui immigratsioonikvoot tahetakse ära kaotada olukorras, kus meil on Euroopa
suurim välispäritolu inimeste osakaal ja tekib oht jääda vähemusrahvaks omaenda
kodumaal. Keskteed ei ole, kui soovitakse kodakondsust jagada kõigile
sisserännanuile, hoolimata nende lojaalsusest, varasemast käitumisest või
keeleoskusest. Keskteed ei ole, kui sotsid kuulutavad, et traditsioonilise
perekonna eest seismine ajab neid oksele (Marianne Mikko). Keskteed ei ole, kui
islamiterrorism on levinud üle terve Euroopa, tavalised inimesed on kuulutatud
jahiloomadeks, sotsist siseminister aga kinnitab, et sellel ei ole vähimatki
pistmist immigratsioonikriisiga ja keeldub terrorismile piire sulgemast. Keskteed
ei ole väga paljudes küsimustes. Need on eesti riigi ja rahva ellujäämise
küsimused.
Samas ei suuda Vabaerakond isegi
selgitada, mida õieti tähendavad „avatud rahvuslus, vabakonservatism ja
konservatiivne liberalism“. Need on sama sisutud sõnapaarid kui rikas kerjus,
süütu prostituut või pime nägija. “Rahvuslus ja konservatiivsus pole mood, vaid
poliitiline suundumus, veendumus, inimeste arusaam maailma asjadest,” märkis täiesti
õieti Helir-Valdor Seeder, lisades, et selliste väljenditega veiderdatakse siis,
kui maailmavaade hägustub. Ja kui Vabaerakond defineeribki end tsentris oleva parempoolse
konservatiivse erakonnana, siis tuleks konservatiivse maailmavaate eest seista
ja kaitsta ühiskonda äärmusliku vasakliberaalse, tõelisi väärtusi ja
traditsioonilist perekonda lammutava multikulti ideoloogia pealetungi eest. Mitte
midagi sellist me aga ei näe. Lootus, et Vabaerakond saab endale puuduoleva
selgroo ja maailmavaate juhi vahetumisel, ei olnud kahjuks määratud täituma. Puu
taha peitu pugemine ja sealt teiste õpetamine, püüdes näidata ennast kõigist
targema ja paremana, samas kui teised võitlevad ka nende eest, on väiklane ja
lühinägelik. See üksnes süvendab konflikti ühiskonnas.
Kui Herkel tahab sarnaselt EKRE-le sotside
kultiveeritud ideoloogiasõda peatada ja seisab ühiskonna huvide eest, siis peab
Vabaerakond õige poole valima ja seisma selle sõja võitmise eest. Seistakse aga
hoopis vastu jõule, kes ainsana rahvuslike väärtuste ja eesti rahva eest seisab
ega saada aru, et see võitlus ei tee kuidagi EKRE-st äärmuslikku erakonda,
ammugi julgeolekuohtu, nagu sotsid vastu igasugust loogikat väidavad. Vastupidi,
EKRE kaitseb normaalsust ja meie rahvuslikku suveräänsust vasakliberaalse
keeldude-käskude ühiskonna loomise katsete vastu. Me oleme juba olnud sellises
ühiskonnas ja usun, et keegi ei taha ärgata riigis, mis on hääletult alistunud jõududele, mis esindavad hoopis
teisi, võõraid väärtusi ja sihte kui need, milles meie ühiskond on riikluse
taastamisel ja põhiseadust vastu võttes kokku leppinud. Tänases
olukorras, milles on nii Eesti kui Euroopa, on „kesktee“ jutlustamine märk
allaheitlikkusest, konformismist ning seisukohtade ja väärtuste puudumisest.
Küsimus ja probleem ei ole selles, et SDE
ja EKRE vahel käib ideoloogiline sõda. Küsimus on, miks mitte keegi ei ole
sotsidele juba varem vastu hakanud. Vabaerakonnal on kindlasti mugav ehtida end
sisutute mõistetega, mitte valida pooli ja püüda olla pruut igas pulmas, kuid
selline tee lõppeb kiiresti ja kurvalt. Valija antud usalduskrediit on juba
otsa saamas. On viimane aeg leida üles enda maailmavaade. Või minna laiali.
Avaldatud Eesti Päevalehes pealkirja all "EKRE asejuht: ideoloogiasõja lõpetamiseks peab Vabaerakond valima meie poole ja sotse võitma" 28.08.2017
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ekre-asejuht-ideoloogiasoja-lopetamiseks-peab-vabaerakond-valima-meie-poole-ja-sotse-voitma?id=79319984
0 kommentaari