Kõne Ukraina toetusavalduse vastuvõtmisel 23.02.22 Riigikogus

Neljapäev, veebruar 24, 2022

 Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! 

Me mäletame mitte väga kaugest lähiminevikust, kui ühe Euroopa suurriigi president ütles, et väikeriigid võiksid kasutada võimalust olla vait. Me teame oma minevikust, mida tähendab olla vait. Me teame, milliseid tagajärgi see tõi, milliseid kannatusi meie rahvale. Me ei ole enam iialgi vait. 

Just see tänane avaldus, mis ei ole muuseas sugugi esimene meie parlamendis vastu võetud avaldus Ukraina toetuseks, on üheks märgiks, millega väikeriigid ja väikeriik nagu Eesti saavad oma häält kuuldavaks teha. Seda enam, et nagu ka need eelmised meie avaldused on see üks esimesi rahvusparlamentide poolt vastu võetud avaldus, mis jõuab kõikidesse, mitte ainult Euroopa, vaid ka teistesse parlamentidesse, valitsustesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Ja just selliste vabadust toetavate, riikide enesemääramisõigust toetavate, nende puutumatust toetavate avaldustega me saame näidata, et ka väikeriikide hääl loeb ja me ei olegi nii väikesed.

Meil on Ukrainaga suures osas ühine minevik. Me oleme mõlemad olnud totalitaarse inimvaenuliku režiimi okupatsiooni ohvrid. Me oleme mõlemad selle taaga endalt lükanud, saanud vabaks. Ja täna me näeme, et taas ja taas oleme me nendesamade väljakutsete ees. Taas ja taas need väljakutsed, need ähvardused ja rünnakud tulevad täpselt samast suunast, Venemaalt.


Venemaa ei ole iialgi varjanud enda geopoliitilisi ambitsioone. Nende geopoliitilised strateegiad on määratlenud meid, Ukrainast rääkimata, enda mõjusfääri. Nende eesmärk on olnud taastada Vene impeerium. Ja nii on see ka täna. Täpselt samamoodi me näeme soovi mängida ümber Euroopa julgeolekustruktuur. Ja mitte ainult Euroopa, sest Euroopa mõjutab ka tervet muud maailma.


Mulle väga meeldib Ronald Reagani ütlus presidendina, et kui sa räägid läbi Venemaaga, ühes käes rahutuvi, siis teises käes peab sul olema mõõk. See on sügav tõde, sest teisiti ei saa. Aga kahjuks unustati see tõde ära. Palju mugavam ja lihtsam oli ju see mõõk kappi ära panna ja püüda diplomaatilisel teel probleeme lahendada. Aga me näeme, et sellest ei ole mingisugust kasu, sest kahjuks näeb Venemaa kompromissides, läbirääkimistes ja kokkulepetes vaid vastase nõrkust. Ja seda nõrkust on ära kasutatud. Lisaks Ukrainale on ju rünnatud Gruusiat, ka seal on terved territooriumid anastatud. 


Nii nagu Ukraina täna ihkab rahu, vabadust ja puutumatust, toetame meie kõikide rahvaste vabadust, territoriaalset puutumatust ja enesemääramisõigust. Ja nagu Ukraina on valmis võitlema enda iseseisvuse eest, mitte alla andma, hoides selg sirge, nii peame seda tegema ka meie. 

Täpselt samamoodi, nagu me seisame Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse eest, peame me seisma enda territoriaalse terviklikkuse eest. Täna andsime sisse eelnõu allkirja tagasivõtmiseks sellelt häbiväärselt ja loovutuslikult piirilepingult. Tänases olus ei tule enam kõne allagi, et me seda sõlmiksime.

Ma loodan ka siin ühtset seismist Eesti huvide eest, koosmeelt, üksmeelt meie erakondade vahel, sest ainult sellega me saame näidata, et me tõesti mõtleme ka seda, mida me oma sõnades väljendame, et me seisame tõepoolest kõikide rahvaste enesemääramisõiguse ja territoriaalse puutumatuse eest.


Aga me peame astuma ka suuri samme enda kaitseks, sest ei ole välistatud ja on väga tõenäoline, et Vene sõjakirves suunatakse ka meie vastu. Me peame kõige kiiremas korras astuma vajalikke samme. Me peame vastu võtma uue kaitsejõudude arengukava. Me peame kiiremas korras võtma riigikaitse laenu. Me peame täitma ja likvideerima kõik enda kaitsevõime lüngad, keskmaa õhutõrje, soomusvõimekus ja nii edasi. Peame tugevdama oma kaitsejõude kõikvõimalikul viisil, samamoodi Kaitseliitu, meie laiapõhjalist riigikaitset ja elanikkonna kaitset, sest ilma selleta ei ole lihtsalt võimalik. Me näeme seda.


Ja mul on tõesti hea meel, nagu ka eelkõnelejad on avaldanud heameelt selle üle, et me oleme Ukraina toetusel üksmeelsed. Me kõik loodame, et suurt sõda ei tule ja ka tänane kriis saab üle. Aga meil ei ole selleks mingisugust kindlust. 


Ja kui me homme sinimustvalgete lippude lehvides tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva, siis on meil kohane mõtelda ka teistele rahvastele, Ukrainale, ja olla mõtetes nendega, sest ainult üheskoos oleme tugevad ja üheskoos jääme püsima.


Nende mõtetega kutsun ma ka kõiki teid, head kolleegid, tõrvikurongkäigule tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva ja avaldama lisaks sellele avaldusele ka toetust meie sõpradele Ukrainas.

You Might Also Like

0 kommentaari

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...