Päris paljud on mulle öelnud, et ma võiksin olla järgmine president
laupäev, november 21, 2020
Henn Põlluaas: „Päris paljud on mulle öelnud, et ma
võiksin olla järgmine president.“
Rainer Kerge
Õhtuleht 14.11.2020
„See oleks ju väga hea, kui ma oleks järgmine
president – saaks kampaania ja valimised vahele jätta –, aga nii lihtsalt see
ei käi,“ muigab Henn Põlluaas sel nädalal tähelepanu äratanud uudise üle, et
just temast võiks saada Eesti järgmine riigipea. Mõte presidendiametist pole
praegusele riigikogu esimehele Põlluaasale siiski võõras. Põgusalt on asja
arutatud koduerakonnas EKREs ning ka pereringis. „Eks sedagi on olnud päris
palju, et inimesed kirjutavad või võtavad nööbist kinni ja ütlevad, et teie
võiksite olla järgmine president.“
Te olete EKRE juhtpoliitikutest kõige rahulikuma
närviga mees.
Aitäh! See võib isegi tõele vastata, sest ma ei ärritu
kergelt, ei võta mõtlematult sõna, püüan olla väljendites alati korrektne.
Mart Helme on enda kohta tunnistanud, et sütib
kiiresti põlema ja põrutab kohe ära, ja teinekord viskab pärast vabandavalt käe
pihku.
Inimestel on erinev temperament ja nii-ütelda
keemispunkt. Mart tõepoolest ütleb teinekord mõne asja väga drastiliselt ja kiirelt
välja, aga kui jätame väljenduslaadi kõrvale, siis sisult on ju Mart Helme
väljaütlemised olnud õiged.
USA järgmist presidenti Bidenit hinnates usaldate te
rohkem Helmeid, kes ei arva temast ja tema valimisest just päris hästi, nagu me
hiljuti nende raadiosaatest kuulsime, või olete pigem sama meelt peaminister
Jüri Ratasega, et tegemist on meie tubli liitlasega?
Kindlasti poleks mina nii reljeefselt väljendunud (kui
Helmed oma raadiosaates) ja kindlasti on meil kõigil põhjust oodata ära
valimiste lõpp. President selgub ju alles siis, kui kõik hääled on kokku loetud
ja protestid lahendatud.
Biden presidendikandidaadina tundub teile pigem
närakas või mitte?
Nagu ma ütlesin, mina selliseid väljendeid ei tarvita,
aga kui maailmavaatelt on Biden ju tüüpiline
liberaal ja Trump mitte. Mina olen konservatiivse maailmavaate esindaja ja
sellest lähtuvad ka minu sümpaatiad. Kuid sõltumata sellest, kes on Ameerika
president – tegemist on meile väga olulise liitlasriigiga, kellega peame hästi
läbi saama. Siin tahaks rõhutada, et Donald Trumpi osas ei hoidnud meie
oponendid – liberaalid – ja ka meedia ju püssirohtu kokku. Teda on tituleeritud
küll natsiks, küll klouniks, küll lihtsalt hulluks ja lolliks ning huvitaval
kombel siis ei leitud, et see võiks kahjustada meie suhteid Ameerikaga. Meie
pole Bideni kohta midagi sellist välja öelnud, aga skandaal on taevani.
Ma Trumpi natsiks tituleerimist ei suuda praegu
meenutada, aga klouniks nimetas teda viimati vist Marju Lauristin. Sõnade
tähendusväljade üle võib muidugi vaidlema jäädagi, aga minu maitse järgi on
närakas natuke kehvemini öeldud kui kloun.
Jaa, aga ma võin siin mälu värskendada. Kui meil oli
riigikogu eelmise koosseisu väliskomisjoniga kohtumine Inglise parlamendi
saadikutega, kuulutas Sven Mikser suure suuga, et Trump on nats. Inglise
parlamendisaadikud olid täiesti jahmunud, näod kivinesid ja jutt viidi kähku
mujale. Tegemist oli rahvusvahelise skandaaliga, aga erinevalt tänasest
opositsioonist ja meediast ei tahtnud me sellest poliitilist profiiti saada,
pigem püüdsime Eesti maine ja suhete hoidmiseks, et selline väga inetu
väljaütlemine ei jõuaks laiale areenile.
Teid kuulates hakkab mulle üha enam tunduma, et te
võiks tõesti tõsisemalt presidendiameti peale mõelda. Te meenutate mulle oma
rahuliku ja sõnu otsiva kõnelaadiga kunagist presidenti ja praegust EKRE
auesimeest Arnold Rüütlit.
Aitäh! Inimestele võib jääda mulje, et Arnold Rüütel on
oma jutus väga ümmargune, aga tegelikult pole see nii – tema sõnu tasub
tähelepanelikult kuulata. Eriti kitsamas ringis rääkides on ta jutt väga
fokusseeritud ja täpne, väga kaasamõtlema kutsuv.
Rüütli tee just teie erakonna auesimeheks on muidugi
pehmelt öeldes vastuoluline. Tegemist on tipp-karjäärikommunistiga, kellel on
suured teened Eesti iseseisvumises, kes kirjutas presidendiametis alla Eesti
ühinemislepingule Euroopa Liiduga – ning nüüd on ta konservatiivide ja
rahvuslaste partei auesimees. See näitab, et hea poliitik on hea poliitik igal
ajal?
Tuleb vaadata märksa sügavamale. Kommuniste oli ju väga
erinevaid. Oli halvemas mõttes karjäärikommuniste, keda ei huvitanud Eesti
rahva saatus ega tulevik mitte üks raas, kes ajasidki taga ainult enda
egoistlikku karjääri ja heaolu.
Arnold Rüütel pole seda iialgi teinud, ka ülemnõukogu
presiidiumi esimehena seisis ta siiski täiesti vaieldamatult eesti keele, rahva
ja kultuuri eest. Presidendina oli ta kõige paremas mõttes kogu rahva president
– ei olnud mingit kallutatust ja poole valimist nagu tänase presidendi puhul
näeme.
Riigikogu määrab tööle valitsuse. Riigikogu võib siis
pidada valitsuse tööandjaks või isegi ülemuseks?
Kindlasti! Riigikogu on Eesti kõrgeim seadusandlik organ,
riigikogu annab volitused valitsusele ja valitsusel on riigikogu ees aruandekohustus.
Riigikogu roll ja osa on väga suur, kahjuks oleme olnud läbi aastate
tunnistaks, kuidas riigikogu enda seadusandlik ja initsiatiivne külg jääb
väiksemaks. Eks see sõltub muidugi ka võimul olevast koalitsioonist ja
konkreetsesse riigikokku valitud rahvaesindajatest – kui aktiivset rolli nad
tahavad võtta. Riigikogu liige või riigikogu tervikuna võib olla väga
passiivne, aga võib olla ka ääretult aktiivne.
Räägime riigikogust kui valitsuse ülemusest. Miks te
lasete ministril, kes on tulnud riigikogu ette aru andma, oma tööandja üle
irvitada ja ilkuda?
Mida külvad, seda lõikad. Infotunnis ministritele
esitatavad küsimused on ju sageli ilkumised ministrite ja valitsuse töö
aadressil. Kui sa suhtud ministrisse pahatahtlikult ja halvustavalt, siis pole
ju oodata suurt austust ka sinu vastu.
Ma lugesin stenogrammi Martin Helme esmaspäevasest
esinemisest riigikogu ees – te muigate! – ja leebelt öeldes minister laias. Kas
sel hetkel, kui teie erakonnakaaslasest minister ülbitseb riigikoguga, olete te
pigem EKRE poliitik või ikkagi riigikogu esimees?
Kindlasti riigikogu esimees.
Miks te teda korrale ei kutsu?
Ma olen kutsunud ministreid korrale. Olen kutsunud ka
riigikogu liikmeid korrale, aga siis on alati tõstnud opositsioon üles tohutu
kära, kuidas esimees suukorvistab riigikogu. Samas on istungi juhatajal ees
meie töö- ja kodukorra seadus, kus on protseduurid minutilise täpsusega kirjas
ja sellest ma olengi lähtunud.
Tõepoolest võib riigikogu liige küsida ükskõik, mida,
sõnu ma talle suhu panna ei saa, ja täpselt samamoodi vastab minister vastavalt
enda äranägemisele.
Kui me aga räägime esmaspäevasest umbusaldusest, siis
noh, andke andeks, opositsioon on muutnud ühe kõige tõsisema parlamendi
töövahendi täielikuks tsirkuseks ja palaganiks. Enam ei ole vahet ühel või
teisel umbusaldusel, keegi ei mäletagi enam varsti, kellele millal ja mis
põhjusel on umbusaldust avaldatud. Nüüd tuli lauale umbusaldus Martin Helmele,
mis oli algselt mõeldud Mart Helemele. Muudeti ära ainult nimi – Mardi nimele
kirjutati kaks tähte juurde – Mart-in – ja kõik! Osad süüdistused ei
puudutanudki üldse Martinit. Saalis loeti maha Mardi umbusalduseks ette
valmistatud küsimusi, mis läksid teemast täiesti mööda!
See on ju tsirkus, mida ei saa tõsiselt võtta ja mul on
väga kahju, et tegelikult kahjustatakse nii riigikogu tõsiseltvõetavust ja
üleüldse kogu siinset tööprotsessi. Opositsioon ei suuda absoluutselt oma
emotsioone ja viha ja vaenu valitsuse vastu talitseda ning rapsib oma
võimuhimus lihtsalt totralt ja tühja. See on tegelikult häbiväärne, aga eks
sellega opositsioon näitab oma tegelikku palet ja tühisust.
Mulle kodanikuna ikkagi meeldiks, et olukorras, kus
minister meelega ei kuula küsimusi ja laiab, lööb riigikogu esimees korra
majja: „Härra minister, kui te küsimusest aru saite, palun vastake!“
Aga kui küsija täiesti tahtlikult laiab, laimab, valetab,
demagoogitseb, siis minu meelest ei ole põhjust oodata, et minister sellele
kuidagi pikemalt, põhjalikult ja ilusti vastab. Ma arvan, et sellistele
rünnakutele piisabki vastuseks ainult mõnest sõna või lausest, sest me teame
ju, et seal taga pole midagi sisulist, vaid ühe võimult tõugatud kildkonna
meeleheitlik soov lüüa kiilu valitsusse – et saada ise tagasi võimule ja
toiduahelate juurde.
Mõni reformar tuleb vähemalt kord kuus teie jutule:
„Kuulge, teeme nüüd ise koalitsiooni, viskame Isamaa ja Keskerakonna üle
parda?“
Eks nad käivad meie kõikide ukse taga kriipimas, aga seda
ei tehta kui läbirääkimiste või diskussiooni alustamist võrdsete partnerite
vahel. Ka nendest jutuajamistest kumab alati läbi arrogants: meie oleme paremad
kui teie, me oleme targemad kui teie, meil on alati õigus. Loomulikult pole
sellise võimaliku partneriga mitte millestki rääkida.
Reformierakond pole teiega tõsiselt läbirääkimiste
alustamiseks veel piisavalt alandlik?
Ma ei räägi alandlikkusest, ma räägin normaalsest
suhtlemisest ja ülbusest. Opositsioonis oldud aastad pole Reformierakonda veel
jalgadega maa peale tagasi toonud. Nad kujutavad ikkagi ette, et nemad on
eebenipuust kõrges tornis ja saavad kõikidele teistele ülevalt alla vaadata.
Kui me vaatame nende eelnevaid koalitsioone, siis tegelikult pole ühtegi
partnerit, kellele nad poleks varem või hiljem nuga selga löönud. Nad on ise
ennast nurka mänginud.
Ülbust on ette heidetud ka EKRE-le.
Ma ei usu, et meie oleme ülbed. EKRE-l on täiesti selge
maailmavaade, selged sihid ja me ütleme need keerutamata ja julgelt otse välja.
Kui nüüd seda peab keegi ülbuseks, siis mina ütleks, et see on tegelikult
ausus.
Julgetest ja otse väljaütlemistest rääkides – kas teie
kuulate TRE raadio saadet „Räägime asjast“ pigem kui meelelahutuslikku loba või
saate sealt kinnitust partei põhiliinidele?
Partei põhiliinid on meil selged ja üheskoos välja
töötatud, ammu paigas. Aga eks neid saateid on põnev kuulata, sest kõikidel
neil teemadel me kogu aeg omavahel ei räägi ja sellest saatest kuuleb teinekord päris huvitavat infot. Nii Mardil
kui ka Martinil on ju väga lai silmaring. Ma võtan Martini ees siiralt mütsi
maha: ta on väga intelligentne ja väga-väga töökas. Riigikogu praeguses
koosseisus pole väga palju neid, kelle võiks saata kõnetooli rääkima ükskõik
millisel teemal. Martin võib täiesti vabalt – kui nüüd sellist triviaalset
väljendit kasutada – puusalt lasta ja märki tabada.
TRE raadio viimase saate peale, kus tõepoolest polnud
lauset „Mina, Mart Helme, ütlen, et Biden on närakas“, aga kust võis selle
mõtte välja lugeda, ärritus peaminister Jüri Ratas enda kohta kaunis kõvasti.
Ei mäletagi, millal ta Eesti erinevate gruppide kohta käinud väljaütlemiste
peale oleks niivõrd tõsiselt turri läinud. Kas Jüri Ratas näeb oma edasist
karjääri pigem rahvusvahelises poliitikas ja organisatsioonides ning ei taha
seetõttu võimalike toetajatega suhteid ära rikkuda?
Ma tõesti ei tea, ma pole kunagi vestelnud Jüriga teemal,
kas ta soovib minna laia maailma poliitikat tegema. Selge on aga see, et
väikese riigina peame me kõikide liitlaste ja potentsiaalsete liitlaste hästi
läbi saama, nii et selles suhtes on tema käitumine arusaadav.
Kas te olete koalitsiooni liikmena pidanud hääletades
minema vastuollu südametunnistusega?
Suured vaidlused käivad meil ära fraktsioonis ja seal selgub,
kas kellelgi on mõnel teemal teistest erinev arusaam. Tõepoolest olen ka mina
jäänud eriarvamusele ja siis me oleme kokku leppinud, kas ma sel korral
hääletan ikkagi teistega, või lastakse hääletus vabaks, või ma lihtsalt jätan
hääletamata. Üldiselt on neid juhtumeid aga väga harva, sest EKRE on
maailmavaateline erakond – erinevalt teistest –, me oleme enamikes asjades ühel
meelel.
Aasta tagasi lõite isamaalase ja ohvitserina selja
tõesti sirgu ning jätsite hääletamata, kui NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti
delegatsiooni juhiks valiti Oudekki Loone. Mis teie motiiv nii käituda oligi?
Motiiv oligi minu erinev arusaam Loone arusaamadest.
Oudekki Loone pole vist siiamaani suutnud vastata
küsimusele, millise riigi väed annekteerisid Krimmi ja alustasid sõda
Donbassis. Kui sooviti teada, mida liikmesriigid näevad järgmise kümne aasta
jooksul kõige tõsisema ohuna NATO-le, olla Loonel jätnud esimesest mustandist
Venemaa päris välja.
Just nimelt need olidki argumendid, miks ma ei saanud
tema poolt hääletada.
Kasutades Andrus Kivirähki kirjanikusule abi, siis:
teile võib kindel olla, teie ei jookse esimesel võimalusel joonelt punaste
poole üle?
Mitte mingil juhul! Minu mõlemad vanaisad võitlesid
Vabadussõjas. Minu vanavanaisa oli Vabadussõja ajal Eesti sõjaväe
tervishoiuvalitsuse esimene juht. Minu vanatädi mees oli Vabadussõjas võidelnud ja
hilisem vabadussõjalaste presidendikandidaat kindral
Andres Larka. Minu isa oli soomepoiss, kes tuli 1944. aasta augustis
tagasi Eesti eest võitlema. Minu emapoolne vanaisa oli kirikuõpetaja, kelle
kommunistid pärast väga hirmsat piinamist maha lasid. Mismoodi ma saaksin üle
joosta? See ei tule kõne allagi!
Pealekauba olen ma ju Venemaal kuulutatud persona non grataks.
Küllap te olete selle üle väga uhke!
Olengi! Kui me käisime väliskomisjoniga Ameerikas
visiidil, tuli see kohtumisel kongresmenidega kuidagi jutuks ja ka nemad ütlesid,
et võite olla uhke – olete heas seltskonnas.
Heas seltskonnas saab sageli palju nalja. Vabandust,
mis riistapuu see oli, mida te toonasele maaeluministrile Mart Järvikule
lutikate ehk pealtkuulamisseadmete otsimiseks laenasite?
Kui maaeluministeeriumist lekkisid materjalid ajakirjandusse
– ka omavahelised vestlused! –, tekkis ministril täiesti õigustatud küsimus,
kuidas see on võimalik.
Mulle lõi kunagi internetis ette nii-ütelda
lutikadetektori pakkumise…
Amazonis oli toode lutikadetektor, vali: kas must või
punane?
Umbes nii. Ma vaatasin, et ahah, väga huvitav, ja ostsin
ära, see ei maksnud eriti midagi –paar-kolmkümmend eurot. Mart Järvik oli
kuulnud, et mul on selline aparaat olemas ja ma laenasingi talle.
Riigikogu esimehe töökabineti olete selle seadmega üle
käinud?
Kui riigikogu esimeest peaks pealt kuulatama, oleks see
väga-väga suur skandaal.
Mart Järviku kabinetis andis aga see seade signaali ja
mul on väga kahju, et ta seda laepaneeli lahti ei võtnud, kust signaal tuli ega
koheselt asjast kapole teatanud. Selle asemel saatis Järvik kirja
siseministrile, mis jäi vist nädalavahetuse tõttu kahjuks kahe silma vahele ja
kui lõpuks kontrollima mindi, siis seda seadet seal enam ei olnud. Oli mingi
seade, mille kohta öeldi, et on wifi jagaja, aga paraku wifi jagaja peale need detektorid
ei reageeri.
Süvariik käis vahepeal ja vahetas aparaadid ringi?
Ma ei tea, kas see oli süvariik või mõni poliitiline
oponent sealtsamast ministeeriumist, aga erinev info ja omavahelised
jutuajamised lekkisid – no see on ikkagi väga tõsine värk. See oleks umbes sama
tõsine asi, kui te lähete koju ja avastate, et Eesti Ekspress kirjutab juba
praegusest meie vestlusest.
EKRE ikka natuke meenutab bolševikke, kes nägid ka
kogu aeg kõikjal vaenlasi.
Sugugi mitte! Kusjuures bolševikud olid ju sotsiaaldemokraadid.
Oi te olete osav! Kuulge, räägime lähitulevikust.
Aasta 2021 tuleb koalitsioonile keeruline: rahvahääletus, presidendivalimised
ja kohalike omavalitsuste valimine. Kolm kohta, kuhu on lahkhelid sisse
kirjutatud. Hakkame rahvahääletusest pihta. Oletame, et see toimub ja oletame,
et rahvas ütleb: sõltumata soost võivad kaks inimest omavahel abielluda. Mis
siis saab?
Selles küsimuses koalitsioonis lahkarvamusi ei ole, see
on ka koalitsioonileppes, et me kõik toetame referendumi läbiviimist ja loodame
positiivset tulemust – et rahvas ütleb jah abielule. Abielu ongi ju mehe ja
naise vaheline liit – nii on ta ka meie perekonnaseaduses sätestatud ja läbi
referendumi saab see endale ka põhiseadusliku kaitse.
Aga kui rahvas ütleb, et abielluda võivad ka
samasoolised inimesed?
No siis on rahvas rääkinud ja rahva tahe on ülimuslik.
Meie erakonna programmiline ja aateline seisukoht ongi otsedemokraatia
süvendamine ja rahvale otsustusõiguse andmine. Me austame rahva tahet ja seda
tuleb järgida. Kui peaks minema nii, et rahvas ütleb abielule „Ei!“, siis nii
ongi, rahva seisukoht on siduv, sellega tuleb arvestada. Aga ma ei usu, et see
„Ei!“ sealt tuleb, sest kõikide küsitluste järgi rahvas ikkagi toetab abielu.
Ükskõik kui vägeva ja suure kampaania ning ajupesu vastaspool käivitab, ma
arvan, et meie inimestel on ikkagi nii palju tervet mõistust ja talupoja
tarkust, et nad ei lase ennast eksitada.
Te käsitlete praegu rääkides
mõistet abielu ainult tähenduses ühe mehe ja ühe naise liit?
Aga nii see ju ongi. Abieluvastase kampaania korraldajad
püüavad nn sooneutraalsest abielust ja abieluvõrdsusest rääkides abielu mõistet
hägustada. Eesmärgiks on sugude vahelise erinevuse ja rollide lammutamine,
justkui ei oleks enam meest ega naist, ei isa ega ema ja samasooliste abielu
seadustamine ei muudaks abielu mõistet ega sisu. Mõistete ja reaalsuse ümberdefineerimine ning segaduse
tekitamine on klassikaline kultuurimarksistlik demagoogia ja propagandavõte.
Kas Rail Balticu trass on maha märgitud?
Tundub küll.
See raudtee tuleb?
Aga seda ei oska me veel öelda. Kuna meie
koalitsioonipartnerid toetavad Rail Balticut, ei tööta me vastu, kuid meie
tingimus on saada Euroopa Liidult selle maksumusest kätte vähemalt 85
protsenti. Kui Eesti osa peaks minema suuremaks – summad, millest me räägime,
on kosmilised –, peame sellest projektist loobuma.
Saaremaad maha müüma ei hakka, et raudteed ehitada?
Just! Ja meil pole ka tsaari kulda, mida maha müüa.
Kas kliima soojeneb?
Mulle tundub, et see on suuresti muutunud uskumise
asjaks. Me võime leida justkui väga kaalukaid argumente ja fakte selle kasuks,
et ta soojeneb – ja täpselt sama kaalukaid argumente ja fakte selle kohta, et
ei soojene.
Kui me vaatame kliima dünaamikat läbi aegade, siis ongi
ta ju kogu aeg soojenenud ja seejärel jälle jahtunud – sõltumata
inimtegevusest. Nüüd, koroona ajal, ei avaldanud CO2 emissioon drastiline
langus – lennuliiklus ja transport ju vähenes – kliima soojenemisele
absoluutselt mitte mingisugust mõju. Eks see on mõttekoht, kus iga inimene peab
ise tõeni jõudma.
Millal lõpeb Eesti metsades lageraie?
Lageraie ei lõpe ilmselt mitte kunagi, aga
keskkonnaministeeriumil on selge kava vähendada metsaraie pindala.
Praegu on meil poole rohkem metsa kui ennesõjaaegses
Eestis ning statistiliselt näeme, et juurdekasv on suurem kui raiemahud.
Asi ei ole katastroofiline, aga loomulikult häirib silma, kui sa sõidad ja
näed, et kuskil on jälle mingisugune lage plats.
Ma soovitan sel teemal emotsioone natuke maha võtta ja
kuulata eeskätt seda, mida räägivad ala spetsialistid ja teadlased. Meie
keskkonnaministeeriumi töötajad toetuvad väga headele asjatundjatele, keda ma
soovitaks usaldada.
Kuidas te üldse parlamendi esimehe töös vastu peate?
Te olete ju loominguline inimene, kes tahab pärast Exceli vaatamist võtta kätte
pintsli või peitli või vardad. Kas te selle pooleteist aasta jooksul maalida
olete jõudnud?
Kahjuks ei ole, aga ma lohutan end sellega, et kui lähen
pensionile, on mul palju aega maalida. Pintslit ei ole ma nurka visanud ja
õnneks jääb mul ikkagi aega ka muude hobide jaoks. Praegu näiteks õpin
lendamist.
Kuidas palun?
Ma õpin piloodiks, teen praegu lennupraktikat. Mul on
eluaeg olnud unistus lennata ning paar aastat tagasi mõtlesin, et nüüd on
viimane moment see unistus reaalseks muuta. Praegu õpime koos pojaga piloodiks.
Lennuki ostsin juba
ära: kahekohalise ülikerglennuki. See ootab praegu lahtivõetult garaažis, kuni
ma piloodipaberid kätte saan. Enamasti kõik arvavad, et lendamine on ülirikaste
lõbu ja tavalisele inimesele ei ole see kättesaadav, aga sellised
ülikerglennukid nagu minul – koosneb torudest ja riidest ja mootorist,
hästi-hästi kerge ja lihtne, aga väga stabiilne ja lollikindel – on kasutatult
kättesaadavad isegi mõne tuhande euroga. Piloodiks õppimine on kallim kui
lennuk ja kes ikka tõsiselt soovib, saab endale seda lubada küll.
Mulle meenusid sarjad „MacGuyver“ ja „A-rühm“, kus
tehakse tolmuimeja mootorist ja kasvuhoone juppidest lennumasin.
Nii lihtne see pole, kõik need lennukid on läbinud karmid kontrollid.
Puutöö osas olete jätkuvalt oma poja õpilane?
Jaa, olen küll, ta on tõesti kuldsete käte ja väga hea silmaga, väga hea proportsiooni- ja
stiilitajuga. Eks see ole vast väike perekonnaviga. Suvel tegin oma kätega
köögis remonti ja poeg valmistas meile super köögimööbli. Tal on väike
tisleriettevõte, Maht Eritellimusmööbel.
Kui te poolteist aastat tagasi riigikogu esimeheks
tõusite, lahati meedias muu hulgas ka pisut teie perekonda ja kui ma ei eksi,
selgus vist, et teie väimees on mustanahaline. Mäletan õigesti?
Ei ole! Mul pole iialgi olnud ühtegi väimeest kui
sellist. Tõepoolest oli mu Inglismaal elav tütar mingi
aeg suhtes välismaalasega, aga tegemist polnud mustanahalisega, vaid
Bangladeshi juurtega, kuid Inglismaa kristlikus perekonnas sündinud noormehega.
Nii et see jutt ei vasta tõele.
Ma olen ise ka kuskilt ajalehe kommentaaridest lugenud,
et Põlluaas on vana kommunist – ma pole kunagi kommunist olnud, minu esimene
erakond on EKRE. Nii et kõike, mida räägitakse, ei tasu tõena võtta.
LÕPP
https://www.ohtuleht.ee/1017681/kas-henn-polluaasast-voib-saada-riigipea-paris-paljud-on-mulle-oelnud-et-ma-voiksin-olla-jargmine-president-
1 kommentaari
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.
VastaKustutaElektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta 03.01 kell 14:53
Eesti kingib Venemaale 10 miljardit eurot igal aastal tanklate ja gaasitorude kaudu.
Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.
A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihustiteni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütuse puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinikgeneraatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult paukgaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütusega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station).
A.1.
Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele.
YouTube's on tema intervjuud saadaval.
A.2.
BMW toodab selliseid.
BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris .