Kirjastus Kunst ja autor Henn Põlluaas annavad septembris välja raamatu Lennart Merist. "Tegu on intrigeeriva teosega," kinnitas Delfile kirjastuse juht Martin Helme.

"Põlluaasa raamatut lugedes tekkis mul paratamatult võrdlus ühe teise ülemütologiseeritud poliitikuga. Pean silmas USA presidenti John F. Kennedyt, kes samuti (koos oma perekonnaga) nägi palju vaeva, et kujundada endast avalikkuse silmis elusuurusest vägevam imago. Aeg on sellelt imagolt kassikulla maha lihvinud, kuid pole kahandanud ameeriklaste lugupidamist Kennedy vastu. Usun, et ka Lennart Meri – nii värvika isiksuse kui ka karismaatilise poliitikuna – väärib panegüürika kõrval ausat, ilustamata, tema vigu ja valesidki paljastavat käsitlust. Ja kindlasti väärib seda eesti rahvas, kelle teenistuses Lennart Meri välisministri, suursaadiku ja presidendina lõppude lõpuks ju oli," seisab suursaadik Mart Helme eessõnas.

Delfi avaldab katked Lennart Meri raamatu peatükist "Meri ja KGB": "On küsitud, kas ja kui aktiivselt aitas Meri kaasa KGB huvide elluviimisele. Sellele küsimusele vastamiseks sobib lõik Meri ühest VEKSA aruandest, milles ta esitas läbimõeldud strateegia selle kohta, kuidas allutada väliseestlust nõukogude ideoloogia mõjudele. Meri kirjutas, et esmalt võiks eesmärgiks seada “välisvõitlejate” isoleerimise väliseestlaste enamusest. Välisvõitlejatena käsitles Meri pagulasaktiviste, kes paistsid silma aktiivsuse ja ka nn nõukogudevastase tegevusega. “Välistegevuse fookus võiks koonduda kõigepealt isikutele, kellel on eeldusi kujuneda ideoloogideks, allutada oma mõjule keskmist ja nooremat põlvkonda ning lähemas tulevikus välja vahetada “välisvõitlejate” vananenud ladvik,” soovitas Meri. Selleks oli eeskätt vaja võita väliseestlaste usaldus ja selles oli Meri tugev. Huvitaval kombel nimetas Meri ühe sellise “välisvõitlejana” Rein Taagepera, kes 1992. aasta presidendivalimistel sillutas teed tema presidendiks saamisele. Teatavasti püüdles Taagepera enne Eesti taasiseseisvumist Balti riikidele teiste sotsialismileeri maade sarnase staatuse andmist. /.../.

KGB luureosakonna käepikenduse VEKSA pärandi hulgas on Lennart Meri värvika kirjanikusulega jäädvustatud raportid kõige kohta, mida KGB variorganisatsiooni VEKSA lektorina paljureisinud kirjanik ja kultuuritegelane paguluses tegi. Tema kirjutatud aruanded hiilgasid “erilise filigraansusega”. Vestlused, kohtumised ja võimalik edasine käitumisstrateegia on arupärijate jaoks ilusasti kirja pandud. Ära on toodud isegi üritustel kohatud väliseestlaste töökohad, kodused aadressid ja telefoninumbrid. Tema soovitused selle kohta, kuidas saadud kontakte ja inimesi Nõukogude Liidu ja kommunismiideoloogia levitamise huvides võimalikult hästi ära kasutada, ei jäta ruumi oletustele, et Meri poleks mõistnud oma ettekannete tähendust ja tagajärgi.

Teades hästi, milline asutus hakkab tema aruannetes põhjalikult käsitletud andmestikku ning pagulaste meeleolude ja suundumuste analüüsi kasutama, oli Meri näol tegemist tüüpilise küünikust kollaboraatoriga, kes viis sellisel teel ellu oma unistust ja eesmärki olla maailmarändur ja majanduslikult kindlustatud. Selle taustal ei pane imestama isegi Meri lause 1979. aasta pooleteise kuu pikkuse Kanada-Ameerika reisi aruandes, milles ta tunneb muret, kas tema soov Ameerikat näha ei “tundu äkki ülearu ebapatriootiline”."

Delfi avaldab sel nädalal iga päev katke peatselt ilmuvast raamatust.
Toimetas Urmo Soonvald, 07. september 2011
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilmub-raamat-lennart-merist-ta-kirjutas-kgble-kuidas-valiseestlasi-kommunismiideede-levitamisel-ara-kasutada.d?id=57280820&l=fplead