Kõne 14.12.2021 Riigikogus, energiateemalisel OTRK arutelul.

Kas mäletate, üheksakümnendatel aastatel maksis elekter neli kroonisenti, mis teeb umbes 0,2 eurosenti KWh. Amprimaksu, taastuvenergiatasu, aktsiisi, CO2 kvooti ega börsitasu polnud. Riik propageeris elektrikütte kasutamist kui puhast, loodust säästvat ja odavat. 

Tänane hind ei ole sellega võrreldavgi. Siinkohal tasub meenutada, et kõik need maksud lisandusid ja Eesti Energiast hakati hiigelkasumeid välja võtma just Reformierakonna valitsuste ajal.

Täna oleme rohepöörde ning küündimatute poliitiliste otsuste tagajärjel katastroofi äärel. Kunstlikult üles aetud elektri hind ja sellest tulenev inflatsioon on üüratu, inimesed, pered ja kogu meie majandus ja ettevõtlus kannatab. Olete tähele pannud – õhtuti on meie külade ja linnade aknad pimedad ja isegi jõulutulukesi on kordades vähem kui eelmistel aastatel.

Eesti oli varem energeetiliselt suhteliselt sõltumatu ja tugines omamaisele kütusele – nendeks on põlevkivi, puit ja turvas. Kõik need energiakandjad on kliimaaktivistide poolt põlu ja hiigelmaksude alla pandud, kuigi tuule ja päikeseenergia meile varustuskindlust ei paku ja uusi tehnoloogiaid pole olemaski.

Olukord, kus toodame Narvas elektrit 50 euro eest megavatt-tund ja peame seda ostma 1000 euro eest, ei ole normaalne. Mitte keegi pole üritanudki selgitada, miks peame maksma Eestis toodetud odava elektri eest rahvusvahelise turu ülikallist hinda. Meie elektriturg ja hinnad ei tulene majandus- ega turuloogikast vaid rumalast ja äärmuslikust poliitikast. Rumalate otsustega kõrgeks aetud hind ja inflatsioon tuleb viia alla tarkade otsustega.

Kuigi peaminister tunnistab, et pooled Eesti inimesed on elektrihinnaga hädas, ei kavandata elektri hinda alandada ega energiakriisist väljumiseks tarku meetmeid rakendada. Selle asemel soovitab valitsus elektrihinna tõusu leevendamiseks pöörduda inimestel kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks.

Riik korjab kõrgest elektrihinnast röögatuid kasumeid, pudistades samas sellesama rahvalt võetud rahaga inimestele almuseid. See tähendab 660 000 inimese alandamist ja neilt väärikuse võtmist. Olukorda see ei lahenda. Varsti lõppevad senised fiks hinnaga sõlmitud lepingud ja lisandub veel sadu tuhandeid sotsiaaltoetuste vajajaid.

Aga mis siin imestada, alles see oli, kui Kaja Kallas teatas, elekter peabki kallis olema, et rohepööret läbi viia. Ja olgem rõõmsad, ta lubas, et seda raha, kui elekter veel odav oli, ei hakata rahvalt tagantjärele tagasi nõudma.

Nüüd me siis naudimegi rohepöörde vilju. Eesti suurim elektritarbija Estonian Cell, kes on keskkonnaministeeriumi poolt nimetatud Eesti kõige keskonnasõbralikumaks ettevõtteks, seiskas tootmise. Valitsuse ja Euroopa Liidu rohepööre raius neilt jalad alt.

Kuid see on alles algus. Lisaks hinnatõusudele ja inflatsioonile, hakkame me nägema massilisi koondamisi ja pankrotilaineid kõikides valdkondades.

Ainus asi, mida meie valitsus on õigesti teinud on võrgutasude alandamine. Kuid see ei ole piisav.

EKRE käis juba sügisel välja rea ettepanekuid, mis lahendaks olukorra. Kõik need on kahjuks koalitsiooni ja valitsuse poolt lihtsalt tagasi lükatud. Oluline moment on siin see, et tuleb alandada elektri hinda, mitte jagada selle asemel inimeste väärikust alandavaid sotsiaaltoetusi. Elekter ei ole luksuskaup, see on elutähtis teenus, mis kuulub tänapäeva mõistes juba inimõiguste kategooriasse. Elektri kättesaadavus normaalse hinnaga peab olema tagatud. 

Kordan üle EKRE ettepanekud:

Vaja on peatada või lahkuda CO2 kvoodi kauplemissüsteemist ja nõuda selle muutmist. 2018. aastal maksis CO2 kvoot 10.- eurot, täna pea 90.- eurot. Varsti ennustatakse hinnaks 300 eurot ja mingit hinnalage pole. Alates 1995-ndast aastast oleme kuni 2020 aastani alandanud CO2 heidet 75 protsenti. Rohkem kui keegi teine Euroopa Liidus. Mida veel!

Vaja on lahkuda või peatada elektribörsil osalemine. See ei ole turg, vaid manipulatsioon, kus ostjatele on kehtestatud erinevad hinnad ja meie maksame kõige kallimat. Nord Pooli hinna ülempiir on 3000 eurot MWh. Oleme maksnud juba 1000. Nagu näeme on arenguruumi küllaga. Ei aitäh!

Vaja on lõpetada taastuvtasude maksmine praegusel kujul. Seda taotlevad ka meie ettevõtjad. Olukorras, kus tuulikute hinnad on märkimisväärselt odavnenud ja nad on kasumlikud, ei ole neile subsiidiumi maksmine põhjendatud.

 

Kindlasti aitab ka käibemaksu alandamine. Ja lõpetuseks on võimalik taastada puudujäägi kompenseerimiseks odava elektri ostmine Venemaalt. Me ju ostame seda ka täna, aga mitte otse, vaid sajakordse hinnaga läbi Soome. Selles ei ole mingisugust loogikat.

 

Elektri kõrge hind mõjub hävitavalt kogu meie ettevõtlusele, majandusele ja konkurentsivõimele. Eestis on elektrienergia suurtarbijatele niigi kallim kui naaberriikides. Varsti seiskuvad meie elektrijaamad ja kogu energiamahukas tootmine. See toob kaasa töötuse kasvu, pankrotilaine ja sotsiaal-majandusliku katastroofi. Valitsus aga keeldub mõjusaid ja püsivaid meetmeid kasutusele võtmast, ega ole nõustunud oma rohepöörastest kavadest ja PÕXIT-ist loobuma.

Kui üks valitsuserakond vähemalt üritabki elektrihinna alandamiseks kaasa mõelda, siis Reformierakond on täiesti sotsistunud. Omaks on võetud läbikukkunud ja väärastunud vasakideoloogia, mille kohaselt maksud peavadki olema kõrged, rahvalt ja ettevõtetelt tuleb seitse nahka koorida ning vaesunud rahvas tuleb teha sõltuvaks toetustest ja sotsiaalabist.

See ei ole normaalne! 

Päikesetõuse valitsus, mis on meid loojangusse viinud, tuleb peatada, enne kui nad kogu meie riigi ja rahva kuristikku tõukavad. Me oleme juba selle ääre peal.