Intervjuu

Reede, veebruar 27, 2015

Henn Põlluaas
Saue linnapea
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumber Harju- ja Raplamaal
kandidaat nr 172


1.      Missuguste võtetega õnnestuks peatada maapiirkondade tühjenemine? Palun põimige vastusesse ka valdade liitmise ja haldusreformi teema. 
Riigi kohustus on teha kõik, et Eesti rahvuslik majandus ja palgad kasvaks ning tööpuudus väheneks. Elu peab olema võimalik kõikjal Eestimaal. See tähendab töökohtade, vajalike teenuste, hariduse ja arstiabi kättesaadavust kodu lähedal. Vaid siis suudame peatada maapiirkondade tühjenemise, väljarände ja tuua eestlased koju tagasi. Valdade sundliitmine siin kaasa ei aita, see ei too kaasa ei kokkuhoidu ega rikkuse kasvu. Liitumine saab toimuda vaid vabatahtlikkuse alusel. Riik peab ühinemist toetama erinevate meetmetega selliselt, et see tõstaks omavalitsuste võimekust ja oleks kasulik elanikele.

2.      Miks peate vajalikuks muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid rahva poolt valitavaks? Kas sellega ei teki oht, et need ametiisikud muudetakse seeläbi rohkem manipuleeritavaks. Eriti juhtumite puhul, kus õigus ja õiglus on justkui vastuolus.Vastupidi. Täna me ei saa rääkida võimude lahususest, sest kohtunike ja prokuröride nimetamine sõltub võimulolijate soovist ja suhetest. See mõjutab tehtavaid otsuseid ja kohtu objektiivsust. Kohtuvõim peab olema sõltumatu ja just seetõttu tahame laiendada valitavate ametite ringi. Loomulikult nõuab see pädevuskriteeriumite paikapanemist. Sama käib ka politsei kohta, kus prefektide nimetamisel lähtutakse liialt tihti võimulolijate poliitilisest tahtest.

3.      Miks on oluline kehtestada lesepension? Kui palju see lubadus maksab?
Linnapeana näen igapäevaselt, kuidas pensionärid sattuvad üksi jäädes vaesuselõksu ning üha enam vanemaid inimesi pöördub omavalitsuste poole abi saamiseks. Kui abikaasaga koos suudetakse maksta korteriüür, kommunaalkulud, osta ravimeid ja jääb midagi ka toidule ja muule, siis üksi ei olda selleks enam suutelised. Et neid aidata ja toetada traditsioonilisi perekonnaväärtusi, on EKRE välja käinud lesepensioni. Idee on selles, et lesk hakkab saama oma lahkunud abikaasa pensionist osa, mille suurus sõltub abielus elatud aastate arvust. Lubaduse maksumus on ca 4 milj. eurot. Lisaks arvestame pensionistaaži juures igat töötatud aastat täisaastana.

4.      EKRE tahab seista kindlalt vastu massilisele immigratsioonile Eestisse. Kas olete vastu ka Ukraina põgenike vastuvõtmisele?
Väliskapitali osa Eesti majanduses ning sisserännanute osakaal elanikkonnast on maailma suurimaid. Siin elab 192 erinevat rahvust  ja põlisrahvastiku väljarände poolest oleme esirinnas. Kui me ei ole suutnud 23 aasta jooksul integreerida siin elavaid ja sündinud inimesi, kuidas suudaksime me hakkama saada uue massilise sisserändega? Inimestega, kelle hariduslik, kultuuriline, religioosne  ja maailmavaateline taust on täiesti erinev?
Massiimmigratsioon ei lahenda väljarändest tingitud tööjõupuudust, vaid tekitab uusi probleeme. Näiteks Rootsis, kus iga viies inimene on immigrant ja kuhu iga aasta lisandub Uppsala linna jagu sisserännanuid, on tööjõupuudus püsinud muutumatuna, sotsiaalkulud, kuritegevus ja terrorismioht aga üha kasvavad. Ainus lahendus on väljarände ümberpööramine tagasirändeks ja tõhus sündivuse toetamine,  mille ühe meetmena kustutame noorperedel iga lapse sünniga 25% kodulaenust.

Mis puutub põgenikesse, siis leiame, et inimesi tuleb aidata nende enda kodumaal. EKRE toetab Ukrainale humanitaarabi osutamist. Oleme valmis võimaluste piires jätkama Eestis Ukraina poolel sõdinud haavatutele sellise ravi osutamist, mida ei saa Ukrainas, kuid massilist põgenike vastuvõtmist ei pea me võimalikuks.

5.      Lubate käivitada tagasirände agentuuri, mis võtab ühendust kodumaalt lahkunud eestlastega, et aidata neil tagasi tulla ja leida sobiv töö. Mõte tundub huvitav, aga kuidas tagada, et agentuuri tegevus oleks tulemuslik, mitte juhuslike positiivsete näidete jada.
Oluline on agentuuri aktiivne ja mõtestatud tegevus ning piisav riigipoolne rahastus. Tagasirände tekkimiseks peab riik tugevalt panustama rahvusliku ettevõtluse ja põllumajanduse arengusse. Majanduse elavdamiseks tuleb vähendada põhjendamatuid piiranguid ja bürokraatiat ning viia käibemaks 10%-le. Tuleb tõestada, et Eesti hoolib enda rahvast. Inimestele tuleb luua motivatsioon ja tagatised, et naastes on võimalik leida nii tasuvaid töökohti kui kindlustunnet tuleviku suhtes.

6.      Kuidas korraldada elektriturg ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter, nagu on EKRE platvormis kirjas? 
Tuleb vastavalt Konkurentsiameti soovitusele vähendada ülikasumlikult töötavatele taastuvenergia tootjatele makstavat toetust 75%. Vähendada elektrienergia ülekandetasusid ja aktsiisi, mis on kordades suurem EL miinimumist ning viia käibemaks 10%-le. Lõpetada börsihinna küsimine Eestis toodetud odava elektri eest. Loobuda liigkeeruliste ja -kallite tehniliste lahenduste rakendamisest, mis toovad kasu vaid tarnijatele ja CO2 emissiooni eest maksmisest, nagu USA, Hiina, Kanada, Venemaa jne. Peatada dividendide võtmine EE-lt ja teha investeeringud kasumi arvelt. Saamatajäävate summade kompenseerimiseks peab riik maksustama hoopis välisettevõtete poolt maksuvabalt riigist väljaviidava kasumi.


Avaldas Raplamaa Sõnumid, veebruar 2015



You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...