Viljar Voog, 01.07.2021 Õhtuleht

 

Kes on Venemaa meedias kõige tihemini figureeriv Eesti poliitik? Eks kohati saavad seal sõna mõned keskerakondlased, aeg-ajalt pilatakse läänemeelsuse pärast Eesti presidenti või peaministrit, aga üllatava järjepidevusega jääb idanaabritele ette EKRE aseesimees Henn Põlluaas.

Miks venelastele Põlluaas ei meeldi? Sest konservatiiv raiub oma avalikes esinemistes vankumatujärjekindlusega: Tartu rahuleping kehtib ning Venemaa okupeerib Petserimaad ja Narva jõe taguseid alasid!

Kui Põlluaas oli riigikogu esimees, rõhutati piiri taga tihti, et vaadake, kui hullud jõud Eestis võimul on. Koalitsiooni vahetumisega Põlluaasa tümitamine Vene meedias vaibus, kuid nüüd on põhjust uuesti hagu anda – Põlluaas on Eestis „ametlik presidendikandidaat“, nagu kirjutatakse.

Värskeks teemaks on Põlluaasa väljaütlemised möödunud nädalal – nii EKRE kongressil kui ka oma presidendikampaania tutvustamise üritusel. Viimasel sõnas konservatiiv: „Tänavu tähistasime 101 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahuleping, mis on raiutud meie põhiseadusesse, kehtib rahvusvahelise õiguse järgi ka täna. Samuti kehtib sellega kindlaks määratud riigipiir, hoolimata sellest, et Venemaa okupeerib endiselt Petserimaad ja Narva-taguseid alasid.“

Põlluaas või Pavlov

Põlluaas lisas: „Taasiseseisvumist ootasime 50 aastat ja saime vabaks. Võime oodata veel 50 või 100 aastat või enamgi. Õiglus praegu veel ei valitse, aga õigus on meie poolel.“

Seepeale läks Vene meedias lahti tümitamine. Sputnik kirjutab, et Põlluaas käitub eestlastega nagu Pavlov koertega – kui Tartu rahu kella ei tilista, siis valituks kindlasti ei osutu.

Vene riigiduuma välisasjade komisjoni juhi Leonid Slutski sõnul astub Põlluaas sama reha otsa, millele Eesti poliitikud ikka koperdavad. Tartu rahu rõhutamine tähendab lootusetut olukorda piirileppe ratifitseerimisel, vahendab RIA Slutski sotsiaalmeediapostitust.

Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimees Vladimir Džabarov rääkis Gazeta.ru portaalile: „Need territooriumid, millele Tallinn viitab, taastati 1944. aastal Leningradi ja Pihkva oblasti osadeks. Sel teemal pole ruumi aruteludeks.“

Lenta veergudel läheb Džabarov ajaloos veelgi kaugemale: 1721. aasta Põhjasõja rahulepinguni Rootsi ja Venemaa vahel, millega Baltikum läks tsaaririigi valitsemise alla. „Need maad, kus riigid loodi, kus nende kodanikud elavad – Venemaa andis need maad riikidele tasuta, andis neile iseseisvuse ja nüüd räägitakse mingitest territooriumitest, mis väidetavalt neile kuuluvad,“ kritiseeris Džabarov.

Vanasõna varnast võtta

Põlluaas ise Vene meediat ei jälgi ega tea, kui palju temast kirjutatakse. Õhtulehe kõne peale lubab ta endale aga väikese itsituse ja tõdeb, et ega see üllatav pole: „Kui Tartu rahu mainimine neid niivõrd ärritab, siis selle kohta on meil ju olemas ilus Eesti vanasõna: varga peas põleb müts!“

Mida ütleb EKRE presidendikandidaat Džabarovi sõnade peale, et kehtida võiks hoopis 300 aastat vana Põhjasõja rahuleping?

„Kuulge, see on ju täiesti absurdne argument,“ ütleb Põlluaas poollustakalt, poolpõlgusega. „Uusikaupunki rahu sõlmiti ju Tsaari-Venemaa ja Rootsi vahel. Toona polnud olemas Nõukogude Venemaad ega Eesti Vabariiki. Selliste seoste esile toomine on absurdimaiguline.“

Tartu rahuleping ei kehti ainult tema arvates, vaid see on ka Eesti riiklik seisukoht, kinnitab Põlluaas. Ka põhiseaduse paragrahv 122 algab: „Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.“

„Ükskõik, mida Venemaa räägib, seda reaalsust nad muuta ei saa,“ rõhutab Põlluaas.

Põlluaasa viimane sõit Venemaale jääb juba viie aasta taha. Enam teda sinna ka ei oodata – 2018. aastal pani idanaaber Põlluaasale peale sissesõidukeelu. Poliitik tunnistab kerge uhkusenoodiga, et on sattunud uhkesse seltskonda, aga samas on persona non grata tiitlist ka kahju.

Poliitik meenutas: „Me just plaanisime abikaasaga enne seda [sissesõidukeelu kuulutamist], et võiks ette võtta ühe reisi Peterburi – see on ju imekaunis linn, Talvepalee ja varasemate perioodide ehitised, Nevski prospekt, on kõik kenasti renoveeritud. Aga kahjuks see reis jäi ära. Minul sinna pole võimalik minna.“

Intervjuu avaldati: https://www.ohtuleht.ee/1038228/varga-peas-poleb-muts-henn-polluaas-jai-vene-poliitikute-hambusse