Riigikogu esimees: Teise maailmasõja ohvreid mälestades kaitseme autentset ajaloomälu
reede, mai 08, 2020
Täna 75 aastat tagasi kirjutas Saksamaa Berliinis alla kapitulatsiooniaktile. Euroopa rinnetel lõppesid
lahingud. Langetame pea kõikide sõjas hukkunute ja kannatanute ees.
Teise maailmasõja vallandas Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti
lisaprotokollil põhinev Euroopa jagamine mõjusfäärideks. Sõda, milles on ühtemoodi süüdi mõlemad
totalitaarsed režiimid, hävitas miljonite inimeste elu ning muutis olematuks enamiku Kesk- ja IdaEuroopa riikide iseseisvuse, jättes nad Kremli haardesse.
Kolm NSV Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud Baltimaad kadusid viiekümneks aastaks riikidena
maakaartidelt ning nõukogude režiimi verine terror jätkus takistamatult. Seetõttu ei märgi tänane päev,
mida me sõjaohvreid mälestades tähistame, eesti rahva jaoks sõja lõppu.
Eesti jaoks lõppes sõda 31. augustil 1994, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi pinnalt lahkusid viimased
Vene okupatsioonivägede üksused, Saksamaa jaoks 12. septembril 1990, kui Moskvas kirjutati alla
Saksamaa taasühinemise lepingule. Täname kõiki neid riike, kes Nõukogude okupatsiooni ei
tunnustanud. Kahjuks ei ole meie territoriaalne terviklikkus veel tänagi täielikult taastatud ning
okupatsioonikuriteod, nagu arreteerimised, mahalaskmised, küüditamised ja inimeste orjatööle
sundimine, on tänaseni heastamata.
Sõjakuritegusid ei tohi unustada ega andestada. Sõda on kuritegu inimsuse vastu. Mõistame hukka
Venemaa Föderatsiooni agressiivsetest geopoliitilistest ambitsioonidest lähtuvad katsed võltsida ja
moonutada ajalugu ning süüdistada teisi enda sooritatud kuritegudes, sealhulgas sõja alustamises.
Kremli küünilised pingutused ohvrite kannatustest poliitilist kasu lõigata ning rahvaste vahel umbusku
ja vaenu õhutada on määratud luhtuma. Vanasõna „Tõde tõuseb, vale vajub“ peab paika ka
rahvusvahelises suhtluses.
Paraku ei tõuse tõde ise, seda peab toetama globaalse ajaloomälu tugevdamisega. Täna toimub ÜRO
Julgeolekunõukogus Eesti eesistumisel erikohtumine Teise maailmasõja lõpu mälestamiseks.
Kohtumine keskendub sõjajärgse perioodi õppetundidele, Euroopa julgeolekule ja rahvusvahelise
õiguse normide järgimise tähtsusele tänases maailmas.
Meie kohus on säilitada autentset ajaloomälu, et ei ununeks totalitaarsete režiimide kuriteod, ja tõrjuda
kõiki ajaloo võltsimise katseid. Tõese ajaloo tundmine võimaldab vastu seista demokraatiat ja rahvaste
enesemääramisõigust ähvardavatele ohtudele. Riigikogu juhtis sellele tähelepanu oma 19. veebruari
2020 avalduses „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“.
Eeltoodut järgides kutsuvad kolme Balti riigi − Eesti, Läti ja Leedu − parlamendid täna oma avaldustes
kodanikke ja ühiskondi üles ühiselt hukka mõistma inimsusevastased kuriteod ning toetama Euroopa ja
kogu maailma rahu, stabiilsust ning demokraatlikku arengut. Nii minevik kui ka tulevik kohustavad
meid selleks.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
8. mai 2020
0 kommentaari